Urmas oskas üllatada! Kui tahab pusib ühe detaili täiuslikkuse kallal kuid, aga kui tahab, teeb põmm ja valmis ja ikka on viimasepeal asi!
Muide kas see on selline puhtama stiili esindaja seekord? selline mitte väga kaugele tehasest jõudnud pill?:)
Aga masin on ikka sürr küll. Suht uskumatu, et selline ikka päriselt ka olemas oli:)
Kk
KV seeria tankid
Tänan kõiki kommenteerijaid!
Varem ei saanud vastata, kuna arvuti oli paar päeva sõbra jures profülaktilisel läbivaatusel, aga nüüd tundub jälle kenasti jonksus olevat.
See masin on jah veidi puhtama stiili esindaja, kuna ega nad 1941 aastal tihtipeale raudteeplatvormidelt palju kaugemale sõita jõudnudki - enne tulid Aadu poisid ja võtsid käest ära.
Kuigi ega ma sellise ürgporise stiili viljeleja polegi kunagi olnud - mis mõtet on mässata suure hulga peente detailidega ja siis pärast kogu see kenadus pori alla matta. Nii et enamjaolt üritan järgida sellist "kergelt toonitud" joont.
Urmas.
Varem ei saanud vastata, kuna arvuti oli paar päeva sõbra jures profülaktilisel läbivaatusel, aga nüüd tundub jälle kenasti jonksus olevat.
See masin on jah veidi puhtama stiili esindaja, kuna ega nad 1941 aastal tihtipeale raudteeplatvormidelt palju kaugemale sõita jõudnudki - enne tulid Aadu poisid ja võtsid käest ära.
Kuigi ega ma sellise ürgporise stiili viljeleja polegi kunagi olnud - mis mõtet on mässata suure hulga peente detailidega ja siis pärast kogu see kenadus pori alla matta. Nii et enamjaolt üritan järgida sellist "kergelt toonitud" joont.
Tolmuga on sedasi, et reaalsel masinal ei kogune vertikaalsetele pindadele sama palju tolmu, kui horisontaalsetele - sõitmise ajal rappub enamus maha, porilauad, mis on õhemast materjalist, vibreerivad samuti, nii et ühtlast tolmkatet ei saagi "täies elujõus" masinal olla. Pikema aja jooksul tegevuses olnutel on pilt muidugi kirjum - vihm, kaste ja kõik muu selline koos tolmuste teedega katab pisitasa suurema osa masinast paraja krohviga, aga antud juhul ei olnud mul sellist eesmärki. Tegelikult on ka need puhtamad pinnad kergelt tolmutatud, aga eks kaamera nägemisulatusel on ka omad piirid, nagu sa juba märkisidki.Võibolla väike vingumine oleks, et äkki pisult pisteliselt tolmu juurde lisada, lihtsalt praegu on paar piirkoda päris puhtaks jäänud (toni küljed, osaliselt ka porilauad). Kuigi jah eks ma arvan, et fotokas ''sööb'' siin parajas koguses tolmutamise effekti ära.
Urmas.
Tervit.
Panen üles oma viimati valmis saanud mudeli - järgmise KV tanki, Seekord siis madala torniga KV-2 -e. Ei hakanud selle jaoks omaette teemat tegemagi, muutsin olemasoleva pealkirja ära ja üritan kõik oma praegused ja tulevased KV -d siia üles panna.
Tankist endast siis kah veidi: esimene eksemplar valmis 1940 aasta oktoobri alguseks, seeriatootmisse läks sama aasta lõpus - järgmise alguses, kokku valmistati neid 167 eksemplari. Relvastatud oli ta 152 mm haubitsaga, mis aga haubitsale iseloomulikul kombel tulistada ei saanud, kuna toru tõusunurk oli vaid 12 kraadi, konstrueerimisel oli ilmselgelt silmas peetud vaid tulevase vaenlase tõsiste kaitserajatiste purustamist otsesihtimisega. Mistõttu pole ka ime, et enamus neist oli sõja alguseks koondatud Ida-Preisimaa suunale, kus nad sõja alates üsna kiiresti sakslaste poolt üle võeti.
Mudel oli mul juba Minimaailma näitusel kaasaas, kuigi lõpetamata - puudusid mitmed pisidetailid. Hetkeseis on selline:
Alustasin tornist, tagaseinal olevad gužoonid asusid servale liiga ligidal, need sai edukalt maha lõigatud ja nende asemel uued "keevitatud", tagaseina servadest veidi kaugemale:
Torni tagumise seina servadel olid suured gaasilõike jälgede imitatsioonid, täielik räbu, samuti nagu kahuri demonteerimise luugilgi, need lõikasin kenasti maha:
Trumpeter pingutas siin lihtsalt veidi üle - jah, vene tankid olid pärastpoole küll väga robustselt valmistatud, aga alles pärastpoole, enne sõda toodetud uued tankid olid kõik väga hoolikalt töödeldud, soomusplaatide servad olid tihtipeale üle freesitud-hööveldatud:
Torni küljes olevaid tõstekonkse ei maksa tähele panna - neid seeriamasinatel ei olnud, muuseumis asuv eksemplar on pärit Kubinkast, kus seda kasutati mitmesuguste katsetuste läbiviimiseks.
Suurem mässamine oli kahuri maskiga - see kinnitub isesuguste sõrmede abil, millede otsad peaksid endast koonilisi polte kujutama. Eks nad kujutavadki, aga veidi liiga tinglikult, alustuseks lõikasin poldid parajalt kauguselt maha ja siis liimisin need sõrmed külge. Seejärel toppisin moodustunud avad pahtlit täis ning surusin avasse parajat mõõtu metallvarda otsa:
Pärastpoole kui kõik see kenadus kuivanud oli, liimisin saadud pesadesse komplektis kaasas olevad koonilised poldid koos isetehtud seibidega. Poltide koonilisust tuli veidi vähendada. Tulemus jäi selline:
Tähele tasub panna punase ringikesega märgitud kohta - torni esisoomus on veidi kõrgevõitu, selle lõikasin torniga ühekõrguseks ja vormisin sinna väikese keevituse, loomulikult originaali silmas pidades.
Kere juures eriti midagi uut (võrreldes eelmise KV -2 -ga) ei olnud, õhurestid on veidi teistsugused - esimene serv on madal - muidu ei mahuks torni nurk üle. Nendega oli paras mässamine, enne kui valmis sain, alguses mõtlesin Aberi etsi kasutada, aga kuna päris tankil oli "punutud" võrk aga Aberi oma on tasapinnaline, siis jätsin Aberi rahule:
Porilaudade alla on keskkohta kinnitatud vinkel, nii päris masinal, kui ka mudelil, kuid mudelil jäävad ülespoole väikesed pikivaod, need pahteldasin täis:
Ahjaa, nendesamade vinklite otsad tuleb libamisi maha lõigata, muidu ei saa roomikut normaalselt peale, päris masinatel olid nad samamoodi otsast kitsamaks lõigatud. Mida veel? Esiplaadil oleva kuulipritsi poolkuukujulise soomuskaitse keskkohta tegin drenaažiava, antenni alumist otsa kaitsva topsiku serva lõikasin seestpoolt õhemaks (muidu on kole paks) ja "keevitasin" ümberringi kinni:
Roomikuteks sai muretsetud Friuli pastlad, muidu on nad igas mõttes head, ainus häda on selles, et nad on "ühe käe omad", päris roomikul jäid mõlemal pool välimisse külge sõrmede otsad välja ulatuma. Et mingilgi määral originaali järele ahvida, võtsin ja puurisin ühe poole lülid lõpuni läbi, nüüd sain mõlemale poole sõrme otsad välja ulatuma jätta.
Trossidega oli seekord kohe päris lihtne - paras jupp millimeetrist terastrossi, tule peal pehmemaks, nii et läige ära kaob ja otsad külge - ja kogu lugu, siis jääb veel üle teisi maaliliselt painutada, et nad ikka trossi moodi tunduksid:
Edasi tuleb kogu see kenadus ära värvida, seni olen leidnud ainult ühe masina, millel on peal eraldusmärk - valge rombi sees number neli. Vaatamata kõiksugu spetside poole pöördumisele ei ole mul õnnestunud selgust saada, mis väeosaga tegu. Alles hiljuti juhtusin ühel fotol BT-7 le, mis kandis taguotsal samasugust rombi, ainult nuber oli teine, järelikult on tegu ikkagi mingi väeosa, mitte juhusliku tähisega. Tähistus nägi välja selline:
Masin on jäetud kusagile teetammile ja sakslased on sellele oma suunaviida joonistanud ning hiljem jäi see ilmselt jalgu ja lükati või tõmmati tammilt alla:
Kõige rohkem paneb kukalt sügama numbri värvus - spetsid pakkusid välja kas punast või rohelist, kuid hiljaaegu leidsin veel ühe pildi, kus on sama tank, kuid juba talvel, rombi valge värvus on pea täiesti kadunud, kuid number neli on üsna selgesti eristatav:
Arvan et number peaks olema musta värvi, kuna roheline ei eristuks üldise fooni värvist ning punane jääb rohelise peal mustvalgel fotol reeglina heledam.
Puhh, igavene pikk joru tuli, loodan et kaasfoorumlastel on viitsimist lõpuni kerida, värvimiseks läheb järgmisel nädalal.
Urmas.
Panen üles oma viimati valmis saanud mudeli - järgmise KV tanki, Seekord siis madala torniga KV-2 -e. Ei hakanud selle jaoks omaette teemat tegemagi, muutsin olemasoleva pealkirja ära ja üritan kõik oma praegused ja tulevased KV -d siia üles panna.
Tankist endast siis kah veidi: esimene eksemplar valmis 1940 aasta oktoobri alguseks, seeriatootmisse läks sama aasta lõpus - järgmise alguses, kokku valmistati neid 167 eksemplari. Relvastatud oli ta 152 mm haubitsaga, mis aga haubitsale iseloomulikul kombel tulistada ei saanud, kuna toru tõusunurk oli vaid 12 kraadi, konstrueerimisel oli ilmselgelt silmas peetud vaid tulevase vaenlase tõsiste kaitserajatiste purustamist otsesihtimisega. Mistõttu pole ka ime, et enamus neist oli sõja alguseks koondatud Ida-Preisimaa suunale, kus nad sõja alates üsna kiiresti sakslaste poolt üle võeti.
Mudel oli mul juba Minimaailma näitusel kaasaas, kuigi lõpetamata - puudusid mitmed pisidetailid. Hetkeseis on selline:
Alustasin tornist, tagaseinal olevad gužoonid asusid servale liiga ligidal, need sai edukalt maha lõigatud ja nende asemel uued "keevitatud", tagaseina servadest veidi kaugemale:
Torni tagumise seina servadel olid suured gaasilõike jälgede imitatsioonid, täielik räbu, samuti nagu kahuri demonteerimise luugilgi, need lõikasin kenasti maha:
Trumpeter pingutas siin lihtsalt veidi üle - jah, vene tankid olid pärastpoole küll väga robustselt valmistatud, aga alles pärastpoole, enne sõda toodetud uued tankid olid kõik väga hoolikalt töödeldud, soomusplaatide servad olid tihtipeale üle freesitud-hööveldatud:
Torni küljes olevaid tõstekonkse ei maksa tähele panna - neid seeriamasinatel ei olnud, muuseumis asuv eksemplar on pärit Kubinkast, kus seda kasutati mitmesuguste katsetuste läbiviimiseks.
Suurem mässamine oli kahuri maskiga - see kinnitub isesuguste sõrmede abil, millede otsad peaksid endast koonilisi polte kujutama. Eks nad kujutavadki, aga veidi liiga tinglikult, alustuseks lõikasin poldid parajalt kauguselt maha ja siis liimisin need sõrmed külge. Seejärel toppisin moodustunud avad pahtlit täis ning surusin avasse parajat mõõtu metallvarda otsa:
Pärastpoole kui kõik see kenadus kuivanud oli, liimisin saadud pesadesse komplektis kaasas olevad koonilised poldid koos isetehtud seibidega. Poltide koonilisust tuli veidi vähendada. Tulemus jäi selline:
Tähele tasub panna punase ringikesega märgitud kohta - torni esisoomus on veidi kõrgevõitu, selle lõikasin torniga ühekõrguseks ja vormisin sinna väikese keevituse, loomulikult originaali silmas pidades.
Kere juures eriti midagi uut (võrreldes eelmise KV -2 -ga) ei olnud, õhurestid on veidi teistsugused - esimene serv on madal - muidu ei mahuks torni nurk üle. Nendega oli paras mässamine, enne kui valmis sain, alguses mõtlesin Aberi etsi kasutada, aga kuna päris tankil oli "punutud" võrk aga Aberi oma on tasapinnaline, siis jätsin Aberi rahule:
Porilaudade alla on keskkohta kinnitatud vinkel, nii päris masinal, kui ka mudelil, kuid mudelil jäävad ülespoole väikesed pikivaod, need pahteldasin täis:
Ahjaa, nendesamade vinklite otsad tuleb libamisi maha lõigata, muidu ei saa roomikut normaalselt peale, päris masinatel olid nad samamoodi otsast kitsamaks lõigatud. Mida veel? Esiplaadil oleva kuulipritsi poolkuukujulise soomuskaitse keskkohta tegin drenaažiava, antenni alumist otsa kaitsva topsiku serva lõikasin seestpoolt õhemaks (muidu on kole paks) ja "keevitasin" ümberringi kinni:
Roomikuteks sai muretsetud Friuli pastlad, muidu on nad igas mõttes head, ainus häda on selles, et nad on "ühe käe omad", päris roomikul jäid mõlemal pool välimisse külge sõrmede otsad välja ulatuma. Et mingilgi määral originaali järele ahvida, võtsin ja puurisin ühe poole lülid lõpuni läbi, nüüd sain mõlemale poole sõrme otsad välja ulatuma jätta.
Trossidega oli seekord kohe päris lihtne - paras jupp millimeetrist terastrossi, tule peal pehmemaks, nii et läige ära kaob ja otsad külge - ja kogu lugu, siis jääb veel üle teisi maaliliselt painutada, et nad ikka trossi moodi tunduksid:
Edasi tuleb kogu see kenadus ära värvida, seni olen leidnud ainult ühe masina, millel on peal eraldusmärk - valge rombi sees number neli. Vaatamata kõiksugu spetside poole pöördumisele ei ole mul õnnestunud selgust saada, mis väeosaga tegu. Alles hiljuti juhtusin ühel fotol BT-7 le, mis kandis taguotsal samasugust rombi, ainult nuber oli teine, järelikult on tegu ikkagi mingi väeosa, mitte juhusliku tähisega. Tähistus nägi välja selline:
Masin on jäetud kusagile teetammile ja sakslased on sellele oma suunaviida joonistanud ning hiljem jäi see ilmselt jalgu ja lükati või tõmmati tammilt alla:
Kõige rohkem paneb kukalt sügama numbri värvus - spetsid pakkusid välja kas punast või rohelist, kuid hiljaaegu leidsin veel ühe pildi, kus on sama tank, kuid juba talvel, rombi valge värvus on pea täiesti kadunud, kuid number neli on üsna selgesti eristatav:
Arvan et number peaks olema musta värvi, kuna roheline ei eristuks üldise fooni värvist ning punane jääb rohelise peal mustvalgel fotol reeglina heledam.
Puhh, igavene pikk joru tuli, loodan et kaasfoorumlastel on viitsimist lõpuni kerida, värvimiseks läheb järgmisel nädalal.
Urmas.
-
von manstein
- Liige
- Postitusi: 1403
- Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
- Asukoht: saaremaa
- Kontakt:
Fossiil, oled ikka ülekohtune olnud kõikide tegijate suhtes, kes siiamaani Trumpi KV-sid kokku pannud on.
Need naiivsed on siiamaani arvanud, et tegu täiusliku masinaga, mida tuunida pole põhjust. Aga võta näpust!
Kas piltidel kujutatud eraldusmärgid leiavad sinu masinal kujutamist? Kui jah, siis saab tank täiesti rariteetse identiteedi osaliseks, erinevalt nendest masinatest mille tornile topitakse järjekindlalt fraasi "Za Stalina".
Seoses Friuli lintidega tekkis põhimõttelist laadi küsimus: on nad plaanis traditsiooniliselt värvida või kasutad happetöötlust?
Kuna tegu vene masinaga, siis lõppu tungiv soovitus: ära unusta 4BO-d. Värvi retsepti leiad käesolevast foorumist!
Need naiivsed on siiamaani arvanud, et tegu täiusliku masinaga, mida tuunida pole põhjust. Aga võta näpust!
Kas piltidel kujutatud eraldusmärgid leiavad sinu masinal kujutamist? Kui jah, siis saab tank täiesti rariteetse identiteedi osaliseks, erinevalt nendest masinatest mille tornile topitakse järjekindlalt fraasi "Za Stalina".
Seoses Friuli lintidega tekkis põhimõttelist laadi küsimus: on nad plaanis traditsiooniliselt värvida või kasutad happetöötlust?
Kuna tegu vene masinaga, siis lõppu tungiv soovitus: ära unusta 4BO-d. Värvi retsepti leiad käesolevast foorumist!
Fossil mõtiskles:
Tsitaat: Kõige rohkem paneb kukalt sügama numbri värvus - spetsid pakkusid välja kas punast või rohelist, kuid hiljaaegu leidsin veel ühe pildi, kus on sama tank, kuid juba talvel, rombi valge värvus on pea täiesti kadunud, kuid number neli on üsna selgesti eristatav. Tsitaadi lõpp
Lisada jääks ainult selline teoreetiline mõte, et kui vaadata noid KV pilte kus heledamas rombis on tumedam number siis mustvalge film ei andnud värve õiges halltoonis edasi nagu praegu teevad seda scannerid ja digiaparaadid. Sellised värvid nagu punane ,roheline ja eriti helesinine olid alati heledamad kui muud värvid halltoonis. Pildipealt võiba arvata, et nr "neli" heleda rombi sees on kas must või tumepunane ja kui jääda rohelise juurde siis peaks ta olema samuti tume tumeroheline. Et masin oli 4BO roheline ja saksa tolleaegne rahusümbol on tugevalt heledam siis ta on valge, romb järelikult kollane ja number võib olla must. Kui valida mudelile selleks rohelin või punane värv siis tumedate killast sest ainult siis eristub ta roheliselt intensiivsemalt ka mustvalgel filmil. Kindlasti on terve masin kaetud venemaa võitmatu muda suvise fraktsiooniga mida nimetatakse tolmuks ja seega musta valik ei ole välistatud. Tolm mustal värvil võtab kiirelt tema intensiivsuse maha ja pldil näeme teda hallina.
Mina soovitaks tumepunast, ta pisut elavdaks meie värvirutiini.
Jah Fosiil võiks tõesti tudeerida sellel foorumil olevaid õpetusi ja näpunäiteid...eriti 4BO!
Tsitaat: Kõige rohkem paneb kukalt sügama numbri värvus - spetsid pakkusid välja kas punast või rohelist, kuid hiljaaegu leidsin veel ühe pildi, kus on sama tank, kuid juba talvel, rombi valge värvus on pea täiesti kadunud, kuid number neli on üsna selgesti eristatav. Tsitaadi lõpp
Lisada jääks ainult selline teoreetiline mõte, et kui vaadata noid KV pilte kus heledamas rombis on tumedam number siis mustvalge film ei andnud värve õiges halltoonis edasi nagu praegu teevad seda scannerid ja digiaparaadid. Sellised värvid nagu punane ,roheline ja eriti helesinine olid alati heledamad kui muud värvid halltoonis. Pildipealt võiba arvata, et nr "neli" heleda rombi sees on kas must või tumepunane ja kui jääda rohelise juurde siis peaks ta olema samuti tume tumeroheline. Et masin oli 4BO roheline ja saksa tolleaegne rahusümbol on tugevalt heledam siis ta on valge, romb järelikult kollane ja number võib olla must. Kui valida mudelile selleks rohelin või punane värv siis tumedate killast sest ainult siis eristub ta roheliselt intensiivsemalt ka mustvalgel filmil. Kindlasti on terve masin kaetud venemaa võitmatu muda suvise fraktsiooniga mida nimetatakse tolmuks ja seega musta valik ei ole välistatud. Tolm mustal värvil võtab kiirelt tema intensiivsuse maha ja pldil näeme teda hallina.
Mina soovitaks tumepunast, ta pisut elavdaks meie värvirutiini.
Jah Fosiil võiks tõesti tudeerida sellel foorumil olevaid õpetusi ja näpunäiteid...eriti 4BO!
Mina olen nüüd ka tänu Urmase KV'le enda igasugused plaanid sama tanki kokku panna, kaugesse tulevikku lükanud. Võtab kohe ka enda muid kärakaid häbenema, kui siin selliseid detailitäiendusi näed.
Kuigi ma kõige tihedam kommenteerija siin foorumis just pole, jälgin Urmase tegemisi eriti suure huviga ja soovin vaid, et neid pilte protsessi käigust tilguks siia tihemini.
Tähelepanu, ma mõtlen just kõrvaltjälgijate oma, tasub pöörata detailidele nagu too kuulipilduri soomuskaitse drenaažiava - lihtsa vaevaga tehtav detaililüke, millega on mudel võimalik palju nüansirohkemaks teha. Teine asi on muidugi detailid, nagu näiteks seibid kahurimaski koonuspoltide all, millega paljud mudeliehitajad, kaasa arvatud siinkirjutaja, peaks kurja vaeva nägema, et sama korrektse tulemini jõuda.
Kristjan
Kuigi ma kõige tihedam kommenteerija siin foorumis just pole, jälgin Urmase tegemisi eriti suure huviga ja soovin vaid, et neid pilte protsessi käigust tilguks siia tihemini.
Tähelepanu, ma mõtlen just kõrvaltjälgijate oma, tasub pöörata detailidele nagu too kuulipilduri soomuskaitse drenaažiava - lihtsa vaevaga tehtav detaililüke, millega on mudel võimalik palju nüansirohkemaks teha. Teine asi on muidugi detailid, nagu näiteks seibid kahurimaski koonuspoltide all, millega paljud mudeliehitajad, kaasa arvatud siinkirjutaja, peaks kurja vaeva nägema, et sama korrektse tulemini jõuda.
Kristjan
Ega siin ei jõua tõesti palju ja kaua kaasatargutada. Fossiili jälgides olen juba ammu loobunud isegi karpi kojutuues lahti tegema. Teed ta lahti ja kujutluses on Fosiil kohe naksti kohal, sinu vasaku õla taga, suunab oma näpu vildakalt tehtud hiina tööle, täpselt teades kus on vead ja vaba käega nöörist tõmmates laseb sinu entusiasmile kiirelt külma vee peale.
Kodanikud, maailmas on tõstmas pead uus liikumine: mudelid võib kokkupanna ka lihtsalt karbist, kasvõi ajaviiteks. Ühinege, liituge.
Mina ise olen kahjuks ka selle liikumise jaoks nüüdseks täiesti mahajahutatud, mina kogun nüüd lihtsalt mudeleid karpides. Väga vana ja muljetavaldav kogu on tekkinud läbi hoole ja armastuse selle sulni hobi vastu. Pika töö ja vaevaga võib nii mõndagi saavutada.
Lugupidamisega, parimate soovidega ja Fossiili jälgides, Siirlane.
Kodanikud, maailmas on tõstmas pead uus liikumine: mudelid võib kokkupanna ka lihtsalt karbist, kasvõi ajaviiteks. Ühinege, liituge.
Mina ise olen kahjuks ka selle liikumise jaoks nüüdseks täiesti mahajahutatud, mina kogun nüüd lihtsalt mudeleid karpides. Väga vana ja muljetavaldav kogu on tekkinud läbi hoole ja armastuse selle sulni hobi vastu. Pika töö ja vaevaga võib nii mõndagi saavutada.
Lugupidamisega, parimate soovidega ja Fossiili jälgides, Siirlane.
P.S. Ta, see tähendab Fosiil, just praegu ütles, see tähendab minu kujutluses, et see nassin mudelis on juba värvitud. Pisut veel jändamist lintidega ja varsti, nii nädala jooksul, on kenad pildid imetlemiseks väljapanna. Ja kui ei ole siis kõige selle külma vee eest isiklikult jälgin et ta nad esitaks...
Sõbrad, ka Friuli roomikud tahavad värvi saada, sa võid teda hapendada palju tahad kuid see on ainult üks värvitoon roomiku laiast värvi paletist. Pealegi, mida te peatada ei saa on metalli loomuliku oksüdeerumine mille tagajärjeks on läikiva pinna muutumine aja jooksul tumedaks ja seda kiirem mida kauem hapetes leotada. Ikka piisake värvi, tibake pigmenti elavduseks, natuke metallvärve peegelpinna rõhutamiseks ja ärge ärritage metalli ja koduseid äädikaga, hoidke tervist ning teid ümbritsevat harmooniat.
Sõbrad, ka Friuli roomikud tahavad värvi saada, sa võid teda hapendada palju tahad kuid see on ainult üks värvitoon roomiku laiast värvi paletist. Pealegi, mida te peatada ei saa on metalli loomuliku oksüdeerumine mille tagajärjeks on läikiva pinna muutumine aja jooksul tumedaks ja seda kiirem mida kauem hapetes leotada. Ikka piisake värvi, tibake pigmenti elavduseks, natuke metallvärve peegelpinna rõhutamiseks ja ärge ärritage metalli ja koduseid äädikaga, hoidke tervist ning teid ümbritsevat harmooniat.
Nonii, tundub tõesti et siinmail loetakse mõtteid juba üsna edukalt... 
Aga tõsi ta on - KV-2 sai lõpuks värvi selga ja tänase hommiku kena päikesevalgust kasutades sain mingisugused pildidki tehtud.
Sügasin veel veidi kukalt selle numbri värvuse osas ja jäin siiski kõige igavama versiooni juurde - must number valges rombis. Kuna juba enne neljakümnendate algust lõpetati salastamise eesmärgil igasugune taktikaliste ja muude tähistuste masinatele kandmine praktiliselt ära, siis on väheusutav, et väeosades oleks sõja puhkedes kohemaid mõnd kena ja erksat värvi võtta olnud (isegi sel ajal, kui ma ise vene kroonut teenisin, olid värvid väeosa laos pidev defitsiit). Kuid valget ja musta oli, kuna esimest kasutati sõjamasinate tornide ülaosale valgete ristide, kolmnurkade ja muu sellise kandmiseks, et omad lennukid kogemata pommi kukile ei viskaks ja mustaga võõbati autode veermikke, nii et loogika peaks vettpidav olema. Ja selline see nummer siis tuli:
Ning edasi mõned pildid valmis masinast:
Eks see roomikute värk on tõepoolest nii, nagu siirlane kirjeldas - äädikhape teeb roomiku selliseks tumedamaks halliks, mis põhitoonina pole sugugi paha, kuigi mul on aimdus, et too "Blaken it" või misasi ta oligi, on vist etem... Vene foorumis oli üks sell just proovinud omal nahal Armoramast pärit retsepti, kus soovitati kokku segada söögiäädikas ja pesuvalgendi, saadud lahuses pidi roomikuid hoidma min. 6 tundi. No too sell tegigi nii - hoidis lausa 20 tundi, kuid kirjutas, et sai ise seejuures hirmsa mürgituse, kuigi respiraator olevat näos olnud. Nii et sellist termodünaamilist möksi ise proovida ei taha.
Mudelite ehitamine on ju tegelikult meeldiv meelelahutus ja igaüks seab endale sellised piirid, nagu õigeks peab , mingeid dogmasid olla ei tohiks, vahest ehk vaid mõned suundumused, no et näiteks tank ikka lõpptulemusena tanki meenutaks... 
Urmas.
Aga tõsi ta on - KV-2 sai lõpuks värvi selga ja tänase hommiku kena päikesevalgust kasutades sain mingisugused pildidki tehtud. Sügasin veel veidi kukalt selle numbri värvuse osas ja jäin siiski kõige igavama versiooni juurde - must number valges rombis. Kuna juba enne neljakümnendate algust lõpetati salastamise eesmärgil igasugune taktikaliste ja muude tähistuste masinatele kandmine praktiliselt ära, siis on väheusutav, et väeosades oleks sõja puhkedes kohemaid mõnd kena ja erksat värvi võtta olnud (isegi sel ajal, kui ma ise vene kroonut teenisin, olid värvid väeosa laos pidev defitsiit). Kuid valget ja musta oli, kuna esimest kasutati sõjamasinate tornide ülaosale valgete ristide, kolmnurkade ja muu sellise kandmiseks, et omad lennukid kogemata pommi kukile ei viskaks ja mustaga võõbati autode veermikke, nii et loogika peaks vettpidav olema. Ja selline see nummer siis tuli:
Ning edasi mõned pildid valmis masinast:
Eks see roomikute värk on tõepoolest nii, nagu siirlane kirjeldas - äädikhape teeb roomiku selliseks tumedamaks halliks, mis põhitoonina pole sugugi paha, kuigi mul on aimdus, et too "Blaken it" või misasi ta oligi, on vist etem... Vene foorumis oli üks sell just proovinud omal nahal Armoramast pärit retsepti, kus soovitati kokku segada söögiäädikas ja pesuvalgendi, saadud lahuses pidi roomikuid hoidma min. 6 tundi. No too sell tegigi nii - hoidis lausa 20 tundi, kuid kirjutas, et sai ise seejuures hirmsa mürgituse, kuigi respiraator olevat näos olnud. Nii et sellist termodünaamilist möksi ise proovida ei taha.
Tohoh, no ega ma nüüd nii julm tüüp kah ei ole.. vähemalt enda arvates küllEga siin ei jõua tõesti palju ja kaua kaasatargutada. Fossiili jälgides olen juba ammu loobunud isegi karpi kojutuues lahti tegema. Teed ta lahti ja kujutluses on Fosiil kohe naksti kohal, sinu vasaku õla taga, suunab oma näpu vildakalt tehtud hiina tööle, täpselt teades kus on vead ja vaba käega nöörist tõmmates laseb sinu entusiasmile kiirelt külma vee peale.
Mudelite ehitamine on ju tegelikult meeldiv meelelahutus ja igaüks seab endale sellised piirid, nagu õigeks peab , mingeid dogmasid olla ei tohiks, vahest ehk vaid mõned suundumused, no et näiteks tank ikka lõpptulemusena tanki meenutaks... Urmas.
No ega siin midagi üle mõistuse keerulist kah ei ole - Trumpeteri mudel pluss Friuli roomikud ja siis juba näpud liimiseks ning värvipotsikud sahtlist välja....marauder kirjutas:Seleta lollile mismoodi sa nei teed ja millest?
Piltidel peaks üksjagu selgitavaid momente kah olema, aga kui mingi konkreetsem küsimus peaks tekkima - lase tulla...Urmas.
-
von manstein
- Liige
- Postitusi: 1403
- Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
- Asukoht: saaremaa
- Kontakt:
No lõpuks on ta valmis!
Kõigepealt sellest valgest rombist torni tagaküljel.
Fossiil, usun et sul oli palju peamurdmist selle õigete mõõtmete tuletamisel ja perfektse maski valmislõikamisel.
Aga , näha on et tulemus on päris autentne fotodel nähtuga.
Kas number neli sai sisse joonistatud käsitsi või kasutasid veelkord maske?
Igal juhul on sinu KV2 nüüd täiesti ajaloolise identiteedi omandanud ja muutunud ajalooliseks rariteediks!
Julge on lahendus pildistada masinat päikese käes. Üldiselt kipub päike ära neelama kogu vaeva, mis masina toonimise juures tehtud.
Sinu KV näeb igatahes vapustavalt effektne välja!
Lõppu küsimus, et kuna kapis veel hulgaliselt KV karpe, on sul siis veel millegagi üllatada, et leida stiimulit neid veel kokku panna?
Kõigepealt sellest valgest rombist torni tagaküljel.
Fossiil, usun et sul oli palju peamurdmist selle õigete mõõtmete tuletamisel ja perfektse maski valmislõikamisel.
Aga , näha on et tulemus on päris autentne fotodel nähtuga.
Kas number neli sai sisse joonistatud käsitsi või kasutasid veelkord maske?
Igal juhul on sinu KV2 nüüd täiesti ajaloolise identiteedi omandanud ja muutunud ajalooliseks rariteediks!
Julge on lahendus pildistada masinat päikese käes. Üldiselt kipub päike ära neelama kogu vaeva, mis masina toonimise juures tehtud.
Sinu KV näeb igatahes vapustavalt effektne välja!
Lõppu küsimus, et kuna kapis veel hulgaliselt KV karpe, on sul siis veel millegagi üllatada, et leida stiimulit neid veel kokku panna?
-
Vladislav B
- Liige
- Postitusi: 160
- Liitunud: 11 Nov, 2008 11:49
- Asukoht: Tartu
- Kontakt:
Super
Väga ilus mudel!
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 15 külalist