www.militaar.net

5,6mm ääretulepadrunite (rimfire) hülsid. Esimesel pildil tundusid visuaalselt hoopis suuremad olevat. Vasakpoolne on kas .22 Long või .22LR, lühem .22 short.

Aitäh Manurhin!

Arvati, et neid on ümber laetud kuna sütikute otsad pidavat olema rohkem väljaspool kui algselt. Mida arvate? Need tulid maa seest.

Kas vene vindi omad aastatest 38-39? Mõõdulindiga mõõtes kaliiber on 7-8 mm vahel ja pikkus võib 54 olla.
Pildil esimesel ei loe midagi selgelt välja. Teisel on näha "III", "17" ja vist "39", aga sel juhul 39 on teistpidi loetav (17 on loetav siis kui on keeratud ülespoole, aga 39 siis kui see on keeratud alla). Need 3 märgistust on võrdselt 120° vahedega.
Kolmandal nagu oleks "III" asemel vene "Š" ja edasi (päripäeva lugedes) "38", aga nende vahe on 90°, siis järgmine 90°nagu oleks tühi ja järgmisel on midagi, aga ei saa täpselt aru (nagu oleks 12).

17 - Podolski padrunitehas (alates 1941 viidi tehas üle Barnauli);
39 - tootmisaasta 1939;
III - tootmisaasta kolmas kvartal;
Kirillitsa "Š" - toodetud lennukikuulipilduja Škas jaoks.

Tänan info eest.
Tundusid olema messingist (otsast väike tükk murdunud ja sealt oli värvi järgi näha), aga huvitav, et magnet igast küljest külge hüppab, saksa omasid ei võta küll üldse.

Tegelikult 1 oleks veel tuvastada, aga see on nii kehvas seisus, et ei saa midagi pealt lugeda ega rooste tõttu ka kaliibrit täpselt mõõta (7,62 ja 7,92-ga võrreldes ma vahet ei suutnud teha kumb täpselt on), samuti tugevalt magnetiline metall. Pildil vasakpoolne, parempoolne on üks nendest eelnevalt tuvastatutest. Pikkuseks ütleksin täpselt sama mis saksa 7,92x57, kuju tundub ka sama, kas neid tehti magnetilisest metallist ka?

100 kirjutas: kas neid tehti magnetilisest metallist ka?

Tehti küll. Sõja lõpupoole läks sakslastel värvilise metalliga kitsaks ja padruneid tehti tavalisest terasplekist. Polnud ka mõtet kulutada hinnalisi värvilisi metalle padrunikestadele, kui moona ei toodetud mitte aastateks lattu seisma, vaid oli juba ette teada, et see padrun, mis täna tehasest tuleb, saab hiljemalt kuu aja jooksul juba ära kasutatud.

5,6mm ääretule padruneid (22LR) toodetakse siiani nii pkekk-kestaga kui värvilisest metallist.
Kunagi kooli lasketiirus kästi peale treeningut musta moona hülsid kokku koristada ja seda sai tõesti magnetiga kõige hõlpsamalt teha.

Tere ja ilusat Vabariigi aastapäeva kõigile.

Loodan saada asjatundjatelt abi. Küsimus on ühes 7, 62x54R padrunis. Kus? Kes? Millal? Padruni kohta võib öelda: Tegemist on messingkestaga padruniga, kuuli ots must (soomustläbistav?). Kesta põhjal kirjed puuduvad. Kesta põhja randi ääres must ring laiusega ca. 1,5mm. Kuuli ja kesta liitekohas kitsas must ring (tihenduslakk?). Üritan lisada ka pildid.

Ette tänades.

Arvati, et neid on ümber laetud kuna sütikute otsad pidavat olema rohkem väljaspool kui algselt. Mida arvate? Need tulid maa seest.

Ei. Need ei ole ümberlaetud padrunid olnud. Tongi lööb tagant vastu luku sulgurit siledaks lasu hetkel kestasisesest järsust rõhu tõusust tulenevalt.

Leidsin sellise info,et 1.ilmasõja ajal kasutati saksa armees trofee Mosini vinte tagala ja abiteenistuses.Peetakse võimalikuks,et esimesed padruni neile vintidele valmistati ilma markeeringuteta.Usaldusväärset infot selle kohta ei olevat. Kogu jutt siin:
http://www.historymania.info/view_post.php?id=56

Millega vöiks tegu olla?

Tohib leiukoha piirkonna kohta huvi tunda? Aitäh.

Väga siledaraudse kuuli moodi?