Tsiviilrelv riigikaitses
On olnud kohapeal ka sellist, millel ongi päris SVD plastiklaad (koos tõstetava põsetoega), mitte mingi puidust jahiversioon, samuti oli orig rauapikkus. Vahe SVD-ga vaid selles, et ei ole reguleeritavat gaasikraani ning avatud sihikuid kuni 1200m gradueeringuga (hoopis 300).
Mind üllatas selle relva kergus, eriti pikkust arvestades.
Kaliibreid on poes olnud 2, nii 7,62x54R kui ka x51 NATO (.308 Win). Viimane on lühema rauaga (sama pikk kui SVDS-il).
Optika suhtes vahet ei ole, 4x või 8x PSO sobib mõlemale, kuid seda ka pakendis kaasas ei ole. Mina isiklikult eelistaks ainult "päris" SVD-d ning kas laeks ise moona või otsiks 7N11.
Aga ikkagi, thread necromancery nagu see siin on....
Mind üllatas selle relva kergus, eriti pikkust arvestades.
Kaliibreid on poes olnud 2, nii 7,62x54R kui ka x51 NATO (.308 Win). Viimane on lühema rauaga (sama pikk kui SVDS-il).
Optika suhtes vahet ei ole, 4x või 8x PSO sobib mõlemale, kuid seda ka pakendis kaasas ei ole. Mina isiklikult eelistaks ainult "päris" SVD-d ning kas laeks ise moona või otsiks 7N11.
Aga ikkagi, thread necromancery nagu see siin on....
Ma mõtlesin seda, et poerelvaga ei ole optilist sihikut nagunii kaasas, niiet vahet pole millisest me räägime. Aga arvata on, et mil.versiooni saamine ei ole väga keeruline protseduur?
Viimati muutis Medusa, 04 Apr, 2010 9:14, muudetud 1 kord kokku.
Tekitab neelatusi küll. Ei oskagi öelda miks, aga suure idanaabri relvade disain ja välimus on alati millegipärast meeldinud rohkem kui lääne omad, vist sellise robustsema väljanägemise pärast, lääne omad kole lihvitud ning siledad .Aga arvata on, et mil.versiooni saamine ei ole väga keeruline protseduur?
Kuigi olen alles alaealine, ja ei tea relvadest suurt midagi kipun arvama, et finncatil(ja paljuddel teistel kaasamõtlejatel) on õigus: vene relvad on töökindlamad ja robustsemad.
SOOVITUS: Kui tahate teada, mis relva siin foorumis eelistatakse, korraldage hääletus, muidu jäätegi vaidlema. Ega kui sõda tuleb, lähevad kõik, kes on, kõigega, mis on.
SOOVITUS: Kui tahate teada, mis relva siin foorumis eelistatakse, korraldage hääletus, muidu jäätegi vaidlema. Ega kui sõda tuleb, lähevad kõik, kes on, kõigega, mis on.
Kallis sõber bombard, mitte et ma tahaks närida su kallal, aga millegi sellise arvamiseks võiks sul siiki olla kasvõi pisuke isiklik kogemus relvadega . Ja sinu soovitust on juba kuulda võetud: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... lise+relva
SVD ja Tigr on ainult välimuselt sarnased. SVD on sõjaväe täpsuserelv mille lukul on kolm tappi aga Tigr on kahetapilise lukuga tsiviilrelv ja nende töökindlus ja täpsus pikkadel distantsidel erinev. Ka rauas olev vindisamm peaks olema erinev kuna jahil kasutatakse raskemat moona siis loogiliselt võttes Tiger tihedama vindisammuga. SVD vidisamm on320mm ehk 12,6 tolli, noh ajab asja ära aga võiks tihedam olla
-
- Liige
- Postitusi: 802
- Liitunud: 09 Aug, 2009 9:40
- Asukoht: Jõgevamaa
- Kontakt:
Ma pole küll mingi eriline täpsuskütt kunagi olnud, kuid isikliku kogemuse alusel julgen küll SVD-d soovitada.
Õlga istub hästi ja ei ole sellel vene standardoptikal, ja ergonoomikal ka midagi häda ja kui vähegi laskmise algtõdesid tead, siis tuleb asi praktiliselt algusest peale vähemasti talutavalt välja.
Ainult, et kui mõni on enne vaid õhupüssist või väiksekaliibrilisest lasknud, siis tuleb üsna korralik tagasilöök alguses mõningase üllatusena.
Õlga istub hästi ja ei ole sellel vene standardoptikal, ja ergonoomikal ka midagi häda ja kui vähegi laskmise algtõdesid tead, siis tuleb asi praktiliselt algusest peale vähemasti talutavalt välja.
Ainult, et kui mõni on enne vaid õhupüssist või väiksekaliibrilisest lasknud, siis tuleb üsna korralik tagasilöök alguses mõningase üllatusena.
Hea automaat kaitseliitlasele on see, mis talle kätte antakse.
Ja pole tarvis pajatada, et see on nii ja too on naa ning kolmas hoopis BS. Kui mingid relvad seda oleksid, siis poleks neid kunagi valmis tehtudki, rääkimata tootmisest.
Nagu autode puhulgi, kus otsustava tähtsusega masina headuses on siiski rooli ja istme vaheline tihend, saab sama fenomeni täheldada ka relvade juures.
Ja pole tarvis pajatada, et see on nii ja too on naa ning kolmas hoopis BS. Kui mingid relvad seda oleksid, siis poleks neid kunagi valmis tehtudki, rääkimata tootmisest.
Nagu autode puhulgi, kus otsustava tähtsusega masina headuses on siiski rooli ja istme vaheline tihend, saab sama fenomeni täheldada ka relvade juures.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
Ei tea miskit santi öelda nende Hiina automaatide kohta, missugused need meilt läbi käinud on. Kui nad kord jooksma sai, siis lasid küll. Odav, massitootmises, lihtne ehitus ja käsitsemine, töökindel, suhteliselt võimas laskemoon. Mida veel on ühele mitteprofessionaalist kodumaa patrioodile vaja? (Ärgu seda keegi mõnitamisena võtku, kuid - on vene keeles üks selline tabav ütlus, et "plohomu tantsoru jaitsõ mešajut". Ja Kaitseliidus selliseid kehvasid tantsijaid juba jätkub.)
Tookord, kui need hiina torud KL-tu saime ja läksime neid esimest korda sisse laskma, sai ikka omajagu nalja küll. Kui 100 m pealt ei saanud märgile pihta, siis sai keeratud aga kirpu. Lõpuks läksid täitsa rihti.
Praktiliselt mitte ükski neist polnud tõenäoliselt mingit tehasepoolset seadmist üle elanud. Ja seda just kõrguse osas. Tõenäoliselt olid need täpselt sellises seisus, nagu konveierilt kasti pakiti.
Kõige hullemad, missuguseid ise sai lastud, olid nii rihist väljas, et lasid 100m peale ca. 1,5m alla. Loogiline kah ju - konveieritööline keeras kirbu täpselt nii palju sisse, et see kinni jäi ja küljest ära ei kukkunud. Ega muidu poleks aru saanudki, sest lehte ju mingit jälge ei jäänud, kuid kui lehe ülaäärde sihtides distantsi poole peal mingi konservikarp maas pihta sai, siis hakkasime asja aduma.
Ühe sõnaga - said nad kõik kenasti jooksma ja metalli vastupidavuse suhtes polnud kah mingeid pretensioone (mitte midagi võrreldavat Rumeenia rauaga).
Kui siin konstateeriti, et Hiina toru lahtise sihikuga täpselt lasi ja optikaga asjast enam asja ei saanud, siis kõige loogilisem järeldus oleks siiski, et optika p...s.
Tookord, kui need hiina torud KL-tu saime ja läksime neid esimest korda sisse laskma, sai ikka omajagu nalja küll. Kui 100 m pealt ei saanud märgile pihta, siis sai keeratud aga kirpu. Lõpuks läksid täitsa rihti.
Praktiliselt mitte ükski neist polnud tõenäoliselt mingit tehasepoolset seadmist üle elanud. Ja seda just kõrguse osas. Tõenäoliselt olid need täpselt sellises seisus, nagu konveierilt kasti pakiti.
Kõige hullemad, missuguseid ise sai lastud, olid nii rihist väljas, et lasid 100m peale ca. 1,5m alla. Loogiline kah ju - konveieritööline keeras kirbu täpselt nii palju sisse, et see kinni jäi ja küljest ära ei kukkunud. Ega muidu poleks aru saanudki, sest lehte ju mingit jälge ei jäänud, kuid kui lehe ülaäärde sihtides distantsi poole peal mingi konservikarp maas pihta sai, siis hakkasime asja aduma.
Ühe sõnaga - said nad kõik kenasti jooksma ja metalli vastupidavuse suhtes polnud kah mingeid pretensioone (mitte midagi võrreldavat Rumeenia rauaga).
Kui siin konstateeriti, et Hiina toru lahtise sihikuga täpselt lasi ja optikaga asjast enam asja ei saanud, siis kõige loogilisem järeldus oleks siiski, et optika p...s.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
Isiklikult pole peale NL-is toodetud AK süsteemsete relvadega (õnneks või kahjuks) pistmist olnud. 2 korda on olnud õnne osaleda roodule AKS 74-de sisselaskmisel 18 sõduri poolt. Alustuseks lasksime märklehti, see tüütas kiiresti ära, 100 meetri kaugusele sai pandud viiekilose saapamäärde tühi purk, kui sellele said kahe järjestikkuse 2-3 lasku valanguga pihta, siis oli relv piisavalt sisse lastud. Võistlesime, kes purgi kohalt minema veeretab, täpselt tabav kuul seda pmst. ei tee, rikoshetiga tabav aga küll.
sitt päev, kellele kurdad
Njahh, hillart on asja kokkuvõtte kenasti sõnastanud, aga tore muidu, et teema on üle kahe aasta taas ellu äratatud - ju hakkab uus põlvkond peale kasvama ! Mis hiina kalassidesse puutub, siis ei ole ka minul temaga erilisi halbu mälestusi. Ei taha ka sellega öelda, et aetakse jama, ju on vanadel sõjaisadel nendega rohkem ja mitmekülgsemaid kogemusi. Igatahes see relv, mis maleva püramiidis minu nime taga seisis ei olnud kuidagi kehv või ebatavaline. Kui paika oli rihitud, siis sai kümneid lasta küll. Mis mulle siin pisut ajusoppides sobrades meenub on see, et viimistlus oleks võinud parem olla, nurgad- servad olid suht teravad nii et käe vigastamine oli reaalne võimalus. Aga need relvad on nüüd vaid kauge mälestus ja kuna kingitud hobuse suhu ei pidavat vaadatama, siis loodame et afgaanid nende üle siiralt rõõmustasid !
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist