Relvaseadus

[LoneRider]

Jah, osad on seda nii tõlgendanud ka varasemalt.
Mittejuristina kahjuks ei oska siin päris kindlat seisukohta võtta. Mulle näib, et seadusandja on pigem eeldanud, et korraga ei tohi isiku omanduses olla üle 200. Sellega läheb kokku ka reegel, et poes üle 200 korraga ei müüda.

Kuigi tõesti jääb seadust lugedes mulje, et omada võib ükskõik kui palju laskemoona, senikaua kuni seda ei hoia. Ehk siis poest võiks justkui ükskõik kui palju osta ja sellega lasketiiru sammud seada. Sest hoiukohta hoidmiseks ju ei viidaks sellisel juhul.

[vtl]

MIKS peaks iga relvaomanik saama padruneid hulgihinnaga? Samamoodi ma võiks nuriseda, miks toidupoest ei saa piima või liha hulgihinnaga?

Kes toitu hulgihinnaga soovib, sellel on võimalus hulgilaost osta. Ükski seadus teda selles ei piira.

Minu eelmise tsitaadi mõte oli selles, et hulgihinnaga nagu nimigi ütleb, saavad hulgitarbijad. Relvanduses on hulgitarbija näiteks sportlane (ka harrastussportlane), kes kulutab palju padruneid. Tavaline relvaomanik, kelle relv on soetatud turvalisuse tagamiseks, ei ole hulgitarbija isegi mitte siis, kui ta ühe korra selle tuhandese paki odavama tükihinna saamiseks ära ostab ja kappi seisma jätab. Ehk siis see kokkuhoid hinnas tähendaks muuhulgas seda, et kodudes vedeleks arvestatav arsenal. See võib, aga ei pruugi olla kõrgem oht nii sissemurdmise kui kasvõi tulekahju korral.

Hulgiladudest (* või otse tootjalt ostmiseks on vaja juriidilist isikut ja/või lepingut, suvaline eraisik tänavalt sisse jalutada ei saagi.
*) Jah, on ka hulgiladusid või neid imiteerivaid suurpoode, mis müüvad igaühele. Ärme näri tähte.

[Rand]

Postitusi tsiteerima ei hakka, kuna läheks liiga pikaks.

Mina ei arva, et 200 kaitseotstarbelist padrunit pole piisav. Isegi, kui kellelgi peaks olema enam kui 5 erineva kaliibriga tulirelva taolise otstarbega. Küll aga pöörake hoolikalt tähelelepanu eelnevalt allajoonitule - sihtotstarbe poolest ei saa tõmmata paralleele treeningpadruni (loe: üldjuhul FMJ, hind 15-50 senti tk) ja kaitseotstarbelise padruni vahel, mille kuulil eridisain ja on 2-3 eurot tk ning mida ei käida tiirus niisamuti laskmas.

Miks siinkirjutaja peab asjakohaseks iselaadimist ja suurema koguse padrunite omamist tavalise relvaomaniku poolt?

1. Kaitseotstarbelised padrunid - meil on Eestis väga kehva seis taoliste padrunitega. Käsitulirelvadele on olemas vaid küsitava efektiivsusega Fiochhi Black Mamba ning püssidele pole sisuliselt midagi. Siinkohal ei ole mõistlik kasutada tol eesmärgil moona, mis on loodud jahiks. Ballistika on liigagi peen asi ja selleks on olemas eraldi pakutav laskemoon erinevate tootjate poolt. Miks seda Eestis ei pakuta, on's küsimus maaletoojatele. Kui teemasse veelgi süveneda, ei pruugi teps mitte ka tootjatel ilmtingimata olla taolist moona pakkuda näiteks Makarovile, mis on Eesti relvaregistris enimlevinuim püstol. Tootjatelt erinevate lahendustega ja raskustega kuule aga leiab - vaid iselaadimise küsimus.*

2. Treeningpadrunid - kena ja asjakohane on soovitada hulgihinnaga ostmist tiirust ja seal selle hoiustamist aga soovitan Relvaseaduse kehtivat redaktsiooni vaadata. Enam kui 200 padrunit ei tohi olla tavalise relvaomaniku omandis. Mis on aga omand? Asjaõigusseaduse kohaselt on see isiku täielik õiguslik võim asja üle ehk seda kogust ei tohiks inimene isegi osta, vahet pole, kus too seda hoiustab. Asjaolu, et keegi nii teeb, ei ole mingi eeskuju ja ei vabasta ka vastutusest, kui mingisugune ettenägematu jama peaks olema.

Jutt nagu relvaluba omav inimene ei tohiks soodsamalt endale harjutamiseks treeningmoona osta ja säästu eesmärgil laadida (kasutades ilmselgelt olemasolevaid kasutatud padrunikesti) ja argumenteerida seda pädevuse, vajaduse, privileegi ning julgeolekuohuga, kuulub totruse valdkonda. Näitena on minu enda aastane padrunikulu 2000 ringis ja seda siis püstoliga kaliibris .45 ACP (tiirus 2 korda kuus, 30 min, €15 kord). Iselaadimiseks vajalike vahendite komplekt on 700 euro ringis. Arvestades tehasepadruni hulgihinda (~35 senti), saaks omahinda vähendada pea poole jagu (~18 senti). Laadimiskomplekt teeks end tasa 2 aastaga ja edasi on säästu ~350 eurot aastas. Ei ole seda väärt? Minu, kui normaalse raha lugeva pereinimese arvates, ikka on küll. Ei oska ise laadida? Selle kohta uuritakse ja küsitakse pädeva inimese juhendamist.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Veelgi totram on rääkida vajadusest kuuluda laskespordiorganisatsiooni alla. Kuidas on need õigupoolest seotud relva kaitseotstarbelise kasutamisega? Kui soovid häid teadmisi/oskusi selles vallas, lähed võtad vastava koolituse. Täna on minu teada vaid üks ettevõte (S-Arms), kes oma kursuste läbimisel ka tunnistuse väljastab. Teadmiste ja oskuste säilitamine on puhtalt relvaomaniku enda teha.

Ise olin vägagi huvitatud IDPA-st umbes aasta tagasi aga väga lugupeetud laskeinstruktor oli minule vastanud sel teemal ja seejärel kadus see huvi. Tsiteerin:

"IDPA on rõhutatult reglementeeritud (a la meie ei ole lõbus spordiala, me oleme karmid taktikalised ellujääjad), "valesti" käitumise või mõne kohustuse täitmata jätmise eest saad karistada. Aga - kell siiski käib, ja teed küll kõik taktikaliselt õigesti (mille peale kulub aega), ent võidab ikkagi see, kes täitis kohustused formaalselt ära (s.t. päriselus ilmselt ta ellu ei jääks) aga kiire aja jooksul - ja medali saab tema. Minumeelest suts silmakirjalik. Seda silmakirjalikkust meil siin aga jagub igale elualale kuhjade kaupa. Nii et isiklikult mulle polnud ühte juurde enam vaja."

Lisame siis juurde siis ka fakti, et antud ala saab lasta ainult käsitulirelvaga (küll eksisteerib PCC divisjon). Mingisuguseid püsside divisjone pole. Samuti on tohi kanda AIWB kabuuri, mis on erakordselt kummaline, aga kuna paljud relvakandjad taolise kabuuriga relva ka varjatult kannavad, näitab see väike, kuid oluline detail, kui kaugel see ala reaalsest elust ikkagi ole. Kes on huvitatud, otsib veebist Ian McCollum'i intervjuu Ken Hackathorn'iga ja too seal seletab, kuidas on practical-laskmise alad nihu läinud.

Klubiline kuuluvus oleks minu silmis kindlasti väga tore ja kui taaskord vaadata suurt pilti, aitab ka hoida relvaomanikke kursis aktuaalsete teemadega. Minu teada on Eestis vaid üks "vaba" klubi (Ghost Club), kus saab instruktori juhendamisel treenida vastavalt endi soovidele ja selle liikmesusega mingeid "privileege" ei lisandu. Mis loogika siin aga ole, et mingisugune aasta peale viis matchpointi korjav IPSC'i n-ö fiktiivne liige on suuremate "privileegidega", kui tavaline relvaomanik? Väga armsalt on siinkirjutajat kirjeldatud, kui fanaatikut ja pandud ühte patta Breiviku ja Tarrastega. Pidage silmas, et mõlemad neist olid laskesportlased - Tarraste (mitteklubiline) ja Breivik (klubiline). Ah, et räägite siin ühiskondlikust kontrollist, jah?

Fakt on aga see, et puudub ratsionaalne loogika liituda klubi/organisatsiooniga, kui laskuri soovid ja eesmärgid teps mitte ei ühti tolle organisatsiooni omadega. Meenutagem nüüd, miks ei tohi IPSC rajal olla suurt ja väikest popperit lähestikku? Kuna muidu on ju nagu ema koos lapsega! Miks ei tohi olla Metric kartongmärk? Kuna muidu näeb ju välja nagu inimene! Lollusi näeb neil aladel nii et vähe pole ja ei tunne, et vajaksin seda enda ellu.

Nõuetekohaseid ja reaalselt kinnitatud kappe keegi naljalt lahti ei tee/ära ei vii. Kui kellelgi on soov saata korda midagi hirmsat ja kohutavat, ei ole reaalset vahet mitu relva ja padrunit on luba omaval inimesel kapis. Hullunud üksiküritajal on ainult kaks kätt ja ka 100 padruni sihtotstarbeline kulutamine võib sellisel tegelasel kujuneda äärmiselt raskeks. Pommegi valmistatakse palju käepärasematest komponentidest, kui püssirohi. Relvaomanikest moodustatud ja halbu kavatsusi sepitsevate grupeeringutega tegeleb aga PPA & KAPO.

Muuseas, kui keegi soovib tiirus ja/või laskepaigas iseseisvalt või koos semudega treeningut teha, ei pea mingisugust laskeinstruktori litsentsi enam olema. See jama lõpeb uue määrusega. Tarvis vaid relvaluba, kokkulepe omaniku/haldajaga ning oled soovitud ajal laskmise eest vastutav isik, kes siis ohutusnõuete täitmist jälgib.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------

*Pean märkima, et oleks absurdne oodata tavaliselt relvaomanikult iselaadimise tahet/oskust/võimekust. Seepärast on n-ö kodanikualgatuse korras käima lükatud protsess, et kaitseotstarbeliste padrunite soovijatel/eksootilisema kaliibriga relva omanikel oleks võimalik pöörduda PPA-poolset tegevusluba omava ettevõtte poole nendele padrunite laadimiseks, nõuetekohaseks märgistamiseks ja tsiviilkäibesse lubamiseks. Kuna tegevus ei meenutaks tööstuslikku tootmist ja oleks üsnagi piiratud, ei saaks ka ilmselt kehtivat seadusandlust rakendada taolise tegevuse puhul (liiga karmid nõuded). Kas ja kuidas sellest midagi välja tuleb, kuulete ilmselt tulevikus. Praegu on aga aktiivne suhtlus erinevate ametite ja ministeeriumide vahel lahenduse leidmiseks.

[Kriku]

Kui kellelgi on soov saata korda midagi hirmsat ja kohutavat, ei ole reaalset vahet mitu relva ja padrunit on luba omaval inimesel kapis. Hullunud üksiküritajal on ainult kaks kätt ja ka 100 padruni sihtotstarbeline kulutamine võib sellisel tegelasel kujuneda äärmiselt raskeks.

See on üks tugevamaid argumente. Lisaksin nii palju, et kurjategijat ei peata mingi 200 padruni keeld. Mitte miski ei takista tal veidi pikema aja jooksul 1000 kogumast.

*Pean märkima, et oleks absurdne oodata tavaliselt relvaomanikult iselaadimise tahet/oskust/võimekust. Seepärast on n-ö kodanikualgatuse korras käima lükatud protsess, et kaitseotstarbeliste padrunite soovijatel/eksootilisema kaliibriga relva omanikel oleks võimalik pöörduda PPA-poolset tegevusluba omava ettevõtte poole nendele padrunite laadimiseks, nõuetekohaseks märgistamiseks ja tsiviilkäibesse lubamiseks. Kuna tegevus ei meenutaks tööstuslikku tootmist ja oleks üsnagi piiratud, ei saaks ka ilmselt kehtivat seadusandlust rakendada taolise tegevuse puhul (liiga karmid nõuded). Kas ja kuidas sellest midagi välja tuleb, kuulete ilmselt tulevikus. Praegu on aga aktiivne suhtlus erinevate ametite ja ministeeriumide vahel lahenduse leidmiseks.

See oleks sisuliselt väiketootmine?

Väljub teemast, aga kui endale ise laetakse, siis ise enda ees ka vastutatakse (ja see on teadagi kõige valusam vastutus). Kui kellegi teise jaoks laadima hakatakse, tekib automaatselt kvaliteedikontrolli küsimus, olenemata mehhaniseerituse astmest.

---

Mul on hea meel, et akf Rand foorumiga liitus ja relvade alamfoorumisse postitab.

[vtl]

Vastan AKF Rand eelmisele kirjale punktikaupa:

1. Kaitseotstarbelised padrunid on toredad asjad - väiksem läbistusvõime, väiksem rikošetioht ning ohutum rahvarohkes kohas kasutuseks. Kõik on õige. Paraku enamus neist on meie seaduse järgi enesekaitseks keelatud, sh. sellise padruni iselaadimine. Relvaseadus 20 lg 4 p 5 räägib küll ainult õõnsaotsalistest kuulidest, kuid kui ma kunagi sel teemal politseiga kirjavahetust pidasin, seletati mulle lahti, et see tuleneb EL tulirelvadirektiivist ja käib ka ekspandeeruvate kuulide kohta.
Sõnastus direktiivi I lisas: "A-klass – Keelatud tulirelvad 5. Püstolite ja revolvrite laieneva kuuliga laskemoon ja sellise laskemoona kuulid, välja arvatud nende relvade kasutamisõigust omavate isikute jahipidamis- või sportrelvade laskemoon."

Tulirelvadirektiivi "laieneva kuuliga laskemoon" ja relvaseaduse "õõnsaotsalise kuuliga padrun" on seaduse mõistes sünonüümid. Mõlema ristlõike pindala suureneb objekti tabades. Direktiivis on inglise keeles mõiste "ammunition with expanding projectiles".

Kas see on mõistlik piirang või mitte, ei ole siinkohal enam oluline vaidluskoht. Täna on kõrgem seadusandja nii otsustanud ja midagi teha ei ole. Omaette küsimus on veel see, kas nt. see "kaheldav" Fiocchi Black Mamba mahub sinna alla või mitte.
Politsei kinnitusel on laskemoona määratlemisel aluseks tootja info. Kui tootja ütleb, et see on hollow-point või soft-point, siis on tegu keelatud laskemoonaga, sõltumata geomeetriast või tegelikust ekspandeerumisest. Ja vastupidi. Fiocchi oma Black Mamba sarja üheks või teiseks ei nimeta, järelikult on legaalne.

Asi läheb veelgi keerulisemaks siis, kui räägime vindimoonast. Tactical Riflemen võrdles püstoli ekspandeeruvat moona vintpüssiga ning leidis, et kiire .223 puhul tekitas ka kõige tavalisem FMJ zelatiiniblokis niivõrd suuri kahjustusi võrreldes hüper-super püstoli enesekaitsemoonaga, et tekitas küsimuse, kas (enesekaitseks) on üldse vaja mingit ekspandeeruvat püssimoona. Erinevalt üldlevinud arvamusest ei läbinud kuul blokki, vaid desintegreerus pea täielikult.

No ja lõppude lõpuks tekib mul (eriti selle "küsitava efektiivsusega Black Mamba" peale) küsimus, kas enesekaitse jääb sellepärast tegemata, et meil ei ole käibesse lubatud ekspandeeruvat moona? Öeldakse et halba tantsijat segavad munad ka.
Jah, ekspaneeruv moon on kindlasti parem ja teatud olukorras keskkonnale ohutum, aga see ei tähenda, et FMJ ei oleks efektiivne või kasutu.

2. Hulgihinnaga ost ja tiirus hoiustamise legaalsus on vormistamise küsimus. Kui AKF arvab, et asjaõigusseaduse järgi ei tohiks enda omandis olevat moona tiirus hoiustada, siis alati võib kokku leppida, et laskur broneerib endale koguse laskemoona ning teeb ettemaksu, tiiruomanik aga tarnib talle seda legaalsete osade (nt. 200 ühiku) kaupa.

3. Siinkohal on AKF Rand veidi minu mõtet kontekstist välja kiskunud. Ma saan suurepäraselt aru inimese soovist treeningmoona hulgi soodsamalt osta ja ei ole ka selle vastu vaielnud. Minu eelnev väide oli vastuseks küsimusele "miks ei saa iga inimene hulgihinnaga". Sellepärast, et iga inimene ei tarbi hulgi, nii lihtne see ongi.

Sisuliselt taandub edasine vaidlus sellele, et inimene on de-fakto harrastussportlane (st. tegeleb omal käel regulaarse (!) lasketreeninguga tulemuste parandamise eesmärgil), aga ei soovi kuuluda laskespordiorganisatsiooni alla.
Kurb, aga praegune seadusandlus reguleerib asja nii, et sellisel juhul ta laskesportlase privileege (nagu suurem lubatud padrunikogus) ei saa. Ma isegi ei tea, kas oma (klubilise laskesportlase) positsioonilt talle kaasa tunda või mitte.

PS. Ei, ma EI pane AKF Rand-a "ühte patta" breivikute ja tarrastetega (nimme väikeste tähtedega kirjutatud, kuna silmas ei peetud isegi konkreetseid isikuid, keda kõiki ei jõuagi üles lugeda, vaid pigem teguviisi). Keegi ei ole siia ilma sündinud teadmisega, et ühel päeval ta läheb ja tulistab ilmsüütuid inimesi surnuks. Kordan sõna-sõnalt oma mõtet:
"...karta tulekski pigem neid üksikuid fanaatikuid, kes väldivad klubisid ja relvavendade sõpruskonda ning tegelevad "individuaalse treeninguga relva kaitseotstarbelise kasutamise osas". Just sealt võib kõige enne võrsuda uusi breivikuid või tarrasteid."

[vtl]

Muuseas, kui keegi soovib tiirus ja/või laskepaigas iseseisvalt või koos semudega treeningut teha, ei pea mingisugust laskeinstruktori litsentsi enam olema. See jama lõpeb uue määrusega. Tarvis vaid relvaluba, kokkulepe omaniku/haldajaga ning oled soovitud ajal laskmise eest vastutav isik, kes siis ohutusnõuete täitmist jälgib.

AFAIK peab laskmise eest vastutaval isikul olema laskeinstruktori, lasketreeneri või laskesportlase litsents. Seda ka uue määruse projekti järgi. Aga kui Sul on uuemat/ümberlükkavat infot, siis palun viita.

[Rand]

See oleks sisuliselt väiketootmine?

Väljub teemast, aga kui endale ise laetakse, siis ise enda ees ka vastutatakse (ja see on teadagi kõige valusam vastutus). Kui kellegi teise jaoks laadima hakatakse, tekib automaatselt kvaliteedikontrolli küsimus, olenemata mehhaniseerituse astmest.

Ei tea, kas sellist tegevust saab isegi väiketootmise alla liigitada. Reaalsuses ikkagi n-ö käsitööpadrunid. Mis puudutab kvaliteedikontrolli/nõudmisi, siis taolised detailid selguvad ilmselt lähitulevikus.

Mul on hea meel, et akf Rand foorumiga liitus ja relvade alamfoorumisse postitab.

Olin mitmeid aastaid foorumit jälginud ja tundsin, et on aeg ka ise veidi panustada aruteludesse.

1. Nüüd jääb vägisi mulje, et afk on ära unustanud, et siinkirjutaja on seesamana tavakodanik, kes on näinud suurt vaeva saamaks Eesti turule Lehigh Defense kaitseotstarbelist moona. Et lugejates mitte segadust tekitada, on's tegemist kuuli - ja padrunitootjaga, kelle mittelaieneva kuuliga padrunid on Eesti seaduste järgi lubatud. Pakuvad ka iselaadimiseks kuule Makarovile jpm kaliibritele.

Lehigh kuulid on aga vaid üks näide sellest, mida saaksime seaduse järgi endale tsiviilkäibesse. Igasuguseid mittelaienevaid lahendusi välja töötatud - isegi polümeermantli ja läbilõigetega kuule. Fiocchi Black Mamba kohta mainin, et nõuete alla mahub see kindlasti. EKEI loeb kuuli õõnsaotsaliseks, kui õõnus on otsast 1mm ja enam.

Püssimoonast niipalju, et .223 on vaid üks näide, mis on tõsi küll, suhteliselt laialt levinud kaliiber. Jällegi oleme omadega tagasi selle juures, et ballistika on väga peen asi ja erinevatel tootjatel on väga palju kuulidisane. Näitena on aga paljukiidetud Speer .223 kaitseotstarbeline moon aga eraldi väljatootatud Soft-Point. Siinkohal, et otsustab ikkagi tarbija, missuguste omadustega moona too soovib. Seda siis mistahes relvale. Aga kui maaletoojad ei taha/soovi/suvatse midagi taolist importida, olgu see vabadus kas ise laadida või paluda endale laadida see moon hoopiski Eestis.

Otse öeldes on see direktiivi ja seaduse tsiteerimine siin veidi otstarbetu, sest paljudele oli see nagunii teada ning selle teema lugejana olen ühtlasi väga hästi teadlik Sinu tollasest kirjavahetusest PPA lubadegrupiga. Vajadusel ei jää enesekaitse tulirelvaga tegemata aga olen muutumatul seisukohal, et FMJ kuulide laskmiseks sobilik koht on vaid lasketiirus/laskepaigas ja sinna see peaks ka jääma. Tundub, et enne sellest aru ei saada, kui hädakaitset teostades on liigsest läbistamisest ja/või rikošetist tulnud suur õnnetus..

2. Makse sooritamise hetkest omad kogu laskemoona, mille eest hetke tagasi tasusid. Kaupmehel ei ole õigust rohkem, kui 200 padrunit C-kat omanikule müüa ja mis "legaalsest tarnest" me veel siis räägime.. Juriidilist vaidlus siin mina aga pidama ei pea.

3. Tore teada, et akf saab aru sellest suhtelisest mõistlikust soovist. Küll aga täiesti selgusetu, miks on lugupeetaval tarvis pidada igat natukene laskmisega tegelevat inimest sportlaseks? Palun saa aru, et tulirelvaga harjutamine oskuse säilitamiseks ei ole sport. Inimest ei saa defineerida selle järgi, mitu padrunit tema relvaga laseb. Mina harjutan relvakäsitsemist ja soovin hoida taset - et asi oleks ikka käpas. Hoolimata sellest, et sportlased kulutavad treeninguga 200 padrunit, ei tee tavakodaniku sama kiire padrunikulu temast laskesportlast, eksole ju? Parimal juhul saab siinkirjutajat nimetada harrastajaks ja sedagi väga tugevate mööndustega.

Vaevalt, et mingusugsed kaastunded ka aitavad - küll aga seadusest topeltstandardite väljaviskamine. Alati saab ettepanekuid teha ja aidata kaasa. Need ettepanekud on tegelikult juba ka otsapidi Siseministeeriums ning arutluse all.

Kellegi puhul ei saa 100% välistada, et kunagi mitte midagi halba ei pruugi juhtuda. Küll aga ei tasu seepärast risti lüüa kodanikke, kes näiteks ei soovi otstarbetuid kulutusi teha, et korraldada väljasõit laskepaika, kui uue korra järgi saab kokkuleppel ise harjutama minna. Ega isegi eraeluliselt üksikud laskurid täielikus isolatsioonis ela ning kokkupuude lasketiirude - ja paikade omanike, laskemoona ja komponentide maaletoojatega säilib ühte või teist pidi. Kui aga keegi laseb oma suvekodus pudeleid, jääb üle kaaskodanikel sellest teatada ja mitteteatamise pärast ka Tarraste-sugune tegelane pääseb hiljem uudistesse.

Tsiteerin Teile määruse seletuskirjast:

"Eelnõu § 19 lõike 4 kohaselt peab laskmist läbiviival isikul olema Eesti laskespordiorganisatsiooni või rahvusvaheliselt tunnustatud laskespordiorganisatsiooni esinduse välja antud laskeinstruktori, lasketreeneri või laskesportlase litsents või Eestis väljastatud relvaluba. See nõue on mõeldud kindlustama, et laskmist läbiviiv isik oleks koolitatud ja pädev laskjaid ohutusnõuete alal juhendama ning jälgima, et ohutusnõuded oleksid täidetud. Relvaloa või muu asjakohase litsentsi omamine näitab, et isik on läbinud laskmisega seotud koolitused."

[vtl]

Kui teemasse veelgi süveneda, ei pruugi teps mitte ka tootjatel ilmtingimata olla taolist moona pakkuda näiteks Makarovile, mis on Eesti relvaregistris enimlevinuim püstol.

Muig. Vägisi tuleb pähe analoog, kui veel mõni aeg tagasi nurisesid vene autode omanikud, et müügilt on kadunud vana hea AI76 bensiin, rääkimata A72-st.

Näitena on minu enda aastane padrunikulu 2000 ringis ja seda siis püstoliga kaliibris .45 ACP (tiirus 2 korda kuus, 30 min, €15 kord). Iselaadimiseks vajalike vahendite komplekt on 700 euro ringis. Arvestades tehasepadruni hulgihinda (~35 senti), saaks omahinda vähendada pea poole jagu (~18 senti). Laadimiskomplekt teeks end tasa 2 aastaga ja edasi on säästu ~350 eurot aastas. Ei ole seda väärt? Minu, kui normaalse raha lugeva pereinimese arvates, ikka on küll. Ei oska ise laadida? Selle kohta uuritakse ja küsitakse pädeva inimese juhendamist.

Et nii lihtne ongi - võtad padruni ja komponentide hinnavahe (0.35-0.18=0.17), korrutad selle eeldatava aastase kuluga (0.17x2000=340), paned kümneka lambist veel otsa ja deklareerid, et sääst on ~350€/aastas!

Esiteks pead Sa sinna otsa kirjutama kooliraha loendamatu arvu katsetuste ja praakiläinud padrunite peale. Iga parameetri muutmise järel tuleb käia moona proovimas ja soovitatavalt kronoskoobiga mõõtmas (mille hinda Sa vist ei arvestanud). Kui Sa just tiiru kõrval ei ela, tähendab iga tiiruskäik omaette ajakulu, tiirurendi maksumusest rääkimata.
Oletame, et said laadimisparameetrid konkreetse padruni kohta optimistlikult kiirelt ja täpselt paika. Edasi tuleb rutiinne töö. 700€ press nõuab palju käsitööd ehk selle raha eest ei saa automaatset liini, kus ühest otsast liiguvad komponendid ise sisse ja teiselt poolt kukuvad valmis padrunid välja. Sisuliselt pead Sa iga padruni ise näppude vahelt mitu korda läbi laskma.
Kui Sa nüüd hindad oma ajakulu, kui palju sa suudad tunnis padruneid valmistada (esialgu ehk heal juhul poolsada), lisad sinna otsa õppimiseks ja katsetamiseks kulunud aja ning arvestad, et mingi kogus läheb paratamatult praaki, siis ilmselt korrigeerid oma säästunumbreid üsna kiirelt.

Eelnevaga ma ei taha iselaadimist sugugi maha teha. Aga nagu ma juba enne ütlesin, selle mõttekus tuleb eksootilise moona laadimisest ja/või eriparameetritega padrunite valmistamisest. Inimene, kes hindab vähegi oma aega, üldlevinud moona ise ei lae.

Ei tea, kas sellist tegevust saab isegi väiketootmise alla liigitada. Reaalsuses ikkagi n-ö käsitööpadrunid. Mis puudutab kvaliteedikontrolli/nõudmisi, siis taolised detailid selguvad ilmselt lähitulevikus.

Ja ka siis on sul üsna suur võimalus eksida ning laadida padrun, mis kriitilisel hetkel tõrgub või... lennutab püstoli laiali.

Ise olin vägagi huvitatud IDPA-st umbes aasta tagasi aga väga lugupeetud laskeinstruktor oli minule vastanud sel teemal ja seejärel kadus see huvi. Tsiteerin:...

Üks lugupeetud isik ütles nii ja nüüd kuulutad sa seda evangeeliumit edasi?
See "karistuste" jutt käis ju võistluse protseduuriliste karistuste kohta ehk miinuspunktid möödalasu eest jms. Halvimal juhul võistluselt eemaldamine (DQ) ohutusreeglite rikkumise tõttu. Keegi vitsa ei anna ja nurka seisma ei pane.

Igaüks leiab praktikal-laskmises omaenese tee ja midagi või kedagi sundida siin ei saa. Üks laseb poodiumikohtade pärast, teine niisama oma lõbuks, kolmandal on tulemusest savi, peaasi, et DQ-d ei saa, neljas rassib oma kohustuslikke matchpunkte, nagu sa ennist isegi ütlesid. Ehk keegi ei keela praktikali lasta omamoodi (seni kuni antud distipliini ohutusreegleid ei riku) ning seada omale individuaalsed eesmärgid.

Lisame siis juurde siis ka fakti, et antud ala saab lasta ainult käsitulirelvaga (küll eksisteerib PCC divisjon). Mingisuguseid püsside divisjone pole. Samuti on tohi kanda AIWB kabuuri, mis on erakordselt kummaline, aga kuna paljud relvakandjad taolise kabuuriga relva ka varjatult kannavad, näitab see väike, kuid oluline detail, kui kaugel see ala reaalsest elust ikkagi ole.

Esimene põhjus on selles, et EDC ehk tsiviilis igapäeva-kandmise relvana ei ole pikk püss just esimene valik.
IWB kabuuri ei kasutata puhtalt ohutuse pärast. Kui inimene peaks hakkama iga raja järel relva endale püksi toppima, siis ei tahaks olla seal kõrval ei kohtunik ega kaaslaskur.

Kes on huvitatud, otsib veebist Ian McCollum'i intervjuu Ken Hackathorn'iga ja too seal seletab, kuidas on practical-laskmise alad nihu läinud.

Ma tean ka ilma netis videoid vaatamata suurepäraselt, mis on praktikalis nihu läinud ja mis kõik võiks teisiti olla. IPSC maailm tahab liikuda olümpiaalaks ning suur surve on sinna suunas, et neid EI võetaks kui kampa arutuid relvamaniakke. Pealegi paljudes maades on palju karmimad tulirelvareeglid kui meil ja on kohti, kus ainuke legaalne võimalus on... airsoft.

Aga ikkagi, vägisi jääb mulje, et Sa hindad neid distipliine suuresti selle põhjal, mida teised räägivad, mitte oma kogemustest.
Eluvõõras või mitte, igasugune praktikal laskmine (vahet pole, milline neist konkreetselt) treenib relvakäsitsemist paremini, kui omal käel tiirus möllamine.

Nüüd jääb vägisi mulje, et afk on ära unustanud, et siinkirjutaja on seesamana tavakodanik, kes on näinud suurt vaeva saamaks Eesti turule Lehigh Defense kaitseotstarbelist moona. Et lugejates mitte segadust tekitada, on's tegemist kuuli - ja padrunitootjaga, kelle mittelaieneva kuuliga padrunid on Eesti seaduste järgi lubatud. Pakuvad ka iselaadimiseks kuule Makarovile jpm kaliibritele.
Lehigh kuulid on aga vaid üks näide sellest, mida saaksime seaduse järgi endale tsiviilkäibesse...

Ei ole ära unustanud. KUI see kõvastireklaamitud kuul EI ekspandeeru, siis milleks nii kõvasti vaeva näha? Ja kui/kuna siiski ON tegu kuuliga, mis tekitab (tootja väitel!) oluliselt suuremaid vigastusi kui FMJ, siis võid ka tagantjärgi peale reaalset hädakaitsesituatsiooni süüdistuse saada selles, et oled teadlikult ja tahtlikult tekitanud vastaspoolele raskemaid vigastusi kui ründe tõrjumiseks vaja.

Püssimoonast niipalju, et .223 on vaid üks näide, mis on tõsi küll, suhteliselt laialt levinud kaliiber. Jällegi oleme omadega tagasi selle juures, et ballistika on väga peen asi ja erinevatel tootjatel on väga palju kuulidisane.

Ballistika! Enesekaitsejuhtumil! Palun too mõni näide enesekaitseolukorra ja -distantside kohta, kus kuuli ballistika mängu tuleb ja oluliseks läheb? Või mida Sa ballistika all mõtled antud juhul?

Otse öeldes on see direktiivi ja seaduse tsiteerimine siin veidi otstarbetu, sest paljudele oli see nagunii teada ning selle teema lugejana olen ühtlasi väga hästi teadlik Sinu tollasest kirjavahetusest PPA lubadegrupiga. Vajadusel ei jää enesekaitse tulirelvaga tegemata aga olen muutumatul seisukohal, et FMJ kuulide laskmiseks sobilik koht on vaid lasketiirus/laskepaigas ja sinna see peaks ka jääma. Tundub, et enne sellest aru ei saada, kui hädakaitset teostades on liigsest läbistamisest ja/või rikošetist tulnud suur õnnetus..

Ma arvan, et reaalses hädakaitseolukorras on see liigsest läbistamisest ja/või rikošetist tingitud kahju kõige väiksem asi, mille pärast ette muretseda. "Suur õnnetus" hakkab pihta juba sellest hetkest, kui Sa otsustad relva üldse kasutama hakata ning kriminaalsüüdistuse saad igal juhul kraesse. Peale seda hakkab aastatepikkune protsess sel teemal, kas relva kasutamine antud olukorras üldse oli õigustatud, kas hädakaitse piire on ületatud ja kas pääsed puhta nahaga või lähed vangi. Kui sellele peaks lisanduma veel eriohtlikkusega moona teadlik valmistamine ja kasutamine, võib see olla hullem ja raskendavam rikkumine, kui mõni hädakaitsesituatsioonis kogemata hulkuma läinud FMJ kuul.

2. Makse sooritamise hetkest omad kogu laskemoona, mille eest hetke tagasi tasusid. Kaupmehel ei ole õigust rohkem, kui 200 padrunit C-kat omanikule müüa ja mis "legaalsest tarnest" me veel siis räägime.. Juriidilist vaidlus siin mina aga pidama ei pea.

Ma ei ole jurist ja ei taha siinkohal vaidlema jääda. Minu kõhutunne ütleb, et leidub piisavalt võimalusi asi viisakalt ära vormistada. Annad kasvõi intressita laenu tiiruomanikule sellel tingimusel, kui ta on sulle tulevikus nõus 200 kaupa hulgihinnaga moona müüma. Ja siis kustutad seda laenu vaikselt ostetud moona arvelt.
Seaduse kohapealt on ka oluline see, mis on asja eesmärk. Kui ohutus on tagatud, kodus hoiustatav laskemoonakogus lubatu piires ja inimene tegeleb tiirus seadusliku hobiga, siis mis saab valesti minna? Aga veelkord, jätaks selle parem juristidele järada.

3. Tore teada, et akf saab aru sellest suhtelisest mõistlikust soovist. Küll aga täiesti selgusetu, miks on lugupeetaval tarvis pidada igat natukene laskmisega tegelevat inimest sportlaseks? Palun saa aru, et tulirelvaga harjutamine oskuse säilitamiseks ei ole sport

Kontrollisin netiavarustest, kas minu arusaam spordist ühtib üldlevinud definitsiooniga. Wikipedia ütleb, et "sport on regulaarne võistlemine, kehaliste või vaimsete võimete ja võistkondliku koostöö, samuti spordiriista(-vahendi) täiusliku käsitsemise treening...
Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus parima tulemuse aspekt ei ole oluline ja tippsporti..."

Minu jaoks klassifitseerub kaks korda kuus tiiruskäimine ja harjutamine justnimelt spordivahendi käsitsemise treeninguks ja alati ei ole ka parima tulemuse saavutamine kõige olulisem.

Ka omal käel nädalas korra jooksmas või matkamas käimine on sport. Tervisesport!

Tsiteerin Teile määruse seletuskirjast:

"Eelnõu § 19 lõike 4 kohaselt peab laskmist läbiviival isikul olema Eesti laskespordiorganisatsiooni või rahvusvaheliselt tunnustatud laskespordiorganisatsiooni esinduse välja antud laskeinstruktori, lasketreeneri või laskesportlase litsents või Eestis väljastatud relvaluba. See nõue on mõeldud kindlustama, et laskmist läbiviiv isik oleks koolitatud ja pädev laskjaid ohutusnõuete alal juhendama ning jälgima, et ohutusnõuded oleksid täidetud. Relvaloa või muu asjakohase litsentsi omamine näitab, et isik on läbinud laskmisega seotud koolitused."

Mulle tundub, et üks "ja" on siin "või"-ga asendunud. Milleks on tarvis kõik need instruktorid ja treenerid üles lugeda, kui suvaline relvaluba samahästi sobib. Jah, teoreetiliselt on võimalik laskeinstruktoriks või -treeneriks saada ka ilma relvaluba omamata, aga ilma relvaloata ei ole omal käel tiiru niikuinii asja.
Aga noh, jällegi ma ei vaidle rohkem. Ootame lõpliku määruse jõustumise ära ja vaatame siis järgmisel sügisel õunte pealt.

[Rand]

Muig. Vägisi tuleb pähe analoog, kui veel mõni aeg tagasi nurisesid vene autode omanikud, et müügilt on kadunud vana hea AI76 bensiin, rääkimata A72-st.

Ehk on hoopiski kohatu nuriseda võimaluste loomise kallal? Kui keegi soovib taolist padrunit, siis too ka saagu.

Eelnevaga ma ei taha iselaadimist sugugi maha teha. Aga nagu ma juba enne ütlesin, selle mõttekus tuleb eksootilise moona laadimisest ja/või eriparameetritega padrunite valmistamisest. Inimene, kes hindab vähegi oma aega, üldlevinud moona ise ei lae.

See jäägu siiski iga indiviidi enda otsustada, kas see oleks väärt seda investeeringut ja ajalist kulu, mis läheb enda harimise, testimise ning iselaadimise alla. Pole vähimatki kahtlust, kas osade padrunite laadimine läheb nihu - loomulikult läheb, näiteks iga kümnes. Endiselt on ajaga saavutatav aastane sääst €300 ringis. Ühtlasi muutuvad ka käed nobedamaks ja kindlamaks. Täiesti usun, et 80 padruni laadimine on tunnikesega tehtav ning minul pole midagi selle vastu, et saan nikerdada asja kallal tiiru minekule eelneval õhtul. Samuti võib see nikerdamine samahästi kujuneda ka omamoodi hobiks. Midagi halba selles ju pole.

Ja ka siis on sul üsna suur võimalus eksida ning laadida padrun, mis kriitilisel hetkel tõrgub või... lennutab püstoli laiali.

Eelnevalt tuhnides ja tehes taustatööd tuli inimeste kogemuse järgi huvitav statistika välja - saja tuhande laetud padruni kohta on pelgalt kümme tõrget mittetoimiva sütiku tõttu ja ühtegi relva "relva laialilennutamist". Ei tasu seda asja üle võlli keerata. Enne saad söötmishäire .380 ACP Black Mambaga, kui laiali lendamise libeda nikkelkestaga laetud padruniga, mille püssirohu kogus on täpselt paigas. Mingisugused plahvatused juhtuvad peamiselt liigse püssirohu pärast.

Professionaalsest kretinismist - ehk jagad enda teada olevat statistikat?

Üks lugupeetud isik ütles nii ja nüüd kuulutad sa seda evangeeliumit edasi?

Parandan austatud kaasfoorumlast - see väga lugupeetud härra on ühtlasi Sinu klubi juhatuse liige ning üks parimaid koolitajaid/spetsialiste meie riigis.

Ei ole ära unustanud. KUI see kõvastireklaamitud kuul EI ekspandeeru, siis milleks nii kõvasti vaeva näha? Ja kui/kuna siiski ON tegu kuuliga, mis tekitab (tootja väitel!) oluliselt suuremaid vigastusi kui FMJ, siis võid ka tagantjärgi peale reaalset hädakaitsesituatsiooni süüdistuse saada selles, et oled teadlikult ja tahtlikult tekitanud vastaspoolele raskemaid vigastusi kui ründe tõrjumiseks vaja.

Taaskord, kui tähelepanu pöörad kuuli disainile, siis märkad, et taoline kuul ei ummistu, sest puudub õõnsus ja see pole loodud laienema. See tähendab paremat töökindlust, kui kuul läbib riideid vmt. Kodulehel võib igasugu intrigeerivaid asju kirjutada aga selline kuul annab kineetilise energia väga hästi üle ja oled kenasti teadlik, et käsitulirelva kuuli kiirused/energia pole piisavad rebimaks elevat kude n-ö venimispiiridest kaugemale. Vahet pole, kui "fancy" see kuulidisain ka pole. Jah, püssikuulidega on teised lood.

Mis puudutab hädakaitset - tulirelva kaliiber ega kuulidisain ei ole mingi "raskendav asjaolu". Kohtuekspertiisi asi on öelda, kas see on tsiviilkäibes lubatud või mitte. Must või valge ning antud juhul on asi igati valge.

Ballistika! Enesekaitsejuhtumil! Palun too mõni näide enesekaitseolukorra ja -distantside kohta, kus kuuli ballistika mängu tuleb ja oluliseks läheb? Või mida Sa ballistika all mõtled antud juhul?

Pean silmas seda, mida väljalastud kuul teeb erinevate rauapikkustest läbi laskmisel, kas laieneb, kuidas laieneb või üldse lendab tükkideks. Antud juhul saab Speeri moona vast isegi "humaansemaks" pidada, sest annab energia üle ilma koost lagunemata, liigse laienemise või purunemiseta.

Ma arvan, et reaalses hädakaitseolukorras on see liigsest läbistamisest ja/või rikošetist tingitud kahju kõige väiksem asi, mille pärast ette muretseda. "Suur õnnetus" hakkab pihta juba sellest hetkest, kui Sa otsustad relva üldse kasutama hakata ning kriminaalsüüdistuse saad igal juhul kraesse. Peale seda hakkab aastatepikkune protsess sel teemal, kas relva kasutamine antud olukorras üldse oli õigustatud, kas hädakaitse piire on ületatud ja kas pääsed puhta nahaga või lähed vangi. Kui sellele peaks lisanduma veel eriohtlikkusega moona teadlik valmistamine ja kasutamine, võib see olla hullem ja raskendavam rikkumine, kui mõni hädakaitsesituatsioonis kogemata hulkuma läinud FMJ kuul.

Mida mina loen välja sellest jutust, et see on hirmus õudne lugu, kui keegi peaks ennast proportsionaalselt kaitsma ja veel tulirelvaga. Hirmus lugu tõesti ja palju menetlemist aga enda & lähedaste säästmine on vajadusel seda kindlasti väärt.

Puudub igasugune soov enda käe läbi süütut inimest vigastada rikošeti ja/või liigse läbimisega (ning selle eest vastutada). Sellest arutelust olegi näha suunitlused - vtl jaoks on relvade puhul oluline igasugu sport jm, siinkirjutajal kaitseotstarve. Oluline erinevus, mis peegeldub seisukohtades kaitseotstarbeliste padrunite koha pealt. Ega selles ka midagi paha pole. Seda siis niikaua, kui süütu inimene ei saa viga..

Puhud siin juttu eriohtlikkusest? Täiesti olemas sertifikaat ja PPA kinnitus taoliste kuulidega padrunite lubatavusest Eesti tsiviilkäibes. Sa ju tead seda..

Tsiteerin Teile määruse seletuskirjast:

"Eelnõu § 19 lõike 4 kohaselt peab laskmist läbiviival isikul olema Eesti laskespordiorganisatsiooni või rahvusvaheliselt tunnustatud laskespordiorganisatsiooni esinduse välja antud laskeinstruktori, lasketreeneri või laskesportlase litsents või Eestis väljastatud relvaluba. See nõue on mõeldud kindlustama, et laskmist läbiviiv isik oleks koolitatud ja pädev laskjaid ohutusnõuete alal juhendama ning jälgima, et ohutusnõuded oleksid täidetud. Relvaloa või muu asjakohase litsentsi omamine näitab, et isik on läbinud laskmisega seotud koolitused."

Mulle tundub, et üks "ja" on siin "või"-ga asendunud. Milleks on tarvis kõik need instruktorid ja treenerid üles lugeda, kui suvaline relvaluba samahästi sobib. Jah, teoreetiliselt on võimalik laskeinstruktoriks või -treeneriks saada ka ilma relvaluba omamata, aga ilma relvaloata ei ole omal käel tiiru niikuinii asja.
Aga noh, jällegi ma ei vaidle rohkem. Ootame lõpliku määruse jõustumise ära ja vaatame siis järgmisel sügisel õunte pealt.

Eks välisriikidest ka tullakse võistluse aegu "laskmise eest vastutama". Neil ju Eesti relvaluba pole.

Kuigi.. pigem on kaks "ja"-d asendunud "või"-ga. Aga see selleks.

Igasugu laskesporditeemalistele tsitaatidele vastuargumente rohkem esitama ei hakanud, sest ega seisukohad/arvamused/eelistused ei muutu ning mingisugust "tõde" selle vaidlusega ei selgu.

[vtl]

See jäägu siiski iga indiviidi enda otsustada, kas see oleks väärt seda investeeringut ja ajalist kulu, mis läheb enda harimise, testimise ning iselaadimise alla [...] Samuti võib see nikerdamine samahästi kujuneda ka omamoodi hobiks. Midagi halba selles ju pole.

Oehh. Kordan siis veelkord. Ma EI TAHA iselaadimist sugugi maha teha. Kirjutasin lihtsalt, et see protsess võtab alguses palju rohkem raha ja palju rohkem aega, kui Sa hetkel ette kujutad. Ehk Sinu toodud prognoos oli ülioptimistlik.

Eelnevalt tuhnides ja tehes taustatööd tuli inimeste kogemuse järgi huvitav statistika välja - saja tuhande laetud padruni kohta on pelgalt kümme tõrget mittetoimiva sütiku tõttu ja ühtegi relva "relva laialilennutamist". [...] Mingisugused plahvatused juhtuvad peamiselt liigse püssirohu pärast.

Vastupidi - laialilendamised juhtuvad liiga VÄIKESE püssirohukoguse pärast. Mehhanism on järgmine - kui laeng on liiga väike, rohi kuidagi tükkis või ebaühtlaselt, võib juhtuda, et korralikku plahvatust ei toimu. Kuul lendab kestast välja, kuid jääb rauda kinni. Kui nüüd kohe aru ei saanud, et midagi väga valesti on ja järgmise laksu sinna otsa kütad, on raud lõhki.

Parandan austatud kaasfoorumlast - see väga lugupeetud härra on ühtlasi Sinu klubi juhatuse liige ning üks parimaid koolitajaid/spetsialiste meie riigis.

Kogu oma austuse juures parimate koolitajate ja juhatuse liikmete suhtes, jään endiselt selle juurde, et tegu on ühe inimese arvamusega antud teemal. Jah, kui me mõtleme sama inimest/seltskonda, siis nad üritasid hea mõned aastad tagasi IDPA-d Eestis juurutama hakata, aga asi jäi vinduma ning lõpuks soiku. Tõenäoliselt ei olnud sellel toona piisavat rahalist väljundit ja puhtalt entusiasmist ei viitsitud seda vedama hakata.
Täna on IDPA üles korjanud paar EPLÜ-st väljavisatud endist IPSC klubi ning ajavad teemat täie rauaga. Tõenäoliselt on ka eesmärgid pisut teised, kui lugupeetaval koolitajal.

Mida mina loen välja sellest jutust, et see on hirmus õudne lugu, kui keegi peaks ennast proportsionaalselt kaitsma ja veel tulirelvaga. Hirmus lugu tõesti ja palju menetlemist aga enda & lähedaste säästmine on vajadusel seda kindlasti väärt.

Mina loen praegu Sinu teksti ja kuulen mõttes seda mantrat, mida seesama ülalmainitud lugupeetav spetsialist oma koolitustel räägib. Ehk ärgitab kõiki oma õpilasi julgelt õigluse eest seisma, vajadusel ka relvaga ennast kaitstes. Mis teoorias oleks nagu ilus ja õige, aga nagu näitavad viimase aja kohtulahendid (Mustakivi tulistamine jms. juhtumid), reaalses maailmas kahjuks ei päde. Ehk kui keegi saab sellest liigset innustust relvaga päti vastu astudes, võib see suure tõenäosusega lõppeda süüdimõistmisega tapmises või raske kehavigastuse tekitamises. Kahjuks lugupeetud koolitaja sulle kohtus appi ei tule ning ei ütle, et "mina õpetasin".

Loomulikult, kui minu või mu lähedaste elu on ohus, siis ma kaitsen ennast ja peret kõigi võimalike vahenditega. Aga ma olen juba ette arvestanud, et see on ühekordne trumpkaart ja võimalik, et selle kasutamise eest tuleb hiljem väga ränka hinda maksta.

Puudub igasugune soov enda käe läbi süütut inimest vigastada rikošeti ja/või liigse läbimisega (ning selle eest vastutada).

Siis tuleb relva kasutada nii, et ei teki rikošetti ja/või mitte kasutada relva kohas, kus süütud inimesed võivad ette jääda. Kas seda relvakoolitusel ei õpetatud, et alati tuleb jälgida ka seda, kes või mis on sinu sihtmärgi taga. Ega enesekaitsemoon ei ole imerohi, mis kaotab automaatselt kõik ohud, mis kaasnevad vale sihtmärgi või lasketrajektoori valimisega.
Minu hinnangul on õige relvakäsitsemis- ja laskeoskus ning kogemus ohutuse tagamisel olulisem, kui udupeen enesekaitsemoon.

Sellest arutelust olegi näha suunitlused - vtl jaoks on relvade puhul oluline igasugu sport jm, siinkirjutajal kaitseotstarve.

Paluks mitte üldistavaid järeldusi teha sellest, mis kellegi jaoks oluline on. Minu relvakogemus algas kaitseotstarbest ning jätkub sellega ka praegusel ajal, tõsi küll, osaliselt veidi teises organisatoorses võtmes. Küll aga olen ma veendunud, et see, et ma omal ajal puhtjuhuslikult praktikaliga tegelema hakkasin, on minust teinud palju parema laskuri, kui ma enne olin. Ja seda just enesekaitselises võtmes.

[Kriku]

"Suur õnnetus" hakkab pihta juba sellest hetkest, kui Sa otsustad relva üldse kasutama hakata ning kriminaalsüüdistuse saad igal juhul kraesse.

Ma ei tahaks kuidagi uskuda, et kõik hädakaitsejuhtumid relvaga süüdistusakti koostamiseni jõuavad.

2. Makse sooritamise hetkest omad kogu laskemoona, mille eest hetke tagasi tasusid. Kaupmehel ei ole õigust rohkem, kui 200 padrunit C-kat omanikule müüa ja mis "legaalsest tarnest" me veel siis räägime.. Juriidilist vaidlus siin mina aga pidama ei pea.

Ma ei ole jurist ja ei taha siinkohal vaidlema jääda. Minu kõhutunne ütleb, et leidub piisavalt võimalusi asi viisakalt ära vormistada. Annad kasvõi intressita laenu tiiruomanikule sellel tingimusel, kui ta on sulle tulevikus nõus 200 kaupa hulgihinnaga moona müüma. Ja siis kustutad seda laenu vaikselt ostetud moona arvelt.

Jah, kindlasti. Võib teha ettemaksuga tarnelepingu vms.

[Welber]

2. Treeningpadrunid - kena ja asjakohane on soovitada hulgihinnaga ostmist tiirust ja seal selle hoiustamist aga soovitan Relvaseaduse kehtivat redaktsiooni vaadata. Enam kui 200 padrunit ei tohi olla tavalise relvaomaniku omandis.

Paluks viidet relvaseaduse punktile, kus antud piirang kirjas on.

Mis on aga omand? Asjaõigusseaduse kohaselt on see isiku täielik õiguslik võim asja üle ehk seda kogust ei tohiks inimene isegi osta, vahet pole, kus too seda hoiustab. Asjaolu, et keegi nii teeb, ei ole mingi eeskuju ja ei vabasta ka vastutusest, kui mingisugune ettenägematu jama peaks olema.

Asjaõigusseadus ei ole ülimuslik teiste seaduste suhtes.
AÕS-i järgi on omanikul õigus asja vallata, kasutada ja käsutada, kuid tema õigused võivad olla kitsendatud teiste seadustega. Näiteks, kui Sa ostad enda relvale summuti, siis AÕS järgi võid Sa seda vabalt vallata, aga RelvS seab sellele piirangud.

Relva ja moona omamist käsitletakse RelvS 5. peatükis ja seal pole padrunite omamisele piirangut (v.a. soetusloaga ostetavatele padrunitele - mis on ka loogiline, sest soetusloaga laskma minna ei tohi ja pead moona kodus hoiustama).
Relva ja moona hoidmist käsitletakse RelvS 6.peatükis ja seal on seletatud lahti hoidmise mõiste ning seatud piirangud hoiustatavate padrunite kogustele.
Relva ja moona kandmist käsitletakse RelvS 7. peatükis ning ka seal pole padrunite arv piiratud.
Ehk, kui Sul on koduses relvakapis kuni 200 padrunit, võid Sa minna poodi, osta neid juurde ja siis tiirus need seina toksida, aga koju kappi Sa neid üle 200 ladustada ei tohi. Samuti võid osta tiirust suurema koguse padruneid ja need sinna hoiule jätta (vähemalt pole see RelvS järgi keelatud).

[vtl]

"Suur õnnetus" hakkab pihta juba sellest hetkest, kui Sa otsustad relva üldse kasutama hakata ning kriminaalsüüdistuse saad igal juhul kraesse.

Ma ei tahaks kuidagi uskuda, et kõik hädakaitsejuhtumid relvaga süüdistusakti koostamiseni jõuavad.

Mina olen asjast nii aru saanud, et kui Sa oled relva inimese vastu kasutanud, alustatakse igal juhul kriminaalasi.
Kriminaalasi võib lõppeda õigeksmõistmisega või süüdimõistmisega, sõltuvalt asjaoludest.

[Kriku]

Ok, möödarääkimine. Süüdistavaks muutub isik süüdistusakti esitamisel, enne seda on kahtlustatav. Osa asju lõpetab prokuratuur ikkagi ära süüdistusakti esitamata, seda tahtsin öelda.

Kriminaalasi algab esimesest uurimistoimingust, milleks on ka sündmuskoha vaatlus või seletuste võtmine. Ses mõttes kindlasti 100% relva kasutamise juhtudest.

[Rand]

Vastupidi - laialilendamised juhtuvad liiga VÄIKESE püssirohukoguse pärast. Mehhanism on järgmine - kui laeng on liiga väike, rohi kuidagi tükkis või ebaühtlaselt, võib juhtuda, et korralikku plahvatust ei toimu. Kuul lendab kestast välja, kuid jääb rauda kinni. Kui nüüd kohe aru ei saanud, et midagi väga valesti on ja järgmise laksu sinna otsa kütad, on raud lõhki.

Paganama palju viise leidub, kuidas enda relva "vastu taevast" lasta iselaetud moonaga. Küll aga korralikes tingmustes ja tähelepanelikult/korrektselt laetud ning suhteliselt kiirelt kasutusse minema moona tõrked on üliharvad. Kui aga see moon näiteks pikemaks ajaks ja/või niiskemasse kohta hoiustada, võivad Sinu poolt nimetatud jamad tekkida. Iselaadimise teema lõpetuseks - vtl, kui Sinu juttu võtta absoluutse tõena, võib neid tavalisi Tšehhi relvaomanikke küll vist pidada peast nõrkadeks, et selle õiguse endile välja kauplesid 6-7 aastat tagasi. Aga eks igaüks otsustab ise, keda või mida too usub.

Kogu oma austuse juures parimate koolitajate ja juhatuse liikmete suhtes, jään endiselt selle juurde, et tegu on ühe inimese arvamusega antud teemal. Jah, kui me mõtleme sama inimest/seltskonda, siis nad üritasid hea mõned aastad tagasi IDPA-d Eestis juurutama hakata, aga asi jäi vinduma ning lõpuks soiku. Tõenäoliselt ei olnud sellel toona piisavat rahalist väljundit ja puhtalt entusiasmist ei viitsitud seda vedama hakata.
Täna on IDPA üles korjanud paar EPLÜ-st väljavisatud endist IPSC klubi ning ajavad teemat täie rauaga. Tõenäoliselt on ka eesmärgid pisut teised, kui lugupeetaval koolitajal.

Jah, me peame silmas sama inimest/seltskonda. Olin eelnevalt teadlik, mis plaanid kellelgi IDPA-ga olid, sest ise suhtlen ja külastan ühe selle eestvedaja tiiru. Nagu ennist mainisin - laskespordi teemadel mina rohkem ei argumenteeri.

Mina loen praegu Sinu teksti ja kuulen mõttes seda mantrat, mida seesama ülalmainitud lugupeetav spetsialist oma koolitustel räägib. Ehk ärgitab kõiki oma õpilasi julgelt õigluse eest seisma, vajadusel ka relvaga ennast kaitstes. Mis teoorias oleks nagu ilus ja õige, aga nagu näitavad viimase aja kohtulahendid (Mustakivi tulistamine jms. juhtumid), reaalses maailmas kahjuks ei päde. Ehk kui keegi saab sellest liigset innustust relvaga päti vastu astudes, võib see suure tõenäosusega lõppeda süüdimõistmisega tapmises või raske kehavigastuse tekitamises. Kahjuks lugupeetud koolitaja sulle kohtus appi ei tule ning ei ütle, et "mina õpetasin".

Loomulikult, kui minu või mu lähedaste elu on ohus, siis ma kaitsen ennast ja peret kõigi võimalike vahenditega. Aga ma olen juba ette arvestanud, et see on ühekordne trumpkaart ja võimalik, et selle kasutamise eest tuleb hiljem väga ränka hinda maksta.

Sellise hirmutamisega kaugele ei jõua. Lähtudes Sinu loogikast, ei peaks tulirelva üldse siis kellegi/millegi vastu enesekaitse otstarbel kasutama. Oluline on see, mis on tõde ja kui Sina nii väga kardad mingisuguse tulemustasu taga ajava prokuröri süüdistusakti, siis tõesti ei soovita end kaitsta, isegi proportsionaalselt. Luba end pigem röövida/sandiks peksta/ära tappa. Asjasse veidikenegi süvenenud inimene on sellised detailid enda jaoks läbi mõelnud ja arvestanud kiire õigusabi vajadust.Samuti saab alati kutsuda kohtusse tunnistama ka teisi erialaspetsialiste, kes siis tehtu asjakohasust kinnitavad ja hädakaitse piiride ületamise süüdistust ümber aitavad lükata - nii nagu Udras kaasati teoreetilise eksperdina Mustakivi juhtumi puhul. Tuua siin näitena Harju Maakohtu jõustumata ja apelleerimisele läinud otsust ei ole hea mõte.. Need otsused ja kohtu seletused lükatakse sageli pea peale Ringkonnakohtu või Riigikohtu poolt.

Ei ole ennekuulmatu, kui viimane annab aeg-ajalt mõista nagu alamad kohtuastmed ei oskaks lugeda ja analüüsida.

Puudub igasugune soov enda käe läbi süütut inimest vigastada rikošeti ja/või liigse läbimisega (ning selle eest vastutada).

Siis tuleb relva kasutada nii, et ei teki rikošetti ja/või mitte kasutada relva kohas, kus süütud inimesed võivad ette jääda. Kas seda relvakoolitusel ei õpetatud, et alati tuleb jälgida ka seda, kes või mis on sinu sihtmärgi taga. Ega enesekaitsemoon ei ole imerohi, mis kaotab automaatselt kõik ohud, mis kaasnevad vale sihtmärgi või lasketrajektoori valimisega.
Minu hinnangul on õige relvakäsitsemis- ja laskeoskus ning kogemus ohutuse tagamisel olulisem, kui udupeen enesekaitsemoon.

Et me siis hakka vahetu ründe puhul tantsides otsima "ohutut suunda", kuhu lasta? Ütlen tänaval röövivale kaagile, et too võtaks rahulikumalt, muidu pean tegema lasud ohtlikus suunas? Need argumendid meenutavad paraku paari Siseministeeriumi ametniku argumente viie aasta eest, kui see mainitud laskeinstruktor oli proovinud neid veenda õõnsaotsaliste lubamisse tsiviilkäibes. Relvakäsitsemis - ja laskeoskus koos enesekaitsemoonaga moodustavad terviku. FMJ ei ole loodud tänaval kandmiseks, vaid treeninguks! Me saame tänast olukorda ikka väga palju parandada. Kui ise ei taha, pole lugu. Aga ära tule teistele kaikaid kodaratesse loopima.

"Suur õnnetus" hakkab pihta juba sellest hetkest, kui Sa otsustad relva üldse kasutama hakata ning kriminaalsüüdistuse saad igal juhul kraesse.

Ma ei tahaks kuidagi uskuda, et kõik hädakaitsejuhtumid relvaga süüdistusakti koostamiseni jõuavad.

Leidub juhtumeid, kus näitena on koer rünnanud relvaomanikku, too lasknud koera maha ja sündmuspaika saabunud patrull liigitabki tegevuse hädakaitse alla, kuigi juriidiliselt saab rünnata vaid isik. Seaduse mõistes loetakse koeri siis aga n-ö kõrgemaks ohuallikaks. Kindlasti mitte ei tähenda tulirelva kasutamine isiku vastu menetlust laskuri suhtes, kui hädakaitse tolle vahendiga oli ilmselgelt proportsionaalne. Näide 6 aasta eest toimunu näol - https://www.err.ee/509744/pae-tanava-tu ... viorbiidis