www.militaar.net

Leidsime üle 10 aasta tagasi meie hulgast lahkunud vanaisa asjade hulgast temale kuulunud jahipüssi.Püssil on kirjas ainult signatuur a´ Sieges või (Lieges).Aastaarvu ega midagi muud mille järgi relva vanust ja väärtust hinnata ei leia.Taustast tean veel nii palju, et ostetud oli see Tammiku mõisa paruni käest.(Ida-Virumaal, Jõhvi lähedal).Vanaisa sünd.1904, mis ajal see osteti ei tea.Kas siin leidub kedagi eeldavasti siis relvaloaga kolleltsionääri, kes sellist asja endale tahaks?Tasu siis kokkuleppel.Olen tänulik relva tuvastamist puudutava info eest.

Raske on inimlikku uudishimu alla suruda ja mitte küsida, et kust välja tuli? Kuskilt põnevast peidikust või lihtsalt riidekapi põhjast? Eeldatavasti pole tegu ju loaga relvaga.

Sul aga tuleb tõenäoliselt alustada selle politseisse viimisest (seaduse järgi vist küll politseiniku leiukohta järele kutsumisest) ja legaliseerimisest, kui illegaalset äri ajama hakata ei soovi. Siis jahvatavad bürokraatia hammasrattad mõned kuud ja saadki võõrandama asuda, kui endal soovi luba taotlema hakata pole.

Belgia Liège kandi toode. Browning?

Edit: Theate & Co vist pigem.

vii leidrelvana politseisse.
kui Su vanaisa oma, lase hiljem ära deaktiveerida kui endale pidada tahad ja just ise jahimees pole.
jahipüssina pole tal suuremat väärtust. võib olla lausa 65mm padrunipesaga (tänapäeval on tavaline 70)
Liege'i püssid olid Euroopas üsna levinud.

Ükskõik, kas tegu on pärandvara või leidrelvaga (viimane on Relvaseaduse mõistes kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relv), pead Sa seaduse järgi sellest viivitamatult teatama politseile ning andma relvad üle NENDE ASUKOHAS.
Kui Sa hakkad seda püssi ise politseisse viima, oled juba seadust rikkunud ja võid karistuse saada.

Pärandvara korral on Sul kohe õigus esitada taotlus antud relva kohta relvaloa saamiseks, relva laskekõlbmatuks muutmiseks või võõrandada (müüa, kinkida) relv vastavalt seadusele.

Leidrelva korral peab politsei kõigepealt leitud relvast ajalehes teatama ja kui omanik ei ole poole aasta möödudes välja ilmunud, siis tekib Sulle omandiõigus koos eelnevas lõigus nimetatud järgnevate tegevustega (avaldus relvaloale, laskekõlbmatuks muutmiseks või võõrandamiseks)

Aitäh hoiatamast! Eks siis tuleb seadusjärgselt edasi tegutseda!

tänapäeval deaktiveerimine pole enam asi mida teha võiks lugege nõudeid sellist vilepilli ei kõlba isegi seinale panna

Seepärast ma deaktiveerimist välja ei pakkunudki. Patt sellist hävitada.

Kui jahimees ei ole, võid ju relvaloale lasta relva otstarbeks märkida C-enese ja vara kaitse (muud variandid: A-jahipidamine; B-sport; D-kutsealal tegutsemine). Sileraudne on enesekaitseks lähidistantsil pätile märksa kardetavam riist kui nt. püstol. Kartetš teeb kurjami ikka üsna katki .

Tervist kõigile,
mul oli just mai lõpus analoogne olukord-
kadunud isa majast leidsin kapi tagant üheraudse jahipüssi.
helistasin siis politseisse ja patrull tuli kohale, täitsime paberid ja andsin relva neile üle.
kuna minu isal relvaluba puudus ja antud püssi kohta ei olnud ühtegi paberit, siis politsei pani üles (äkki riigiteatajasse või ma ei tea kuhu) kuulutuse, et leitud selline relv.
kui 6 kuu jooksul keegi seda relva nõutama ei tule, siis saan relva omale. (seda küsiti minu käest eraldi üle, et kas tahan omale või hävitatakse ära).
kui küsisin, et mismoodi see asi juriidiliselt välja näeb, kui mul ei ole siledaraudserelva luba (mul on vintraudse- ja käsitulirelvaluba), siis öeldi, et ei ole probleemi, sellest piisab (mida iganes see ka ei tähenda).
see oli siis asja esimene ehk relva loovutamise/üleandmise pool.
kas ma nüüd oktoobris selle tõesti nii lihtsalt tagasi ka saan, see selgub siis.

Kui vintraudse loa all pead silmas vintpüssi luba siis sileraudne läheb jah selle alla, pole vaja ka laske- ja käsitlemiskatset teha.

Jep, maksad 60 kulli riigile ära, määrid natuke pabereid ja on püss sinu.

Teema algatajale (kui veel lugema juhtud, mitte pole kiire läbijooksik): kirjutad, et püss leiti 10a pärast vanaisa surma, kuid samas on püssi ajalugu teada. Kas vanaisal oli tegelikult kunagi luba olemas ja püss oli lihtsalt hästi peidetud või oli ta loata, lihtsalt peres teada? Viimasel juhul ei olnud ta vast päris viimase päeva leid. Asjaolude varjamisel pole suurt pointi, kuna riik soodustab igati ebaseaduslike relvade ära toomist või legaliseerimist. Nii et väga suure tõenäosusega mingit karistust karta pole. Kerge noom-noom ehk.

Kui luba oli kunagi olemas, on tegu pärandvaraga ja asjaajamine on kiirem. Kui luba ei olnud, on tegu leiuga ja tuleb vähemalt 6 kuud oodata.

v2rdi kirjutas:Leidsime üle 10 aasta tagasi meie hulgast lahkunud vanaisa asjade hulgast temale kuulunud jahipüssi.Püssil on kirjas ainult signatuur a´ Sieges või (Lieges).Aastaarvu ega midagi muud mille järgi relva vanust ja väärtust hinnata ei leia.Taustast tean veel nii palju, et ostetud oli see Tammiku mõisa paruni käest.(Ida-Virumaal, Jõhvi lähedal).Vanaisa sünd.1904, mis ajal see osteti ei tea.Kas siin leidub kedagi eeldavasti siis relvaloaga kolleltsionääri, kes sellist asja endale tahaks?Tasu siis kokkuleppel.Olen tänulik relva tuvastamist puudutava info eest.

Väikese ajaloolise faktina peaks mainima, et taoliste püssidega algas 1941. aasta suvel Eesti metsavendlus. Vintpüsse oli vähestel, käsirelv mõnel üksikul mehel. Oli neidki, kel oli mõni hoopis vana, eestlaetav jahipüss või siis kõigest kirves ja seatapupuss.

sammal.habe kirjutas:vii leidrelvana politseisse.
kui Su vanaisa oma, lase hiljem ära deaktiveerida kui endale pidada tahad ja just ise jahimees pole.
jahipüssina pole tal suuremat väärtust. võib olla lausa 65mm padrunipesaga (tänapäeval on tavaline 70)
Liege'i püssid olid Euroopas üsna levinud.

65 mm padrunipesaga siledaraudsel ei ole üldjuhul probleeme 70 mm padrunite kasutamine. Ei ole kallis ka padrunipesa 65 mm - 70 mm ümberpuurimine. Tänapäeval ongi 70 mm ise paras ajalugu. Ikka 76 mm semi magnumid, magnumid või muud hyper 89 mm.
Piisavalt on tänapäeval müügil ka 65 mm siledaraudse padruneid. Esmalt tee ikka selgeks, et mis kaliibriga tegu. Pakun , et 16 cal. Endalgi selline olemas. Vaata kas relval numbrid ja muud rekvisiidid mis vajalikud hilisemaks registeerimiseks. Relvaraudade aluseid märke....ja saad teada. Kas, mida ja kus? Kas suitsuga püssirohi, kas kuuli tohib teatud raudades kasutada jne jne. Kui kuuli ei tohi kasutada. Siis tänapäevased turbiinkuulid ja alakaliibrilised kuulid sobivad. Maier, Poleva jne tüüpi. Ümarkuulid, Brennek või Jakan jne tüüpi kohe mitte.
Kui ise mees oled. Jäta see relv deaktiveerimattta. See sama kui mees ilma m..... Parem määri, paki sisse ja las jääb endises kohas järgmist MEEST ootama.

Veidi lahtimõtestamist ja kommentaare:
"N" markeering relvaraual või suur number rõhutähisena näitab, et relvas võib kasutada suitsuta püssirohuga laetud padruneid. "400" on tüüpiline musta püssirohuga laetud padrunite puhul.
65 mm kestapikkusega padrunile mõeldud padrunipesasse mahub ka 70 mm hülsiga padrun ilusasti ära, kuid laskmisel peab arvestama ka üleminekukoonusega. Seega 70 mm padrun võib sellises relvas muutuda torupommks.
Vanatüübiliste kuulide kasutamine tšokkrauas viis raua riknemisele. Lasklat see reeglina ei ohustanud. Uuemad lähevad ka tšokist läbi.
Sissemääritud (või määrimata) registreerimata sileraudseid leidub ainuüksi Eestis vast tuhandeid kui mitte kümneid tuhandeid. Pärast II MS vedeles kõikjal vintrelvi ja võimud ei pidanud sileraudseid eriliseks ohuks. Seetõttu mingit luba nende omamine ei eeldanud. "Dünamo" poes olid vabalt müügis. Mingil ajal hakati küll ostmisel nõudma jahiseltsi liikmepiletit, kuid näiteks Siberis olid relvad ikka vabamüügis ja sissetoomine polnud probleem.
Sarnane situatsioon oli ka väikesekaliibriliste "sportpüsside" puhul. Näiteks ALMAVÜ relvi pakuti 90. aastate alguses müügiks ja mingit kontrolli polnud. Kelle käes need relvad nüüd on, teab vaid Allah.
Paanikaks vast siiski põhjust pole, kuna talu kaitseks soetatud sileraudsete ja ALMAVÜ-st pärit spordirelvade märgatavat osakaalu kuritegude sooritamise vahendite hulgas pole märgata.
Eks see ole vastuluure teema, kelle käes olev registreerimata relv võib riigile ja rahvale ohtu kujutada.
Ainuüksi seaduskuulekal Saksamaal pidavat illegaalsete relvade arv ulatuma sadadesse tuhandeisse.