Relvaseadus

[iFly]

Ma ei arva sugugi, et kõik relvaomanikud peaksid ipslasteks hakkama

Inimesed on erinevad - üks tuubib asjad pähe, käib tiirus ära ja on valmis veatuteks sooritusteks kogu järgneva elu vältel. Minul aga lõppesid vist esimesed 4 ipsc võistlust DQ-ga. Hädakaitse korral tähendanuks see ründaja eest töö ära tegemist. Ent võistlused on vist siiski leebe stress võimaliku päris-olukorraga võrreldes.

[vtl]

Ma ei arva sugugi, et kõik relvaomanikud peaksid ipslasteks hakkama

Inimesed on erinevad - üks tuubib asjad pähe, käib tiirus ära ja on valmis veatuteks sooritusteks kogu järgneva elu vältel. Minul aga lõppesid vist esimesed 4 ipsc võistlust DQ-ga. Hädakaitse korral tähendanuks see ründaja eest töö ära tegemist. Ent võistlused on vist siiski leebe stress võimaliku päris-olukorraga võrreldes.

IPSC võistluselt diskvalifitseeritakse ehk saab DQ üldiselt siis, kui laskur rikub ohutusreegleid (*. Algaja puhul on tegu reeglina tähelepanematusest tingitud apsakatega, kui kõik liigutused ei ole veel lihasmälusse juurdunud. Näiteks ei jälgita relvaraua ohutut suunda ja keeratakse relv ohutussektorist välja, sõrm on liikudes või tõrget kõrvaldades päästikul vms. sarnane eksimus.
Loomulikult on ohutus oluline, aga see ei tähenda seda, et hädakaitseolukorras oleks inimene DQ saanud ehk "läbi kukkunud".

*) DQ võib veel saada ebasportliku käitumise, ebaaususe või keelatud ainete tarvitamise eest, aga see ei ole teema praegu.

[ostius]

Ka mulle tundub, et relvade omamise osas toimub järk-järguline piiramine. Isegi kui seadused otseselt midagi ei keela, leidub aktiivseid ametnikke, kes suudavad seadusi sellisel moel interpreteerida, mis läheb otseselt vastuollu seaduse mõtte ja eesmärgiga.
Kas mäletate paari aasta tagust juhtumist, kus üks agar ametnik leidis, et Kaitseliidu ja tsiviilrelvad ei tohi ühes relvakapis olla ning nõudis kahe kapi omamist? See hullus sai positiivselt lahendatud, kuid nüüd on sama isik üles keerutamas järjekordset jaburdust. Lugege ja imestage:

„Relvaseaduse § 201 lg 3 järgi on helisummuti tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade, mida on tulirelvale lubatud kinnitada ja kasutada jahipidamisel või lasketiirus või laskepaigas.

Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba. Seega peab kodus relvakapis ning jahile minnes ja jahilt tulles olema helisummuti jahirelva küljest eemaldatud. Kui jahimees peab individuaaljahti, mille kestel vahetab laskekohti (nt sokujahil rohumaid), peab jahimees transportima laadimata jahirelva püssikotis ning helisummuti olema jahirelva küljest eemaldatud, kuna laskekohtade vahetamise ajaks jahipidamine lõppeb. Kui jahimehed peavad ühisjahti, avatakse jahipidamine jahinimekirjaga ning jahipidamine kestab terve päeva koos laskekohtade vahetamisega ning jahimees ei pea jahirelva asetama laskekohtade vahetamiseks püssikotti. Ühisjahis jahipidamine päeva kestel ei katke ning seega ei pea helisummutit relva küljest laskekohtade vahetamisel eemaldama.

Relvaseadust menetleb Politsei- ja Piirivalveamet (PPA). Kui Keskkonnainspektsioon avastab relvaseaduse § 201 lg 3 rikkumise, tuleks olukord inspektorite poolt fikseerida ning edastada menetluse alustamise otsustamiseks PPA-le“

Äkki peaks hoiatuse mõttes ära mainima ka ametniku nime: Sven Põierpaas. Hoidke temast heaga eemale.

[Kriku]

laskekohtade vahetamise ajaks jahipidamine lõppeb

See on probleematline koht, nagu ma aru saan - kas see on kuskil kirjas ka? Tekstis ei viidata õigusnormile

[Dr.Sci]

laskekohtade vahetamise ajaks jahipidamine lõppeb

See on probleematline koht, nagu ma aru saan - kas see on kuskil kirjas ka? Tekstis ei viidata õigusnormile

Ma eeldan et ametnikk siinkohal mõtles masinas ühelt niidult teise peale sõitmist. Kui jalutad, jahirelv käes, jahimaal, ongi see jahipidamine, ja ei pea midagi ära keerama.

[Walter2]

Kas tegu reaktsiooniga sellele algatusele:
http://www.ejs.ee/ejs-poordus-helisummu ... tri-poole/

[vtl]

Kas tegu reaktsiooniga sellele algatusele:
http://www.ejs.ee/ejs-poordus-helisummu ... tri-poole/

Tont seda teab, kes või mis millega reageerib.

Aga jahimeeste algatusel on kaks põhjust - esiteks summuti otsa- ja mahakeeramine kuskil põlve otsas võib vigastada summutikeeret. Ja kui rohkem lasta kui mõni pauk, võib summuti rauakeerme otsa nii kõvasti kinni põleda, et ilma spetstööriistadeta põllu peal seda enam kätte ei saagi.
Teiseks, tootjad pakuvad täna ka integreeritud summutiga jahirelvi. Tänasel päeval kvalifitseeruvad püsisummutiga relvad aga eriohtlikkusega relvade alla ning viimased on ReS §20 järgi tsiviilkäibes keelatud.

[Dr.Sci]

Teate, see summutipoleemika on tõsine torm veeklaasis...
Kui just pole tegemist lasketiirus kasutatavate .223 relvadega siis otsakeeratud summuti suuremate kaliibrite korral ei tekita lihtsalt vajadust kohe kõrvaarsti juurde tormata, kui klapid maha ununenud, aga mingi vaikse mõrvarelvaga pole kindlasti tegemist. Revolvripauk on tasasem.

[LoneRider]

Summuti ei ole enamasti üldse selline asi nagu filmis, kus teeb mistahes relva hääletuks.
Hea ülevaade summutiteemast, mille võiks iga relvahuviline ära vaadata.
https://youtu.be/1VWcGwPJQfc

Maksu ja loa jutud on USA kohta, meie jaoks ebaoluline.

[nolem]

Millist nimekirja siis kontrollima peaks, kui eesmärk on kontrollida, et relvad ei oleks sattunud inimeste kätte, kes tegelikult seaduse järgi selleks ei sobi? Kas ja kuidas seda kontrollitakse, on mul täiesti ükskõik. Mida põhjalikumalt, seda parem. Siililegi selge, et kui nii lihtsa kontrolli peale nagu mingitest andmebaasidest nime läbi laskmine(ehk joobes juhtimised ja muud omamise välistamiseks põhjuse andvad seaduserikkumised) selgub, et kuidagi on ikkagi relv kätte jäetud, siis tuleb see ära korjata, mitte tagantjärgi küsida, et kuidas siis nii jälle läks...

see "nime läbi laskmise" automaatkontroll toimub relvaomaniku suhtes iganädalaselt, igaüks võib oma karistusregistrist tehtud päringuid vaadata, ppa teeb igal nädalal päringu. nii et mis täiendavast kontrollist vaher räägib ei ole selge...

[Leo]

Summutitest. Relva külge ehitatud summutid on reeglina eriüksuste teema ja lasuheli vähendamiseks peab kasutama ka alla helikiiruse lendava kuuliga padrunit, nende keelamine tsiviilkäibes on täiesti mõistlik. Püstoli summutamine on ka suhteliselt kaheldava väärtusega ettevõtmine. Esiteks maksab korralik summuti mitusada €, teiseks on siis relva raskuskese täiesti paigast ära ja kolmandaks on summuti märgatav lisakoormus relvale, sest püstoli raua otsa kinnitatakse mitusada grammi lisaks. ARidele summuti lisamine tähendab ka, et gaasirõhk laskuri poole suureneb ning liikuvad osad kuluvad kiiremini. Ise ei ole sellest Eesti relvaseaduse varasemast summutikartusest kunagi aru saanud. Soomes on summutid lubatud ja peamiselt kasutavad neid jahimehed enda ja eriti koera kuulmise säästmiseks. Paljud ei jaksa olla tunde metsas klapid peas või tropid kõrvas ja kui siis ühe paugu lased või kõrval lask toimub, siis kõrvad vilistavad paar päeva. Summuti ei ole mingi imeriist, terava paugu võtab vähemaks, kuid selliseks aevastuseks, nagu filmides, lask ei muutu. Isegi sai kunagi ostetud, kuid tavaliselt seisab riiulil.

[Chupacabra]

sõjalises mõttes on summuti puhul hoopis olulisem leegi summutamine.

[Leo]

Jah, see on täiesti õige, leegisummuti aitab paremini varjata laskuri täpset asukohta. Eriüksus võib kasutada summutit ka vastases segaduse tekitamiseks, et kuulid lendavad aga laskusid eriti ei kuule, samuti omade eristamiseks võõrastest, kellel summuteid ei ole. Tegelikult on see juba teine teema, sest siin on jutuks summutite kasutamine tsiviilkäibes Eesti relvaseaduse mõistes.

[vtl]

Summutitest. Relva külge ehitatud summutid on reeglina eriüksuste teema ja lasuheli vähendamiseks peab kasutama ka alla helikiiruse lendava kuuliga padrunit, nende keelamine tsiviilkäibes on täiesti mõistlik...

Mina rääkisin ennist integreeritud summutitega jahirelvadest, mitte eriüksuste varustusest.
Relvavend saatis mõni aeg tagasi teema kohta väga illustreeriva video. Koera näoilme ütleb kõik:
https://www.youtube.com/watch?v=CutcRRynoUM

PS. Subsonic padruniga kuigi kaugele ei lase paraku, energia saab enne otsa.

Püstoli summutamine on ka suhteliselt kaheldava väärtusega ettevõtmine. Esiteks maksab korralik summuti mitusada €, teiseks on siis relva raskuskese täiesti paigast ära ja kolmandaks on summuti märgatav lisakoormus relvale, sest püstoli raua otsa kinnitatakse mitusada grammi lisaks.

Ja jah ja ei.
Täiskaliibrilise püstoli summutamine on üks asi (korralik püstolisummuti, mis ümber laeb, maksab muide mitte paarsada, vaid suurusjärk 500...800€).
Samas väikesekaliibrilise (.22LR) püstoli summutamine on üsnagi levinud ja aeg-ajalt on laskurklubid korraldanud ka vastavaid püstolivõistlusi vabas õhus. Lasta saab ilma kõrvaklappide/kuulmiskaitsmeteta ning kuna väikesekaliibrilise püstoli raud on raami külge fikseeritud (erinevalt browningu süsteemiga töötavatest püstolitest), siis ei teki ka lisakoormust relvale.
.22LR summuti hind on suurusjärgus 40...100€.

ARidele summuti lisamine tähendab ka, et gaasirõhk laskuri poole suureneb ning liikuvad osad kuluvad kiiremini.

Automaatrelva summuti (ka poolautomaatse AR-i oma) on vastava konstruktsiooniga, mis laseb osa rõhku kõrvalt välja ja/või kasutatakse reguleeritavat gaasiblokki, mis vähendab lukule antavat gaasisurvet ja ei kulu seal midagi kiiremini.
Tavalise .223/5.56 padruni summutamine ei ole kuigi efektiivne, kuna kuuli algkiirus on sinna 1000m/s kanti, kuid näiteks sobiva .300AAC Blackout või ka 7.62x39 subsonic padruniga saab vägagi vaikseid tulemusi.

Summuti ei ole mingi imeriist, terava paugu võtab vähemaks, kuid selliseks aevastuseks, nagu filmides, lask ei muutu. Isegi sai kunagi ostetud, kuid tavaliselt seisab riiulil.

Sõltub relvast, sõltub kaliibrist ja väga palju sõltub moonast. Ma olen lasknud poltlukuga .300AAC relva, mille ainus kuuldav heli oli luku klõpsatus ja hetk hiljem kuuli tabamus vastu metallplaati.

[Rand]

Relva külge ehitatud summutid on reeglina eriüksuste teema ja lasuheli vähendamiseks peab kasutama ka alla helikiiruse lendava kuuliga padrunit, nende keelamine tsiviilkäibes on täiesti mõistlik.

Siinkohal peab aru saama, kuidas integreeritud helisummutid üldjuhul toimivad - relvaraua algusesse on puuritud väikesed augud gaaside suunamiseks helisummutisse juba varases faasis ehk kui lasta integreeritud helisummutiga püstolkarabiinist 9x19mm standardmoona, väljuks rauast kuul, mis on kiiruse ja energia poolest .380 ACP kandis, subsonic moonaga aga ei pruugi rauast väljudagi. Kui võrrelda kahte taolise kaliibriga ja olemuselt identset relvamudelit helisummutiga (kinnitatud & subsonic moon v integreeritud & supersonic moon), ei ole erinevused lasuheli kohalt nii fundamentaalsed, et õigustaksid taolise relva keelu alla panemist.

Püssikaliibriga (a la .223 jpm) relva summutamine säästab eelkõige laskuri ja läheduses olevate kuulmist. Lask ise on selgelt tuntav ja märgatav, kui välja arvata need akf poolt mainitud vähesed erandid nagu .300 Blackout / Whisper.

Kogu see jama sai alguse juba paari aasta eest, kui RelvS-e muudatusettepanekuga sooviti kõigile relvaomanikele anda võimalus oma äranägemise järgi helisummutit kasutada, kinnitada ja hoiustada. Tollal siseministeerium seisis sellele vastu ja nüüd teeb üks huvigrupp selle totruse pärast kisa.

Selle arutelu juures lisan ka paar senti tavalise e. kaitseotstarbelise relvaomaniku vaatevinklist - kuidas saab olla mõistlik keelata helisummuti kinnitamine ja kasutamine väljaspool lasketiiru ning laskepaika? Kui keegi arvab, et tegemist on pseudoprobleemiga, minge tiiru ilma klappidega, laske ja siis kujutage ette, et olete hoopis kitsamas kohas nagu enda kodus, kus on abikaasa ja lapsed.. Nagu hädakaitse olukorrast ja sellega kaasnevast stressist vähe oleks, sunnitakse ikka paukudega ennast ja lähedasi täiesti pahviks lööma.