www.militaar.net

Õnnetuseni asi ei läinud, aga noil kahel tüübil ilmselt kupli all kõik päris korras ei ole. Ja milleks sellise katse puhul kiiver?

https://www.youtube.com/watch?v=Er8a54lA14Y

Katelplahvatus ehk kamuflett, mille juures pinnase väljapaiskumist ei toimu. Arvatavasti tehti enne video filmimist katsed ära, millisele sügavusele paigutatud laeng on pealseisjaile ohutu ning kutid seisid põlvist kõverdatud jalgadega.
Paljalt arvestuste põhjal sellist asja ohutult teha pole praktiliselt võimalik, kuna iga valem, kus on mitu koefitsienti, praktiliselt ei toimi. Siin aga tuleb arvestada pinnase ja kasutatava lõhkeaine koefitsientidega.
Kõige hullem selliste videote juures on, et võib leiduda lolle, kes seda misiganes pinnasel ja misiganes lõhkeainega järgi teha üritavad.

Mabulaga on jälle õnnetus juhtunud: https://www.postimees.ee/4477676/ajatee ... -vigastada

https://9gag.com/gag/avOeZ7b Tüüp kaotas tõenäoliselt paar hammast

Idiootide töömailt: https://maailm.postimees.ee/4498823/vid ... 1526208634

Granaadi heitmise harjutus läks nässu: https://www.postimees.ee/6031187/sirgal ... -haiglasse

Esialgsetel andmetel kukkus käsigranaadi viskeharjutust tehes ajateenijal granaat käest kaevikusse. Instruktor ja ajateenija varjusid kiiresti, kuid ajateenija sai siiski vigastada.

Selliseid asju on juhtunud alates granaatide leiutamisest, huvitav kas adrenaliinitase on nii kõrge et kipub sassi minema mida ja kuhu visata? Pole kunagi ühtki päris granaati loopinud, ehk kogenumad foorumikaaslased võtavad oma "esimest korda" meenutada?

Mina olen korra saanud heita. Seal "viskealal" niisama granaat seistes oli väga rahulik olla, aga kui splint välja sai tõmmatud, siis tuli järsku adrekas ja oli vaja see granaat endast võimalikult kiiresti enam-vähem õiges suunas teele saata, et see endast eemale (ja muidugi sihtmärgist täiesti mööda) saada, kuigi granaat aktiveerub alles siis, kui too hoob lahti lasta.

Tuleb tunnistada, et ajateenistuses esimest korda splindita lahinggranaadi käes hoidmine võttis ikka "põlvist nõrgaks" küll. Seda hoolimata sellest, et vahetult ennem sai treening-granaadiga täpselt sama asja mitu korda läbi harjutatud. Hilisemal ajal kaitseliidus enam nii väga närveldama pole ajanud.

Sellegipoolest ei saa aru neist, kes suudavad selle kaevikusse pillata, seda enam et kindaga viskamine on ammu keelatud ja millegi taha kinni jääda see ei tohiks.

Mul senimaani meeles kuidas veebel ajateenistuses instruktaaži ajal veel eriti ilmekalt üle rõhutas:
"Ja kui ka juhtub, et tuleb peale nõtrusehoog või käsi hakkab värisema, siis asetage see granaat kasvõi lihtsalt üle kaevikuserva maha!"
"Näete, siin on tehtud säärane kallak, et veereb ise alla sihtmärkide poole ... Tehke mida iganes aga ärge kurat pillake seda granaati kaevikusse!"

Lisaks on see viskekaevik enamasti nii tehtud, et oleks kerge kaks sammu astuda ja nurgataha pikali visata (mille kohta räägiti ka instruktaažil).

Raske hinnangut anda, teadmata mis seal täpselt juhtus. Igatahes kui just mingit sütiku või granaadi defekti ei ole, siis ma isegi ei kujuta hästi ette, kuidas keegi viga võis saada. Jäi võibolla ikkagi millegi taha kinni?

Üks õnnetuste vähendamise viis on granaadiheitekaeviku põhja kitsa, kuid sügava augu kaevamine, kuhu käestkukkunud granaat jalaga lükatakse. Killud lendavad üles ja august eemal pikaliheitnud või kükitavaid heitjat ning instruktorit ei ohusta.

oliver kirjutas:Selliseid asju on juhtunud alates granaatide leiutamisest, huvitav kas adrenaliinitase on nii kõrge et kipub sassi minema mida ja kuhu visata? Pole kunagi ühtki päris granaati loopinud, ehk kogenumad foorumikaaslased võtavad oma "esimest korda" meenutada?

Ei ole küll "kogenud" foorumlane, kuid granaate (päris vidinaid siis) on loobitud küll ja veel... Minu kogemus oli esimese päris pabulaga selline, et tahtsin suisa lõhkemist vaadata- nii huvitav oli. Õnneks ei lubatud . Hiljem, kui kogemusi tuli, siis ei hakanud ka vaatama...

Kuskil sajast ühel on ikka selline närv sees, et anna olla. Olen ise näinud kuidas natuke kehvasti väänatud splindiotstega granaadil splindirõngas ärevusest sirgeks (ja sealjuures splindi otsast ära) tõmmatakse ja siis inertne mabul sihtmärkide juurde visatakse. Sealjuures oli heide ja varjumine nii kiire, et vähemalt mulle tundus, et mees oli kaevikupõhjas enne kui granaat jõudis liikuda horisontaalis üle kaevikuserva.

Minu loaga 7.65mm revolvril detoneerus laskmisel uputatud kuuliga padrun.Kuul jäi rauasuudmesse kinni ja trummel on ka kinni kiilunud.Padrun oli poest ostetud ja mingi 15 a.juba seisnud.Vist hoidsin moona liiga soojas kohas ja mingi püssirohu komponent haihtus ning tekkis plahvatuslik põlemine.

Minu arvates pigem küll squib load ehk lihtsamalt öeldes praakpadrun. Püssirohu detoneerumisel juhtunuks hoopis midagi sellist:

Vähemalt hea, et kohe märkasid. Vastasel korral oleks olnud tulemus selline:

Plahvatusliku põlemise korral oleks ikka kapitaalsemad tagajärjed, pigem oli põlemine liiga aeglane või püssirohtu liiga vähe, vunk jõudis enne trumli ja vintraua vahelt välja vusiseda enne kui kuul rauaotsast väljus.