Esmaabi varustus

Kõik mis puutub ülejäänud militaarvarustusse...
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3810
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Jaanus2 »

kalleb kirjutas:Ma olen seda hundinuia leivaraamatut isegi lugenud - ju oli kohustuslik kirjandus ja ma usun et seal peal oli kindlasti oma 3 pioneeri , üks kindlasti fanfaariga ja punalipud olid neil... teadagi kus
Selle raamatu pealkiri oli tõenäoliselt "Robinsoni jälgedes". Asjalik raamat ja ka pruugituna raskesti kättesaadav. Punalippe seal küll kaanepeal ei olnud, paar pioneeri või muidu last olid looduses.
Väino
Liige
Postitusi: 676
Liitunud: 10 Aug, 2009 20:18
Asukoht: Virumaa
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Väino »

Akf Kapten Trumm kirjutas:...Kes ei tea, siis tülika, kuid mitte kinni jääva veritsuse efektiivne peatamine on panna sinna kaaliumpermanganaadi puru. See reageerib verega ja moodustab sellise musta kooriku ... Mul oli kunagi üks käsivarre haav, mis polnud sügav, kuid veritses hästi. Puistasin sinna peale seda puru ja oligi lahendatud...
Kas venoosset verejooksu võib ka nii peatada? Teismeliseajast mäletan, kuidas veri muudkui immitses sidemest läbi. Arstid tegid siis väikesest käsivarrehaavast kena naerusuu ja lappisid veeni ära.
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19038
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas ruger »

Verejooksu peatamiseks sobib väga hästi cayenne pipra pulber, mis on sarnane (parandatud)Quikclot-iga, mis sisaldab samuti kaoliniiti, mida on kasutatud haavade ravimise puhul. Loomulikult on tegu alternatiivvõimalusega.
Quikclot is a gauze or bandage that is infused with kaolin clay. There have been numerous studies involving the differences between using bandages with and without kaolin clay, and it turns out the kaolin clay bandages work significantly faster to help blood clot and stop bleeding.
https://en.wikipedia.org/wiki/Kaolin_clotting_time
https://www.healingharvesthomestead.com ... bably-have
Viimati muutis ruger, 29 Mär, 2019 10:58, muudetud 1 kord kokku.
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
vanahalb
Liige
Postitusi: 2598
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas vanahalb »

Minagi olen kuulnud, et ämblikuvõrku on verejooksu peatamiseks kasutatud. Mõni medvend või -õde võib mu teooria muidugi põrmustada kuid minuteada aitab ämblikuvõrk verel hüübida ja lausa haava sidumiseks ta ei kõlba, sest niisuguseid põletikuvastaseid omadusi nagu turbal tal ei ole. Turvas omakorda ei mõjuta hüübimist ja kahte head korraga ei saa.

Ja googeldades tundub, et ellujäämisraamatu pealkiri oli tõesti "Robinsoni jälgedes" . Keski looduseinimene on teda samuti paari hea sõnaga meenutanud
https://www.looduskalender.ee/n/en/node/2733

Ma olen mõnda tänapäevast ellujäämisraamatut poes käte vahel keerutanud ja ostmata jätnud. Kõigepealt on äge reklaam, et Briti eriüksuse veterani kirjutatud ja sisu on nagu ta on. Kirjutatud on tavaliselt sooja kliima jaoks ja aetud asi liiga keeruliseks. Soojas aga oskab iga loll ellu jääda kui vaadata kasvõi seda musta massi mis üle Vahemere Euroopasse pressib ja esimest Soome või Eesti talve ilma abirahata üle ei elaks. Liiga keeruliseks aetud- see tähendab, et lehekülgede kaupa on kirjeldatud konstruktsioone mille abil kastepiiskadest joogivett koguda. Parasvöötmes oleks aga otstarbekam ammutada vett ämbriga kraavist, läbi keeta ja kõht täis juua.

Ma ise olen muidugi selle temaatika unarusse jätnud. Lapsena metsas käies ei juhtunud midagi kui võileivad koju ununesid, sest süüa leidus seal nii et tapab. Eelmisel aastal käisin korra selle pilguga, sirutasin käe mõnede kahtlaste marjade järele ja jäin mõtlema, et ei tea kas ikka kõlbavad süüa. Jätsin võtmata. Juurikatest ei tasu rääkidagi. Kui nii edasi läheb, siis varsti ei tee enam vist pihlakal ja näsiniinel ka vahet :)
Kasutaja avatar
TangoViktor
Liige
Postitusi: 285
Liitunud: 08 Jaan, 2014 10:51
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas TangoViktor »

ruger kirjutas:Verejooksu peatamiseks sobib väga hästi cayenne pipra pulber, mis on sarnane CELOX-iga. Tunduvalt odavam, kui Celox ise. 190gr maksab ca 7,5 eurot. Samas Celox on 15gr 20+ euro ringis.

Teeme nüüd nii, et lausvale siiski ei levita. See piprapulber ei aita mitte mingil viisil kaasa verejooksu hüübimisele. Sarnane ta celoxiga ei ole ei välimuse ega omaduste poolest. Lausvale pole vaja inimestele jagada.
Puhkeala on selline koht, kuhu sa mataks l*tsi.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36336
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Esmaabi varustus

Postitus Postitas Kriku »

Liigutasin siia paar lk järjest enam jurastuvat juttu viimsepäevavarude teemast... Vast mõni meedik leiab aega veelkord üle korrata, miks igasugu sodi haavadesse toppimine ei ole hea mõte.
Lemet
Liige
Postitusi: 19908
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Esmaabi varustus

Postitus Postitas Lemet »

miks igasugu sodi haavadesse toppimine ei ole hea mõte.
Eks sellega ole nii ja naa...hallitus liigitub vaieldamatult sodi alla, samas aga- kuidas selle penitsiliiniga ning tema loomisega nüüd täpsemalt oligi?
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36336
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Esmaabi varustus

Postitus Postitas Kriku »

Oo jaa... Võrgust võib leida nii mõnegi õpetuse, kuidas ise penitsilliini teha:
https://sites.google.com/site/lowmoonglowing/penicillin
https://www.thoughtco.com/how-to-make-p ... me-4158232
Lemet
Liige
Postitusi: 19908
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Esmaabi varustus

Postitus Postitas Lemet »

Netist võib paljut leida, k.a ka penitsiliini avastamisloo..
Starting in the late 19th century there had been many accounts by scientists and physicians on the antibacterial properties of the different types of moulds including the mould penicillium but they were unable to discern what process was causing the effect. The effects of penicillium mould would finally be isolated in 1928 by Scottish scientist Alexander Fleming, in work that seems to have been independent of those earlier observations.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36336
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Esmaabi varustus

Postitus Postitas Kriku »

See on tubli, jätka samas vaimus.
Lemet
Liige
Postitusi: 19908
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Esmaabi varustus

Postitus Postitas Lemet »

Aga palun- 2500 aastat tagasi kasutati Hiinas esimest antibiootikumi, kusjuures tegemist oli hallitanud sojaubadega, millega raviti koeranaela. Koeranaela ehk furunkuli näol on tegemist mädase karvanääpsupõletikuga, mida põhjustab rasunäärmest sisenenud stafülokokk. Hiinas pärineb ka teadolevalt esimene insektitsiid, mis koosnes jahvatatud krüsanteemisthallitusega.

"Sinise" e. hallitanud  leiva kasutamine mädaste haavade raviks on rahvameditsiinis teada olnud keskajast saadik. Esimene avaldatud teade kuulub John Tyndallile Kuningliku Seltsi väljaandes 1876. Ernest Duchesne kirjeldas seda 1897. aasta artiklis, mida Pasteuri Instituut autori nooruse tõttu avaldamiseks vastu ei võtnud. Märtsis 2000 avaldasid San José San Juan de Diosi haigla arstid Costa Rica arsti Clodomiro Picado Twighti (1887–1944) käsikirjad. Need kirjeldasid Picado vaatlusi perekonna Penicillium seente toimest ajavahemikul 1915–1927..

Nii et "sodi" haavaraviks kasutamine pole teps ülepea nii ühene nagu arvata võiks...toodud lõigud internetiavarustest on sellele ilmekaks kinnituseks.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36336
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Esmaabi varustus

Postitus Postitas Kriku »

Vaata, keegi ei eita täielikult rahvameditsiini. Märkimisväärne osa moodsast farmakoloogiast tugineb rahvameditsiini tähelepanekutele. Aspiriin sobib ka väga heaks näiteks.

Ainult et on suur vahe, kas võtta sisse tööstuslikult toodetud aspiriinitablett või pajukoorest teed teha. Täpselt sama käib ka hallitanud leiva kohta. Toimeaine kogust või tugevust on raske kontrollida, sellega võib kaasa tulla igasugu kontrollimatut saasta ja nii edasi. Tänapäeval muidugi resistentsuse probleemid veel peale selle.

Teine rahvameditsiini probleem on, et suur osa sellest on siiski ka täielik jama ning sel tegevusalal pole vähegi vettpidavat meetodit jama ning mittejama eristamiseks (see nõuab juba laboratooriumeid, katseid, statistikat jne). Suur osa sellest sodist, mida läbi aegade on haavadele pandud, ongi lihtsalt... sodi. Penitsilliini edulugu kogu sodile laiendada on meelevaldne.
Lemet
Liige
Postitusi: 19908
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Esmaabi varustus

Postitus Postitas Lemet »

Teine rahvameditsiini probleem on, et suur osa sellest on siiski ka täielik jama ning sel tegevusalal pole vähegi vettpidavat meetodit jama ning mittejama eristamiseks 
Selliste põhjapanevate avalduste peale meenub mulle see va Einsteini hobuseraua naelutamise lugu. Kus teda hurjutati leitud hobuseraua ukse kohale naelutamise eest. Ise teadlane ja usub sellist jama etc. Mille peale Einstein olla vastanud, et pidada töötama, vaatamata sellele, kas usutakse või mitte. Ja muideks, sest hallitanud leivasodist on inimesed mäletamatutest aegadest abi saanud, vaatamata sellele, et see pole kenasti tableti või pulbri kujul manustatav. Nii et veelkord- ülbust sodi teemal tasub pisut taltsutada. Hakkad ka ise seda sodi haavale toppima, kui muud käepärast pole.
Penitsilliini edulugu kogu sodile laiendada on meelevaldne.
No aga räägime siis näiteks uriini abil haavade tohterdamisest. Või koerakeelest. Või kasvõi tulevase lapse soo määramisest nisuidude abil (EDIT: Pada ajasin, mitte sugu ei määratud, vaid ikka rasedust.). Mida Egiptuses kasutati. Või turbast. Millest siingi juttu on olnud. Kõik puha posimisvärk.
Viimati muutis Lemet, 29 Mär, 2019 12:27, muudetud 1 kord kokku.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36336
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Esmaabi varustus

Postitus Postitas Kriku »

Lemet kirjutas:Ja muideks, sest hallitanud leivasodist on inimesed mäletamatutest aegadest abi saanud, vaatamata sellele, et see pole kenasti tableti või pulbri kujul manustatav.
Paraku on aegade hämarusse kadunud nii nende juhtumite arv, kui sellest abi ei saadud kui nende juhtumite arv, mil prooviti mõnd muud rahvameditsiini võtet koos tulemustega.

Mäletamatutest aegadest saadik on haavadele määritud ka näiteks lehmasõnnikut. Palju tehti seda rahvaste juures, kes elasid sõna otseses mõttes sõnniku sees, sõnnikust onnides, aga huvitaval kombel ka hiljem, näiteks: http://folklore.usc.edu/?p=33269

Minu märkus käis selle kohta, et rahvameditsiinil puudub meetod, tegemaks vahet hallitanud leiva ning lehmasõnniku raviomaduste vahel. Mõlemat kasutatakse usupõhiselt ning argumendina käibib ikka "ma mäletan, et minu vanaema tegi nii" vms. Võiks ju arvata, et tulemuslikumate raviviiside levik aja jooksul kasvab ning vähem tulemuslike oma kahaneb, kuid paraku rahvausund või folkloor nii ei tööta - sõnnikut kasutati (kasutatakse?) ka sajandeid, hallitanud leib ei tõrjunud seda välja.
Lemet
Liige
Postitusi: 19908
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Esmaabi varustus

Postitus Postitas Lemet »

Ja nüüd otsime välja, millisel kujul ja kuidas seda va loomasõnnikut rahvameditsiinis kasutati...enne kui edasi seletame. Et ikka selgus majas oleks. Sest nagu näeme, on nii mitmelgi sodi kasutusel rangelt teaduslik alus olemas. Nii hallitusel kui koerakeelel. Olgugi et tegu rumala ja harimatu rahva ravivõtetega.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist