Foorumi müügikuulutste all jäi silma oksjonilink kus müüakse ränilukuga püssi mis pärineb Liivimaalt ja v.b. on ka siin valmistatud.
https://auctionet.com/en/2939126-flints ... hm_Lyya94I
Sarnast eestlaetavat ränilukuga ja kummalise lühikese kabaga püssi nägin Kihnu muuseumi eksponaatide seas. Tookord tekkis küsimus millele muuseumitädid ei osanud vastata, et kuidas sellist püssi lastakse ? Väga lühikene ja kummalise kujuga kaba mis oli otsast plekiga üle löödud ning lisaks veel suur rauast neet. See viis mind mõttele, et v.b. toetati püssi laskmise mingile toele või on suisa mingi osa kabast puudu ?
Sarnaseid „ülgepüsse“ leiab Eesti muuseumites rohkemgi ; Ruhnu, Kihnu, Pärnu, Saaremaa jne. levikuala rannikualad, saared ja Liivilahe ümbrus.
https://www.muis.ee/museaalview/303917
https://www.muis.ee/museaalview/578867
Kõiki neid tulirelvi ühendab peale räniluku see kummaline lühikene kaba milles on kaanega peidik kuulide jm. laskmistarvikute jaoks.
Kihnu muuseumi töötajad teadsid, et nende „ülgepüssid“ on kohalike saare meistrite-seppade töö !
Siin üks Kihnu kohalik mees natukene seletab sellel teemal ja vilksamisi näeb püssi ka ..
https://www.facebook.com/watch/?v=411501377864180
Algne oksjoni postitus kust minu jaoks teema kerima hakkas oli rootsi keelne ja seal nim. antud püssi „lodbössa“ mis viis otsingutulemusena põneva leiuni ühe rootsikeelse veebisaidi näol.
https://kuragehistoria.com/
Sealt leidsin vastused oma küsimustele ; kuidas lasti, kus tehti jne.
Ühesõnaga sellist püssi sai küll „palge tõsta“ kuid mitte „õlga võtta“
Teine võimalik laskeasend on istudes, toetades toru põlvede vahele ja vasaku käe peopesaga summutad tagasilöögi
Lisaks leiab tähelepanuväärset infot sellise relva päritolu kohta ;
https://kuragehistoria.com/2015/11/26/d ... pplasaren/
The stock is unusually short, it has a sliding butt-box cover with a carved motif, buttplate in brass plate with a push button on the butt. All these details are unusual details on older Swedish soldering irons. Could it be that it was not Swedish?
After doing our own research and asking around among other experts in the area, we were able to ascertain that this is an unusual Runö-type soldering iron. So a type named after the Swedish settlements off the coast of Estonia. It is a type of gun that is characteristic of the area in appearance and was produced there locally.
Ühesõnaga selline lühikesekabaline püss nn „ruhnu tüüp“ on olnud iseloomulik Eesti rannarootsi asulates ja aladel ning on seal kohapeal toodetud ?!
Kuivõrd see väide paika peab, et Eesti saarte ja ranniku külade sepikodades vintraudset relvatoru ning ränikiviga lukku osati valmistada jääb küll teravalt õhku.
Siin on üks ülevaade Kesk-Rootsis Fågelsjö külas asuvast muuseum-sepikojast, kus küla relvasepa ametit taaselustatakse. Vajalik tööriista park, teadmised ja oskused on täitsa olemas.
https://kuragehistoria.com/2019/07/25/b ... -fagelsjo/
Meite aladelt sellist inventari küla sepikodadest vist leitud ei ole või kui on olnud siis arvukate sõdade ja hädade tõttu pole sittagi peale püsside säilinud ?
Või tõenäolisem on see variant, et need „ülgepüssid“ on ntx. Põhjasõja järgsel ajal ümber tehtud ja oma vajadustele kohandatud. Relva raud ja lukk on taaskasutatud ning relva laad ja kaba on kohaliku meistrite töö ?!
P.S. Kuidas tõlkida rootsi keelset väljendit "lodbössa" ? Ingl. k. "soldering iron" - jootekolb ??