Riigikohus väljastas loa tappa: kui naise elu on ohus, võib vägivaldse mehe kohapeal maha lüüa!
Raivo Rätte alias Kõmmari eluküünla kustutanud Karel Šmutov on riigikohtunike jaoks otsekui muinasjuturüütel, kes päästis daami kurja lohe käest. Kuidas jõuti ajaloolise kohtuotsuseni?
Tarmo Vahter
tarmo.vahter@ekspress.ee
Enne kohtuprotsessi algust tegi kohtunik Katre Poljakova olulise ja julge otsuse. Tänu sellele on avalikkusel üldse võimalik aru saada, miks mõistis riigikohus tapmises süüdistatud Karel Šmutovi (30) õigeks.
Nimelt otsustas Poljakova, et ta arutab muusik Raivo Rätte alias Kõmmari tapmist Harju maakohtus täiesti avalikul protsessil. Kohtunikul oli õigus selliseks otsuseks, kuigi kõik kohtumenetluse pooled tahtsid kas täielikult või vähemalt osaliselt kinnist kohtupidamist.
Kinnisel istungil poleks viibinud ühtegi ajakirjanikku ning kohtus toimuv jäänuks eesti rahvale saladuseks.
Vaikne kohtualune, kel vererõhk laes
Kui Šmutov tuli tänavu jaanuaris esimesele kohtuistungile, pildistas teda kümmekond fotograafi ja filmimeest. Oma keskmise kasvu, habeme ja prillidega nägi ta välja nagu Isamaa poliitik 1990ndate algul.
„Kas te tunnistate ennast selles kuriteos süüdi?“ küsis Poljakova. „Ei tunnista.“
Šmutov ei andnud ajakirjanikele intervjuusid, rääkis kohtusaalis vähe ega näidanud välja mingeid emotsioone. Tema eest kõnelesid advokaadid Sirje Must ja Anu Vilt. Viimane ütles istungil kliendi kohta: „Kui tema vererõhku praegu mõõta, siis see on küll laes.“
Tapetu vend süüdistab ja naeruvääristab
Tunnistajana üle kuulatud Raivo vennal Toivol oli kuriteost selge pilt. Tema arvates pidanuks istuma süüpingis veel üks inimene – ¬Palmi Rätte ehk Raivo endine abikaasa. „Ma leian, et see on ikkagi tiimitöö,“ ütles Toivo venna surma kohta.
Rätted olid abielus veidi üle kümne aasta ja lahutasid enne jaanipäeva 2018. Perekonna Nõmme elumaja ootas ühisvarana jagamist ja tekitas lahkuläinute vahel hõõrumist. Ööl vastu 19. juulit saabus Soomes elav ja töötav Raivo ootamatult Nõmmele.
Eksmees tungis maja esimesel korrusel maganud Palmile ja tema uuele elukaaslasele Karelile sõrgkangiga kallale. Politsei uurimise andmetel said mõlemad peast vigastada.
Toivo meelest olid vigastused üle pingutatud. „Photoshop,“ viitas ta fotode arvutitöötluses kasutatavale programmile. „Kui inimene tuleb kangiga teisele kallale, siis minu hinnangul sellised vigastused on ikka naeruväärsed.“
Mõned nädalad varem, kohe pärast lahutust oli Raivol ja Palmil konflikt, mida Toivo nimetas rü¬seluseks. Sellest jäänud Raivo kaelale küünistamise jäljed.
Raivo oli vennale rääkinud, et Palmi algul hüppab nagu lõvi kaela, ja kui ta püüab naist eemale lükata, siis ongi politsei kohal. „Sest meest ju ei kuulda ja lapse ema räägib alati õigust,“ lisas Toivo.
„Inimene jäi auto alla“
Prokurör Kelly Kruusimägi mängis istungil ette öiste hädaabikõnede salvestised.
Kell 00.08 helistas Palmi: „Mees ründas mind ahjuroobiga, on juba tapmiskatse.“
Kell 00.19 helistas Karel ja palus kiirabiautot Nõmmele. „Mis teil juhtus seal?“ küsis häirekeskuse töötaja. Kostis sügav ohe ja sõnad: „Inimene jäi auto alla.“
Raivo oli peksnud Kareli majast välja ning nõudnud ta lahkumist. Karel istus oma 1998. aasta Audi A6 Avanti, tagurdas ja sõitis Raivole otsa. Mees kukkus auto alla ja jäi kogu kehaga rataste vahele. Ta suri saadud vigastustesse haiglas.
Ropud tõendid mobiiltelefonis
Raivo Rätte iPhone’i mobiiltelefonist leitud sõnumid olid kohati nii ropud, et nende avaldamine Eks¬pressi veergudel ei tule kõne alla.
Raivo ei sallinud oma eksnaise uut kaaslast silmaotsaski. Ta ähvardas Karelit otse ja jagas oma tundeid ka teistega: „Ma löön mättasse selle venna.“
Ühes sõnumivahetuses tunnistas Raivo üles pärast abielulahutust toimunud tüli ja selle põhjuse. „Ma olen kui halvas unenäos. Korra läksin juba Palmile kallale.“ Kui tuttav lähemalt päris, siis selgitas Raivo, et viskas eksnaise välja vihma kätte.
Põhjuseks armukadedus.
Raivo vennatütar rääkis kohtule oma viimasest kohtumisest Raivoga Helsingis päev enne tema surma. Mees kandis T-särki, kus murtud südamest jooksis verd.
„Ta ütles, et temas on tärganud vene pätt, ta peksab selle mehe niimoodi sealt välja, et verd pritsib. Seda ta ütles mitu korda.“
Raivo töötas juba aastaid Soomes psühhiaatriahaiglas õena. Vennatütre sõnul tundus onu kogu aeg kibestunud ja tal oli kõik üle pea kasvanud. Kuigi nad said hästi läbi, ei öelnud Raivo vennatütrele, et ta sõidab samal õhtul viimase laevaga Tallinna.
Öine kallaletung magavale paarile
Palmi Rätte rääkis kohtus, kuidas ta kuulis poolunes võtme keeramist lukuaugus. Naine oli olnud kindel, et eksmees saabub Tallinna alles hommikul. Vastavalt kokkuleppele prokuröriga pidid ootama sadamas politseinikud ja Raivole oleks antud Palmi suhtes lähenemiskeeld.
„Ma kargasin püsti,“ ütles Palmi ja meenutas, kuidas ta peitis ennast ahju taha. Naine tõstis kohtus oma käed pea kohale ja näitas, kuidas Raivo hoidis kangi ja jooksis metsikult diivani poole.
„Karel ei saanud püsti. Raivo karjus, et ma tulen ja teen seda. Ta röökis. Ta lendas diivani peale ja kukkus peksma, nägemata, kes seal on.“ Ahju tagant välja karanud naine sai obaduse ja tundis, kuidas soe veri voolas mööda nägu.
„Sain aru, et ma ei saa talle vastu,“ jätkas Palmi. „Ma mõtlesin, ta tapab Kareli ära. Kas ma jõuan abi kutsuda, see on nüüd sekundite küsimus.“ Naine jooksis tänavale naabrite juurde helistama.
Pärast kõnet hiilis Palmi tagasi. „Karel seisis auto najal. Ma läksin ja ütlesin, et politsei on kutsutud.“
Siis tuli Raivo Kareli pükste ja autovõtmetega. Ta andis need Karelile ja nõudis viimase ärasõitu. „Ta hakkas seda autot peksma, et istu sisse, istu sisse!“
Palmi mõtles, kuhu küll politsei jääb, ja jooksis end jälle naabrite juurde peitma.
Advokaadid räägivad õnnetusest
Enne üht kohtuistungit vaatas advokaat Must oma kaitsealusele otsa ja ütles: „Saate täitsa maailmakuulsaks! Ma ei tea, kas selle kuulsusega on midagi peale hakata. Kõvad arutelud käivad, naised arutavad, kuidas perekonnasuhteid tuleks lahendada. Mul isegi autopesulas küsiti selle asja kohta.“
Kareli ainsaks suureks esinemiseks jäi tema kui süüdistatava ülekuulamine. Selle käigus jäi elektrikuna leiba teeniva mehe hääl nii vaikseks, et kohtunik Poljakova palus tal valjemini rääkida. Karel kirjeldas Raivo ähvardusi ja kõike muud, aga ei osanud seletada otsasõitmist.
See äratas suurt huvi 40aastase autojuhikogemusega rahvakohtunikus. Ta ütles, et õnnetuse vältimiseks piisanuks autorooli liigutamisest poole sentimeetri võrra. „Ma ei suutnud olukorda adekvaatselt hinnata,“ vastas Karel.
Ka advokaadid väitsid, et tegemist oli õnnetusega. Väljas oli pime. Kareli nägemist takistas peahaavast silmadesse jooksnud veri. Raivo ilmus ise ootamatult auto ette.
Prokurör nõudis Karelile seitset aastat vangistust tahtliku tapmise eest. Poljakova tunnistas ta süüdi märksa leebemas kuriteos – provotseeritud tapmises ja karistuseks 2 aastat 5 kuud vanglat. Ringkonnakohus jättis otsuse samaks.
Riigikohus peab allaajamist sobilikuks
Enne jõule tühistas riigikohus Kareli süüdimõistmise ja mõistis mehe õigeks. Riigikohtunikud Hannes ¬Kiris, Paavo Randma ja Juhan Sarv ei uskunud juttu õnnetusest. Nad nõustusid prokuröri ja alama astme kohtunikega, et otsasõit oli tahtlik.
Kuid see ei tee Karelist kurjategijat. Riigikohtunike arvates oli Kõmmari tol ööl endiselt ohtlik, kuigi tal polnud enam sõrgkangi käes.
„Raivo Rättest lähtuv oht ei olnud olemasoleva teabe valguses mingil moel n-ö üle hinnatud,“ kirjutavad riigikohtunikud otsuses. Palmi oli jätkuva ründeohu tõttu hädakaitseseisundis ning Karelil oli õigus kallimale appi minna. Tal ei olnud Raivo peatamiseks kaks tonni kaaluvast Audist leebemaid abivahendeid, mis säästnuks mehe elu.
„Kaitsevahend on sobilik, kui see tõrjub ründe lõplikult, lõpetab selle täielikult ja otsekohe,“ sedastavad riigikohtunikud. „Šmutovi valitud vahend hädakaitseõiguse teostamiseks oli vaieldamatult sobilik, lõpetades õigusvastase ründe lõplikult.“
Kohtualuse kasuks kõneles, et Raivo oli talle enne raudkangiga kallale tunginud, mida riigikohus nimetab massiivseks vägivallaks. Saadud löögi ja šoki mõjul polnud Karel täielikult adekvaatses seisundis.
See tähendab tähtajatut luba tappa
Riigikohtu otsuse saab võtta kokku väga lihtsalt. Kui naise elu on ohus, võib vägivallatseva eksmehe kohapeal maha lüüa.
Eesti kohtud on mõistnud varemgi õigeks inimesi, kes on kustutanud neid rünnanud inimese elu hädakaitseks. Tavaliselt on olnud tegemist meestevaheliste (baari)kaklustega.
Selle kohtuasja teeb eriliseks, et tegemist on väga suurt tähelepanu pälvinud lähisuhtevägivallaga. Tänu avalikule kohtuprotsessile teame, mis ja kuidas juhtus. Kinnise kohtuprotsessi puhul oleks praegu suur osa Eesti rahvast pöördes, miks riigikohus Karel Šmutovi õigeks mõistis.
Lähisuhtes räiget vägivalda taluvatele inimestele annab see teadmine viimase õlekõrre. Kui elu on päriselt ohus ja sa ründaja tapad, siis on riigikohus sinu poolt.
Mida Kõmmari surmast arvati?
Juristide arvamused Karel Šmutovi teost läksid täielikult lahku.
Faktid: Ööl vastu 19. juulit 2018 ajas Karel Šmutov Tallinnas Nõmmel autoga alla muusik Raivo Rätte alias Kõmmari. Enne seda oli Rätte tunginud oma magavale eksabikaasale Palmi Rättele ja tema elukaaslasele Šmutovile sõrgkangiga kallale.
Prokuratuur: See oli tahtlik tapmine. Nõuame 7 aastat vangistust!
Advokaadid: See oli õnnetus. Nõuame õigeksmõistmist!
Harju maakohus, Tallinna ringkonnakohus: See oli provotseeritud tapmine. Mõistame 2 aastat 5 kuud vangistust!
Riigikohus: See oli tapmine hädakaitses. Mõistame õigeks!
Aga kuna mul on peale muude fenomenaalsete omaduste ka fenomenaalselt halb mälu, siis kasvõi nui kaheksaks, ei mäleta, kes postitas.