Pärismaailmas toimub muidugi ka arenguid: https://tehnika.postimees.ee/7245801/21 ... ppisrelvad
https://tehnika.postimees.ee/7245801/21 ... ppisrelvadZumwalti klassi laevu on tänaseks valminud kaks ja ehitamisel ning kohe valmimas ka kolmas. Hüperhelikiiruseks on antud relvade puhul 17-kordne helikiirus ehk 21 000 km/h. Kuigi hüperhelikiirusel liikuva relva kiirus selle trajektoori vältel muutub, tähendab see, et 4000 km kaugusel oleva sihtmärgini jõudmine võtab vaid kümmekond minutit. 2020. aasta märtsikuus katsetas Ameerika Ühendriikide merevägi üht sellist relva ning tuvastas, et kavandatud 8000 km asemel oli tabamiskauguseks «vaid» 4000 km. Sellisel kiirusel liikuvate relvadena saab kasutada nii tiibrakette kui ka plaanereid. Hüperhelikiirusel relvi on loonud ja katsetanud nii Hiina kui ka Venemaa. Neid katsetusi on tehtud korduvalt. Ameerika Ühendriikide lennuvägi võtab kasutusse lennukeilt välja lastavad hüperhelikiirusega tiibraketid, seevastu merevägi kavatseb kasutada planeerivaid relvi. Planeerivatele mürskudele antakse kande- ja kiirendusrakettidega piisav algkiirus ja seejärel on nad juhitavad nagu purilennukidki. Nende tavatu võime ülisuurel kiirusel Maa atmosfääris planeerida tuleneb erilisest kujust. Need planeerivad relvad on samas ka täppisjuhitavad, mille tulemuseks on kümneid sentimeetreid tagav tabamistäpsus. 2025 aastaks soovib merevägi, et ühel kolmest Zumwalt-klassi laevast oleks vähemalt kuusteist planeerivat hüperhelikiirusel liikuvat relva ning nende laskekauguseks oleks saavutatud 8000 km.
Sellisel kiirusel liikuvad relvad ei vaja lõhkeainet, sest teadupoolest kasvab liikuva objekti kineetiline energia proportsionaalselt kiiruse ruuduga. See tähendab näiteks, et vaid 120 kg kaaluva ja 21000 km/h liikuva objekti kokkupõrkel vabaneb sama palju energiat kui ühe tonni konventsionaalse lõhkeaine (TNT) plahvatamisel.
Ka on juhitavaid hüperhelikiirusel planeerivaid mürske tunduvalt raskem avastada kui ballistilisi rakette. Ballistilise raketi trajektoor ulatub kuni 1400 km kõrgusele Maa kohale (rahvusvahelise kosmosejaama ISS orbiidi kaugus Maast on ca 400 km). Radarite abil on seetõttu võimalik välja tulistatud ballistilist raketti tuvastada üsna varakult ja selliseid eelhoiatussüsteeme on riigid ka loonud. Hüperhelikiirusel planeeriv mürsk või -rakett küüniks stardi järel 250–300 km kõrgusele ning edaspidi, olles kogunud piisavalt kiirust, kulgeks see hüperhelikiirusel planeerides allpool tinglikku kosmose piiri, mis on 100 km. Nii suudaksid radarid selle avastada ehk viimase 500–1000 km kaugusel sihtmärgist, kui võimaliku tabamuseni jääb 2–3 minutit.
Zumwalt-tüüpi hävitajaid hakati ehitama 2000. aastal ning esialgu oli kavaks ehitada ühtekokku 32 sellist laeva. See pole esimene kord, kui kaitsealaste projektide eelarve kosub astronoomiliste mõõtmeteni. Tänaseks on otsustatud ehitada kokku vaid kolm Zumwalt-klassi laeva: Zumwalt, mille kiil pandi alla 2011. aastal ja laev võeti ametlikult vastu aprillis 2020.