Milline GPS metsa, merele, teedele

[Bjorn]

Kaasfoorumlased võiksid jagada muljeid, milline GPS sobib minu nõuetele...

Põhieesmärk metsas ja merel kasutamine. Vähem kasutust leiab teedel navigeerimise seadmena.
Suur ekraan peab olema, randme GPS ei ole eesmärk omaette.
Mõistlik aku-ekraaniheledus-kaal lahendus.

Hind alla 500 eur.


Mida keegi kasutab ja mis plussid miinused on?

[Satakas]

parim nutitelefon, mida osta raatsid. saad kasutada väga erinevaid kaardirakendusi ja muuseas ka helistada või muudki teha, mida 100% gepsuks mõeldud riistad ei võimalda.

[TimoT]

Kui google kaardi täpsus rahuldab siis odav android. Probleemiks võib olla et telefon tirib kaarti internetist, pole levi - pole kaarti. On mingi võimalus ka googli kaart mobiili saada aga ei ole seda proovinud ja täpsemalt ei tea.

Ise kasutan vanamoodsat symbianiga nokiat+ Garmin Mobile XT for Symbian
saab kasutada Regio ja Eomap'i kaarte

[Leimer]

Merel pole nutitelefoniga midagi teha, kui just merel olemiseks parvlaevaga Helsingisse sõitmist ei peeta.
Mina ostaks garmini 620-mne vms, nö. kaardiplotteri taolise võimalusega vidina.
Kalamehena on mul ka rannikukaart, mis täitsa pädev.
Eks aegamisi vastavalt vajadusele muid kaart ka saab soetada.
Eks ta omapära vs päris plotterid olegi see - saab ka autoga Riias seigelda ja soos mingi jalgraja leida.
Ei liha ega kala, oleneb palju vaja läheb.

http://www.garmingps.ee/kaardiplotterid ... gpsmap-620

[Satakas]

odavat androidi või muud telefoni muidugi ei soovita. lihtsalt ekraani väiksuse tõttu. samsung galaxi note võiks olla täitsa pädev hiiglasuure ekraani tõttu. kaardirakendusi on poodides ropult. üks parem kui teine. väikese sobitamise järel saab ka vajalikud kaardid alla laadida. mulle endale meeldib välitingimusteks kõige rohkem maverick'i nimeline proge. võrguta kasutamiseks tuleb kaardid sellele muidugi alla laadida aga orienteerumiseks sobib hiiglama hästi. eks otsimise järel leiab ka spetsiifilisi progesid merele ja/või rannale, kus kaartide salvestamine lihtne, aga tuleb arvestada, et need maksavad rohkem kui paar taala.

ja igaks juhuks märgin ära, et telefoni-gepsu kasutamiseks pole absoluutselt vaja võrguühendust. võrguühendst (nii gsm'i kui wifit) kasutatakse küll positsioneerimisel abina kui satelliit pole nähtav aga näiteks merel kasutatakse ainult satelliite. pole küll suurem asi meremees aga tallinn-helsinki liinil olen võrguvabades piirkondades ägedalt gepsu kasutanud. nii, et võrgu puudumine pole kindlasti probleemiks. võibolla on see takistuseks iphonede puhul, sest need on totaalsed orjastajad aga mitte androidi puhul.

igasugused professionaalsemad vahendid on muidugi omaette teema ja kui neid vajatakse, siis tuleb loomulikult neid eelistada aga hobisõidud ajab lõdvalt piisavalt suure ekraaniga telefoniga ära.

PS! lisan ka mõned viited rakendustele, kui mõni sobilik on, siis olge lahked. kui pole, annab vähemalt ideid ja suuniseid ise edasi otsimiseks

http://sailing.about.com/od/SailingApps ... gation.htm
http://i-marineapps.blogspot.com/2011/0 ... harts.html
http://www.androidzoom.com/android_appl ... navigation
http://www.navionics.com/MobileMarineFe ... pe=Android

[Bjorn]

Siiski vajadus eheda GPS-i järele. Garmin 62 või 78 seeria on väiksema ekraaniga variantidest silma jäänud.
Garmin Montana ja Oregon suurte ekraanidega ja puutetundlikud.

Kas kellegil Oregoni või Montanaga on isikliku kokkupuudet?

[Kilgore]

Garmin Oregoni natuke näppinud ja ei meeldinud kohe üldse. Esiteks väga nõme menüü. Tehtud vist mingile i-podi generatsioonile. Funktsioonid on kohati nii ajuvabalt ära peidetud, et lausa idioodi tunne tuleb peale. Ja puutetundlik ekraan on ka selline ilusa kuiva ilma asi, tatise ilmaga või kindad käes kole ebapraktiline. Võta ikka "nuppudega" masin. Lisaks olgu kepsul kindlasti korralik nö. väline antenn, kuskil lagedal vb. pole suurt vahet, aga padrikus on hoopis teine tubakas. Pikemal matkal on lisa mõtteteema voolutarve. Minu arusaam on, et rusikareeglina mida suurem ekraan seda rohkem aparaat voolu võtab. Siit 2 varianti, kas kannad suurt kogust patareisid kaasas (aga neid on ju mujal ka veel vaja!) või siis lükkadki kepsu ainult aeg-ajal sisse et asukoha täpsustada. Mul kipub see teine variant olema. Ja siis on väga-väga suur pluss, kui GPS suudab ennast ka tihedas metsas kiiresti ära positsioneerida. Vanade aparaatidega või nõrga (sise-) antenniga mudelitega polegi sageli muud varianti kui pead kuskile lagedale välja minema. Ei sobi selline asi kohe üldse.
Seega julgeks küll Garmin 62 seeriat soovitada, sel tunduvad olema kõik 60-seeria plussid: nupud, antenn, toide AAdelt, tugev ehitus, vähemalt niiskuskindel, tõmbab ennast väga kiirelt käima, kaardid saadaval ja funkavad, eestikeelne ja suht loogilise ehitusega menüü, hästi loetav ekraan st. numbrid-sümbolid on kõik ikka inimese silma jaoks tehtud ja mitte disaineri oskuste demomiseks.

[Bjorn]

Väga hea. Sellist infot tahtsingi kuulda. Siis jääb valik ilmselt 62 või 78 vahele. Seda saab juba kohapeal näppides otsustada.

Kui veel ideid, siis jagage, aga üldine pilt on selgeks tehtud. Tänud.

[wolfgang]

Pole 62 ega 78 kasutanud ja ei oska nende kohta midagi öelda, aga oregon'iga olen täiesti rahul. Pole sellist metsa näinud, kus ei leiaks satelliiti, ilmastiku kindel ja akud ka kestavad(samas jällegi puudub võrdlus teiste mudelitega).
Matkal kõlgub kuskil seljakoti küljes ja vaatan, kui vaja on. Peal on Regio topo viimane versioon, koos ranniku, Emajõe, Võrtsu(vist), Peipsi sügavustega ja meremärkide ja farvaatritega. aga nagu ühes teemas juba juttu oli - merekaart see päris pole, sest Kunda lahe kõige kuulsamat madaliku seal, näiteks, peal pole. Sõbra mootor on seal pooleks sõidetud selle gepsuga, aga see rohkem ikka kaardi küss. Kui, pärast, sõidetud trassi Google Earthi peale kandsin, oli "laevahuku" koht kenasti liiva sääre peal .

[Leimer]

Kõik ühes asja tegelikult korralikku pole.
Merele kaardiplotter ikka või siis hädapärast too 620-e kombo.
Oleneb teisalt, mida sa seal merel teed. Pisemagi tormiga omab suur ekraan vääramatut eelist.
Samas kuskil metsas on jällegi ebamugavam.
Nuppude eelis üldjuhul talvel välja tuleb.
Vähemalt Oregon 450-e puhul vihmaga probleemi pole. Tõesti menüü pole eriti intuitiivne, aga saab hakkama.
Merel on ta jälle nagu ta on ... pole päris plotter, aga kui tõsiselt ei võta ajab asja ära.

Nõus satakas, aga see nutinduse teema on ikkagi selline naguinii olemas, miks mitte kasutada häda olukorras. Tõsiselt vajadus on, siis ei asenda ta päris gepse kuskilt kandist.
Point on vajaduses. Sõna merele paneb asja sirinal paika, kaardiplotter ja kogumoos.
Merel pole juttugi niiskuskindlusest, ta peab veekindel olema.

[isakene]

Oregon 300 kasutaja mitu aastat, põhiliselt motoorienteerumises, motomatkamisel, autos ja metsas.

Siiani pole midagi tõsist, millest puudust tunneks. Kui, siis võiks olla veekindel toiteliides, tsiklimatkadel pisut tüütu teibiga jännata. Samas, korralike akudega ja alkaalpatareidega, maksimumvalgustustus pidevalt peal, kestab üks komplekt pea 12h, metsas jalutamiseks on säästurežiim, millel x sekundi pärast peale viimast puudutamist ekraan kustub, seda polegi veel suutnud täispikkuses katsetada. Räägitakse, et üle 24h. Lausvihmas puuteekraaniga ei ole mingit probleemi olnud. Kõvema külmaga jah, on proovimata. Ja menüü keerulisus... mida sellega metsas jännata, põhisettingud paned kodunt välja tulles paika ning muu navigeerimine käib lihtsalt, ei ole seal midagi üle mõistuse. Paar korda mitme aasta jooksul on tihe mets levi häirinud, ei midagi tõsist, lühiajaline katkestus. Ainus kord, kus oli pikemaajalisi raskusi leviga, oli Soomes, kui rong läbi lumise metsa sõitis, siis rongiakna peal oli signaali leidmisega tõsisemaid raskusi.

Minu jaoks on Garmin ainuke valik, sest teatavasti ühelegi muule navile ei ole Eesti detailkaarti olemas. Eomap ja Regio, ainsad Eesti kaarditootjad, muudele gepsudele softi ei tooda. Universaalsetest jäävad seega sõelale Oregon ja Montana. Dakota, etrex ja 62 on juba väiksema ekraaniga minu jaoks.

[Eesti Siga]

Lugupeetud kaaskannatajad!

Juba mõnda aega loksub peas mõte, et ilmselt oleks otstarbekas digis tõenäolisi vajalikke kaarte tekitada (regio, maa-ameti ortofotod ja veel nipet-näpet) ja miskitsuguse energiasäästliku pilli sisse laadida. Juhuks kui zombied tulevad või midagi sellist

Kas keegi on analoogilisel otstarbel E-lugerit kasutanud ja oma vitsad saanud või õndsuse saavutanud sel viisil?

Kui see mõte sulaselge saast ei ole, siis e-lugeritega üldse mitte kokku puutunud inimesena oleks ka üks suur kõrv kuulamaks, millised on mõistlikud aparaadid.
Esimesed mõtted, mis tulevad pähe sobivuse hindamiseks: erinevat tüüpi pildifailide lugemise võime, ekraani resolutsioon, taustvalguse võimalus, aku kestvus. Veel midagi?

[pilgrems]

No kas e-luger rohkemaks kui lugemiseks võimeline .
Android tahvlitele aga see vastu võimalusi piisavalt.
Navigeerimiseks teedel, genstaabi kaardi, ortofotod.

[Eesti Siga]

Tahvel ei ole just eriti jätkusuutlik. Teemaks siis sõltumatus pistikust.
Navigeerimise all mõtlesin (digi)kaardi ja kompassi kasutamist.

[pilgrems]

Ei ole lugerit küll kunagi näppinud ja visates kiirelt pilgu suvalisele e-poes pakutavale siis ainuke pluss mis tekkis on tõesti aku iga.

Kui pistikust irduda siis ikka paberkaart tasku.