Ametnikud ei mõista tulirelva kasutajaid süüdi, kohus mõistab.Kriku kirjutas:Mõni ametnik võib ju sellisel seisukohal olla, aga mingit üldist sellist põhimõtet õiguskaitsesüsteemis kindlasti ei ole ning seadusest seda välja lugeda ei anna.Rand kirjutas:Ametnikud on võtnud seisukoha, et tulirelva kasutamine enda kaitseks ei ole õigustatud, kui inimest parasjagu ei rünnata justnimelt tulirelvaga.
Ehk tegelikult ka - ma mäletan veel üsna eredalt seda, kuidas esmasel relvakoolitusel räägiti a'la "kamp tuleb pimedas pargis vastu ja norib tüli - mida te teete" ja ...ma ei tahaks päris nii otse öelda, aga sisuliselt õigustati, et mitte öelda, propageeriti relva tõstmist enese ja vara kaitseks. "Ületamata muidugi hädakaitse piire", lisas ta ruttu.
Loomulikult, ärilises mõttes tulebki esmasele relvakoolitusele minejale anda kinnitust, et ta tegi õige valiku ning õigustama relva vajalikkust enesekaitselisel otstarbel. Pärast saab talle (loodetavasti) müüa relva, kabuuri, moona, tiiruaega ja võib-olla veel mõningaid praktilisi koolitusi.
Samas tuleb aru saada, et teisele inimesele kuuli kerre kihutamine on ikkagi üsna radikaalne samm ning võib üsna suure tõenäosusega lõppeda surma või eluaegse invaliidistumisega. Selle sammu õigustamiseks peab ikkagi kaalul olema mitte vähem kui oma elu ja/või oluline tervisekahjustus.
Tagantjärgi mõeldes sai küll lugupeetava koolitaja loengult palju huvitavat ja kasulikku teada ning ka julgust ja südikust ennast vajadusel kaitsta, aga võimalik, et nii mõnigi inimene võib selle loengu tagajärel saada julgust liigagi kergekäeliselt relva haaramiseks konflikti lahendamiseks või "õigluse jaluleseadmiseks" (sic!). Reaalsus on aga see, et hiljem kohtusaalis oled sa sisuliselt üksi ja ükski õpetaja või relvaguru sind toetama ei tule. Kui oled piisavalt jõukas, et lubada endale advokaati, kes musta valgeks räägib (a'la "me mängisime mehega tihti snake drill relvamängu"), siis on ehk mingit lootust, aga seegi ei ole 100% kindel.
Eelpoolkirjutatuga EI SOOVI ma mitte mingil juhul enesekaitserelva vajalikkust maha teha või mingeid piiranguid propageerida, küll aga tuua välja seda, et koolitusel võib jääda vale illusioon, nagu relv oleks mingi imeasi turvalisuse tagamisel. Selle vajaduse ja hirmutunde tekitamise sildi all annab ju müüa inimestele nii kõikvõimalikke lahendusi, sellest "kõige õigemast" enesekaitsemoonast alustades ja isikliku tuumavarjendiga lõpetades, nagu USA prepperitest näha.
Ma ei oleks isegi muidu sellele järeldusele jõudnud, kui poleks samas "koolis" käinud AKF-i kirjutistest sama õpetaja "käekirja" ära tundnud. Tulemus on see, et inimene on ennast väga sügavalt enesekaitse-teemasse sisse kaevanud ning tegeleb aktiivselt lahenduste lihvimisega. Mis iseenesest ei ole ju paha ega väär, ainult et kusagilt jookseb reaalsuse piir.
Turvalisus algab tegelikult sellest, et vältida olukordi, kus sind võidaks ootamatult rünnata ja sellele võiks rohkem tähelepanu pöörata. (Tänava)rünnaku ohvtiks sattunud inimesed käituvad tihti nii, et ei märka enda ümbrust ega ei pööra tähelepanu ilmsetele ohumärkidele. Ründaja ei ründa reeglina lambist, vaid jälgib eelnevalt oma ohvrit, hindab samuti OMA riske ründe õnnestumise ja vahelejäämise tõenäosuse kohapealt ning läheb kindla peale välja.
Teine asi on riskikäitumine a'la kuskil nurgataguses baaris võõrastega tutvuste sobitamine jms.
PS. Loomulikult on õige, kui enesekaitse relvas kasutataks enesekaitse-olukordadeks mõeldud laskemoona. Iseasi on see, millist riski või vaeva on keegi nõus selle nimel ette võtma. Mina isiklikult ei soovi riskida illegaalse moonaga ning kui ka mingile kuulile on PPA/EKEI heakskiit saadud, pean veidi paljuks ja tülikaks padrunikomponentidest enesekaitsemoona iselaadimist. Eriti veel arvestades Relvaseadus §73 lg 4-ja, mis ütleb, et ilma tegevusloata tohib füüsiline isik valmistada laskemoona ainult sportimise või jahipidamise eesmärgil.