Borja kirjutas:Kui sõdur on liiga pikk standardrelva jaoks, on ta ka liiga pikk jalaväelase rolli - läeb hoopis ehitab sildu // tõstab kaste // kannab kanderaame.. ja kui sõdur on liiga lühike standardrelvale, ei kanna ta ka ära jalaväelase välivarustust ja läeb samamoodi kusagile mujale - küll kohta leiab
Reaalselt on see kaba "timmimine" sõjaväes vajalik vaid snaiprite puhul - mujal on see lihtsalt boonus, ilma milleta suurepäraselt hakkama saab.
Sa räägid vaheldumisi "standardpikkusega sõdurist" ja siis "maamõisa kaitsmisest".
Maamõis, ei küsi, kas sa oled liiga pikk või liiga lühikene, mees või naine. Pealegi, meie vastupanuvõime tugevus seisneb just sissisõja võimekuses, kus igast lakaluugist vaataks mõni toru välja. Selles kontekstis on snaiprivõimekus palju olulisem, kui hurraaaga (ülekaalukale) vaenlasele vastu tormamine.
Borja kirjutas:Ning muideks - akf vtl demob kogu oma textiga täitsa otse, et sõjaväelase mõttemall ja arusaamad (loe: nõuded standardrelvale) on talle tundmata maa. Nii nagu mina ei õpeta siin, mismoodi prakticalistid peaksid omi relvi tuunima, nii pole ka akf-il siin väga mõtet oma "võrdlusi" teha // armeerelvade "tuuningut" defineerida
Jah, minu jaoks on keskmise sõjaväelase mõttemall ja arusaamad tõepoolest tundmatu maa ja need võiksidki minupärast sinna eelmise sajandi keskpaika jääda koos kahuriliha jagamisega.
Kes teab, see teab, ma olen küberite taustaga, kes valdab nii tänapäeva tehnoloogiat kui moodsaid tulirelvi.
Ma ei tea, mida Sina praegu tuuningu all mõtled, kuid minu jaoks teevad keskpärasest armeerelvast parema relva:
* korralik suudmekompensaator, mis stabiliseerib lasujärgset relva liikumist;
* kerge, konkreetne ja lühikese
reset-iga päästik, mis võimaldab täpse lasu sooritamist ja vajadusel kiireid järjestikuseid üksiklaske (topelt- ja kolmiklaske);
* optika/punatäppsihik, laser, öövaatlusseadmed;
* kahepoolsed valitsad (kaitseriiv/tulejuhtimisvalits, salveriiv, lukuriiv...), mida saab käsitseda mõlemast õlast ja nii vasaku- kui paremakäeline laskur;
* parandatud ergonoomikaga käepide, kaba, kiire(ma)t salvevahetust võimaldav salvelehter;
* kiirkinnitustega ja operatiivselt muudetava seadistustega relvarihm.
Vanakooli AKM ei vasta kahjuks ühelegi neist tingimustest.
Kui Sa nüüd tahad väita, et kõik need lisad on "praktikalistidest pehmodele", siis meil ei ole mõtet edasi vaielda.
Borja kirjutas:Lõpetuseks:
..olen elus näinud ohtralt oma elu äraelanud vintrauaga AKM // AK74 tüüpi relvi - aga pole kunagi näinud äramädanenud puitkabaga kalassi
et siin läks akf-il küll fantaasia lappama
Jutt käis puidust üldisemalt relva kontekstis. Pundunud puitkabaga jahirelvi on küllalt nähtud.
Jah, AK puitkaba on on tegelikult kihtidest liimitud ehk sisuliselt on tegu paksu vineeriga ning seetõttu niiskusele oluliselt vastupidavam, aga puit on ikkagi puit. Kui vaadata Somaali piraatidelt jt. kõikvõimalikelt mässajatelt konfiskeeritud relvade pilte, siis on igasuguseid asju nähtud. Sealhulgas korralikult äramädanenud kaba ja laesäärt.
Minu algne küsimus oli ajendatud Sinu valikust "
(...ja kindlasti statsionaarse puitkabaga)", mille peale tekkis põhjendatud küsimus, mis eelise puit kui ebastabiilne materjal peaks tänasel päeval relvakontekstis andma? Põhjendatud vastust ei ole ma siiani näinud.
