Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Kusjuures ma olen siin foorumis kusagil juba hulka varem kirjutanud, et see kindlale põrkepinnasele mõeldud 40mm püssigranaatide semmimine seal pehmel polügoonimaastikul on ka debiilne..

Siin:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... &start=315

Väga kosutav oleks siit teemast lugeda kas HEREMi või PALMi konkreetset kinnitust, et see vahepealne ajuvaba 40mm püssigranaatide semmimine meie laskeväljade pehmel liivasamblapinnasel on nüüdseks käsu korras lõpetatud - peale mitmekordseid õnnetusi nende kõvale põrkepinnasele mõeldud // lõhkemata jäänud granaatidega siis

Väga nõme on rahuajal omaenese lollusest "vigastatud veterane" toota - sellele ei ole vabandust.

[Kriku]

NAK-i vendadel jäi ka paar teravmoona täis Galili salve keskpolügonile kadunuks

Positsioonidele jääb laskemoona ikka maha ja alati on jäänud, kuid padruniga ei juhtu midagi, kui sellele peale astuda.

[metssiga]

Veebel andis esmaabi:
https://televeeb.ohtuleht.ee/903574/koh ... -miinivali

[Kriku]

Tõepoolest, "Õhtulehes" osatakse paremini telekat vaadata ja nähtut üles kirjutada:

Pärast esmast abiaandmist veetis Lars kuu aega Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, kus talle paigaldati 36 sentimeetri pikkune varras ja tehti 9 operatsiooni. Siis algas aga kaitseväe poolne solgutamine. Voodihaige noormees viidi laatsaretti ja sealt edasi kaheks päevaks mitmesaja kilomeetri kaugusele Kuperjanovi pataljoni. Kõike selleks, et ta saaks väidetavalt oma ajateenistuse lõpetada ja asjad üle anda. Peale seda suunati ta taastusravile Ida-Tallinna keskhaiglasse, kus Lars veetis kuu aega.

See on juba mõtestatud tekst.

Õnnetuskohalt leiti veel 4 mabulat:

See, et ainult Lars õppeplatsil vigastada sai, on puhas juhus, sest lõhkemata granaate vedeles seal veelgi. Hiljem tuvastati neid veel lausa neli. Kes aga vastutab ja on süüdi? Sellele ei saagi selget vastust.

Muidugi oli ebatavaline ebaõnn, et mabul miinina talitles, aga see on vilets vabandus

[Dr.Sci]

Laetud relvaga autosse ja ennustatav tagajärg saavutatud. Tulin ka jahilt just, mul on kütiliiniski olles kaitseriiv peal sest maha käib see murdosa sekundiga kui kahtlast liiklumist näha või raginat kuulda ning korra torust välja lennanud kuuli enam tagasi ei kutsu.

[vtl]

Laetud relvaga autosse ja ennustatav tagajärg saavutatud. Tulin ka jahilt just, mul on kütiliiniski olles kaitseriiv peal sest maha käib see murdosa sekundiga kui kahtlast liiklumist näha või raginat kuulda ning korra torust välja lennanud kuuli enam tagasi ei kutsu.

Laetud relv ja kaitseriivistatud relv on siiski kaks ise asja. Ja juhulask on veel kolmas asi.

Ma olen täiesti nõus sellega, et kaitseriivi võiks sihtotstarbeliselt kasutada ning (jahi)relva autosse tõstes võiks selle ka (nõuetekohaselt!) tühjaks laadida. Aga minu kommentaari point on selles, et relv ise ei lase ning suur hulk jama on ikkagi tingitud sellest, et paljudel relvaomanikel ei ole mitte mingit päästikusõrme-distipliini.

See, et sõrm läheb päästikukaitse sisse AINULT siis, kui on kindel tahe lask sooritada, on alles viimase aja moeteema, kui ipsc jt. analoogsed spordialad on seda hakanud ala harrastajatele kohustuslikus korras pähe taguma.
Vanakooli-relvaomanikud ja jahimehed ei tea sellest muidugi mitte midagi.

Ma tõin hiljuti ühe sõbra tiiru, kes oli nõukaajal aastaid laskespordiga tegelenud ning üle keskmise häid tulemusi saavutanud. Täiesti hämmastav oli aga see, kuidas ta sügavalt sissejuurdunud harjumusest käsitles relva, PIDEVALT sõrm seespool päästikukaitset. Ma tegin kümneid märkusi, ikka liikus see sõrm järgmine hetk sinna tagasi.

[Dr.Sci]

Laetud relvaga autosse ja ennustatav tagajärg saavutatud. Tulin ka jahilt just, mul on kütiliiniski olles kaitseriiv peal sest maha käib see murdosa sekundiga kui kahtlast liiklumist näha või raginat kuulda ning korra torust välja lennanud kuuli enam tagasi ei kutsu.

Laetud relv ja kaitseriivistatud relv on siiski kaks ise asja. Ja juhulask on veel kolmas asi.

Väitsin ma midagi muud? Mul on jahil positsioonil olles ka relv kaitseriivis, positsioonivahetusel või autosõidul tühjaks laetud

See, et sõrm läheb päästikukaitse sisse AINULT siis, kui on kindel tahe lask sooritada, on alles viimase aja moeteema, kui ipsc jt. analoogsed spordialad on seda hakanud ala harrastajatele kohustuslikus korras pähe taguma.
Vanakooli-relvaomanikud ja jahimehed ei tea sellest muidugi mitte midagi.

See on nii ja naa. Kui seisad püss käes ja põrnitsed metsa alla siis ongi sõrm juba kaitse sees ja pöial kaitseriivi ligidal (sest ongi kindel tahe), eriti kui miskid krõpsud käivad. Kui pole kuulda või näha midagi siis on relv lihtsalt sellises asendis et ta saaks kiiresti palge tõsta aga üldjuhul hoitakse näpud päästikust kaugemal.

[vtl]

Laetud relv ja kaitseriivistatud relv on siiski kaks ise asja. Ja juhulask on veel kolmas asi.

Väitsin ma midagi muud? Mul on jahil positsioonil olles ka relv kaitseriivis, positsioonivahetusel või autosõidul tühjaks laetud

Tahtmata üldse AKF kallal norida, nendiks siiski, et Sa liitsid sujuvalt a+b kokku.
Artiklis mainitud õnnetuse põhjuseks kirjutasid "laetud relvaga autosse", järgmisena rääkisid, et "aga minul on kütiliinis kaitseriiv peal".
Need ON erinevad asjad ju, kuigi üks ei välista teist ning mõlemad on vajalikud ohutuse tagamisel.

...Kui seisad püss käes ja põrnitsed metsa alla siis ongi sõrm juba kaitse sees ja pöial kaitseriivi ligidal (sest ongi kindel tahe), eriti kui miskid krõpsud käivad. Kui pole kuulda või näha midagi siis on relv lihtsalt sellises asendis et ta saaks kiiresti palge tõsta aga üldjuhul hoitakse näpud päästikust kaugemal.

Jahinduses on kaitseriiv igapäevane teema, mis oli mõnda aega tagasi ka jahiseadusesse lausa sisse kirjutatud. Kuna aga järjest rohkem leidub inimesi, kes tegelevad erinevate relvade ja aladega paralleelselt (jahipidamine, laskesport, kaitseliit vms. riigikaitseline tegevus) ning kasutavad vaheldumisi täiesti erinevaid relvi, siis harjumused ühel alal mõjutavad kindlasti ka teisi alasid.
Teemat üldisemalt vaadates on tänapäeval terve hulk käsirelvi, millel puudub eraldi lülitatav, väline kaitseriiv. Glocki püstol on vast kõige levinum näide, aga neid relvi on veel. See tekitab (põhjendatud) harjumuse, et osade relvadega on ainus võimalus (juhu)lasu vältimiseks ning ohutuse tagamiseks hoida oma näpp selgelt päästikukaitsest väljaspool.

Sisuliselt teeb sama välja, kas:
a) näpp on relva raamil ning liigub sihtmärgi kirbule võtmisel kiirelt päästikukaitse sisse; VÕI
b) sõrm on päästikukaitse sees juba siis, kui "krõpsud käivad ja põrnitsed metsa alla" ning aga kaitseriiv on peal ja pöial kaitseriivil. Ja konkreetset sihtmärki veel valitud (ja sihitud) ei ole.

Siin võib veel hulga kombinatsioone välja mõelda. Mõni inimene väidab, et raamilt päästikule viimine võtab aega, teine arvab, et kaitseriivi mahavõtmine teeb klõpsu jne.

Disklaimer: ei vaidle, ei nori, ei taha midagi ümber lükata. Lihtsalt arutan teemat.

[trs]

Selle pärast ongi IPSC hea, et treenib relva käsitlemist ja distsipliini. IPSC kabuurist laetud relva haaramine ja planeeritud tegevused on päris elust kaugel, aga ohutusse puutuv ei ole niisama välja mõeldud. See on õige, et õnnetusi põhjustavad inimesed mitte relvad üksinda- lohakus ohutusreeglite täitmisel ja sama moodi ka enda reeglitest paremaks pidamine. Päästikusõrme distsipliin on ainult üks osa, mis käib koos ohutu relva ja ohutu suunaga. Kui padruneid ei ole relvas, siis lasku ei toimu. Kui padrunit ei ole rauas, siis lasku ei toimu. Kui kaitseriiv on peal ja töökorras, siis üldjuhul lasku ei toimu. Kui päästikut ei näpi, siis üldjuhul lasku ei toimu. Ja kui lask ikkagi toimub, siis ohutusse suunda lastes ei tapa ennast või mõnda kaasvõitlejat ära. Ehk siis hirmus lihtne, aga ikka laseb keegi omal varba otsast või sõbra maha.
Kui päris olukorda ei ole, siis sõrm päästikukaitsme sisse ikkagi olenemata relva tüübist enne lasu sooritamist ei liigu. See ongi päästikusõrme distsipliin. Neid sügeleva sõrmega refleksist või tausta kontrollimata lastud koeri ja viletsamal juhul ka inimesi tuleb ikka aegajalt ette. Mingit ajalist võitu see ei anna ja isegi kui kellelegi annab, siis me räägime meie tingimustes jahimeeste puhul ikkagi elu eest põgenevatest neljajalgsetest rohusööjatest.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Hulka häid arutlusi siin aga ma ütleks selle viimase (jahi)õnnetuse kohta lihtsa(ma)lt - loll õnnetus, üheselt PÕHJUSTET käpardlikust relvakäsitsemisest ja olematust relvakultuurist..

Täpsustan:
- kõrvaline inimene lihtsalt lastakse maha = käpardlik relvakäsitsemine..
- relv oli laetud seal ja siis, kus ei pidanuks (enam) olema = olematu relvakultuur..

Sitt lugu, kellele kurdad

[sahmik]

See, et sõrm läheb päästikukaitse sisse AINULT siis, kui on kindel tahe lask sooritada, on alles viimase aja moeteema, kui ipsc jt. analoogsed spordialad on seda hakanud ala harrastajatele kohustuslikus korras pähe taguma.
Vanakooli-relvaomanikud ja jahimehed ei tea sellest muidugi mitte midagi.

No - no. Ära ärva, et nn. vanakooli jahimehed kõik ikka totud on.
Mäletan kui olin nii vana, et nina ulatus juba lauaääreni ning isa lubas jahilt tulles püssi puhastada. Siis alati eelnes ning ka selle tegevuse käigus pidas isa mulle loengut ohutusest ja kuidas peab püssiga ringi käima. Mäletan, kui öeldi, et naise asja kallal võid sõrme väristada, päästiku juures olgu sõrm vagusi.
Igatahes, olles juba ise halli habemega, pole (ptü, ptüi, ptüi) siiani igasuguste relvadega apsakaid juhtunud.


PS. Tegelikult kui juba jahist juttu tuli, siis eks igasugune ajujaht ja püssidega vehkimine on selline "linnameeste" ja noorte meeste lõbu.
Karu, hirve, põdra või muu säherduse kobedama metseluka puhul pole tegelikult vanakooli jahimeestel püssi vaja. Sammud lihtsalt sirge seljaga põdra juurde, rabad nimetis- ja keskmise sõrmega põdral ninasõõrmetest kinni ja pöidlaküünega lõikad naksti kõri läbi.

[Walter2]

Mäletan kui olin nii vana, et nina ulatus juba lauaääreni ning isa lubas jahilt tulles püssi puhastada. Siis alati eelnes ning ka selle tegevuse käigus pidas isa mulle loengut ohutusest ja kuidas peab püssiga ringi käima.

Kusjuures see on parim profülaktika vältimaks lastel tekkivat ebatervet huvi relvade vastu - panna nad neid puhastama, metoodiliselt ja järjekindlalt.

[Leo]

Mõned mõtted.

Soomes relvaloa saamiseks ei ole vaja arstitõendit. Pealtnägija näitas et hulluarsti tõend on loĺlus olukorras kus hulluarstid ise ei suvatse digilukku psühholoogia probleeme kirja panna. Seega väga teemasse lugu.

40 mm on ehitatud lõhkema kokkupuute korral kõva pinnasega. Soomes seda liiva peale lasta ei tohi. Sihtmärk on metallplaat või kõvaks tambitud kruusaplats. Esimene neist treenib akna tabamist ja teine vastase keskele laskmist.

Näpp päästikult kaugemal ja kaitseriiv peal hoida on vaja sellepärast et juhusliku ehmatusega või komistades pauk lahti ei lähe. Seda õpetavad operaatorid. Sõrm päästikul ja toru taevasse või kaaslase selga sihtimas on lolli inimese ja halva väljaõppe tunnus. Soomes sai äsja 1 naine jahil surma kui lasi endale oma relvast jalga. Suurema arteri tabamisel läheb 3-10 min ja inimene jookseb kuivaks. Targem on võtta CAT jahile kaasa.

[nimetu]

40 mm on ehitatud lõhkema kokkupuute korral kõva pinnasega. Soomes seda liiva peale lasta ei tohi. Sihtmärk on metallplaat või kõvaks tambitud kruusaplats. Esimene neist treenib akna tabamist ja teine vastase keskele laskmist.

Tegelikult võikski need 40mm granaadid jääda selleks ettenähtud kindlal õppealal kasutamiseks. Selline ala, kus sihtmärkide tabamine on ohutu, kus moon käitub nagu peab ja kus lõhkemata moona koristamine on lihtne.

Näpp päästikult kaugemal ja kaitseriiv peal hoida on vaja sellepärast et juhusliku ehmatusega või komistades pauk lahti ei lähe. Seda õpetavad operaatorid. Sõrm päästikul ja toru taevasse või kaaslase selga sihtimas on lolli inimese ja halva väljaõppe tunnus. Soomes sai äsja 1 naine jahil surma kui lasi endale oma relvast jalga. Suurema arteri tabamisel läheb 3-10 min ja inimene jookseb kuivaks. Targem on võtta CAT jahile kaasa.

Kõik need ohutusmeetmed ongi just nimelt selleks, et millalgi ikka läheb midagi viltu. See on garantii enda ja teiste tervise hoidmiseks. Pole mitte mingit põhjust nende mitte harrastamiseks.
Esmaabi osas võiks inimesed üldse paremini valmis olla. Ka kõige ohutumas lasketiirus võib midagi valesti minna ja siis on iga sekund oluline. See ei tähenda, et igal pool peaks žgutt kaasas olema, kuid ohtlikeks olukordadeks on vaja valmis olla.

[Leo]

40 mm harjutuslask on ohutu sinine plastikutükk, mis on mingit sodi täis, et tolmupilve järgi saaks paremini aru, kuhu tabas. Teravat antakse nagunii lasta paar lasku, lisaks õppustel suitsu ja valgust. SKJ kasutab vähemalt seda kombineeritud kildu ja soomusläbistavat, suitsu ja valgust, lisaks pidi SP käes olema kummikuuliga versioon, seda ei ole ise näinud. 40 mm tehakse väga mitmekülgset laskemoona, siin on ülevaade http://www.inetres.com/gp/military/infa ... _ammo.html

Milliseid nendest EKJ kasutab? Terava laskmiseks on vaja 1 kõva pinnasega siledat platsi, mis tagaks plahvatuse ja kui ei plahvata, on seda kerge leida ja hävitada.

Esmaabiga on niimoodi, et seni elad õndsalt vati sees, kui endal või kusagil lähikonnas selline laks toimub, et elu käib silme eest läbi, siis oled targem ja valmistud hullemaks. Soomlased, kes on TCCC koolituse ajateenistuses või reservistina läbi tiksunud, reeglina võtavad armeest IFAKi kaasa (tihti on see OK, sest IFAKid kantakse ametlikult maha, tegelikult jääb neist enamik terveks ja osalejatele kätte) või ostavad ise. Väike vöötasku, zgutt, traumaside ja termokile maksavad sadakond € ja kestavad mõned aastad. Hoitakse autos või seljakotis, ehk seal, kus kõige paremini kätte saadakse.