fossiil kirjutas:No neid asjandusi sai kokkutulekul natuuris nähtud ja kuigi mulle tundus ka seal see Elfenbein tiba liiga kollakas, siis tegelikult olime seal siiski tehisvalguses. Nii et eks hiljem, kui päike kõrgemalt käima hakkab, jaurame edasi...
No Byrden kirjeldab Elfenbeini lausa sidrunikollasena:
(Elfenbein was RAL 1001, which is a light lemon yellow colour. However, we have found only one vehicle which seems to have had this colour inside, a Panzer 4 from early 1941. Although no record of a change has yet been found, it seems that the interior colour was changed to a light beige after that time. Several vehicles have been found with similar beige colours inside, and the Panzer 4 mentioned above was repainted beige, probably when it was upgunned.)
Kuid jätkan interjööriosaga vöökohast kõrgemal. Saab olema palju pilte aga vähe uut.
Esiteks Pearelva osa. Kahureid kokku pannes tekitas küsimusi sihik. Dragon jätab mugavalt sihiku kaasa panemata (mis ei ole iseenesest vale, sest sihik võib alati olla puhke-hoolduspausiks maha keeratud), Tamiya aga pakub vale sihikut - seda mis on hilisematel mudelitel, on kõrgem ja ulatub katusest välja. Kuna aga StuG Ausf. A'l ja B'l on spetsiaalselt sihiku jaoks esisoomusesse ette nähtud vastav sektor ja sihikuava, siis loogiliselt järeldades pidi sihik ju sealt välja vaatama. Kui omal nõu oli otsas, helistasin Urmasele ja kahe peale selgitasime välja, et varased StuG'id kasutasid väikest Rbl.F. 32 periskoopsihikut. Ning kui juba sihiku mark teada oli, läks lihtsalt - internetist leitud piltide põhjal pool pühapäeva tegemist ja paralleelselt olid valminud kaks eelnimetatut enamvähem meenutavat eksemplari.
Seejärel kahur ise. Sellest oli natukene juba eelmises postituses juttu, aga see Dragoni oma jäi kripeldama. Nimelt just see kahuri aluse osa (Gun cradle), Dragon paneb sinna mugavalt hilisema pikatorulise 75mm kahuri variandi - see aga on tegelikult vale. Tamiya ees tuleb müts siinkohal maha võtta - kuigi lihtsustatud, on tema variant siinkohal õige. Nuga läks sisse ja pisukese hulga stüreeni abiga (ja, mis seal salata, ka Tamiyalt kloonitud materjaliga) sai Dragoni detail kah õigeks - või no nii enamvähem, et luugist okei oleks.
Siin on kaks kahurit kõrvuti. Mürsukestade jaoks vajaliku korviga ei viitsinud vaeva kummagi StuG'i puhul hakata nägema.
Seejärel võtsin ette ülemise soomuskorpuse. Luukide hinged puurisin mõlemal läbi. Sealjuures Dragoniga läks see lihtsalt, sest Dragon valab harjumuspäraselt hinged korralikult ja tervenisti ning neid ei ole keeruline läbi puurida. Tamiya puhul aga on plasti kokku hoitud ja seal sai vaevu peenikese traadi läbi meelitada - sealjuures jäävad luugid vaevaliselt käima, seega kujutab see hädalahendust et edaspidi kinniselt või lahtiselt fikseeritud luukidega masinat eksponeerida. Luukide sisemus sai kummalgi masinal tehtud sarnaselt kasutades Aberi etsisetti ja veidi isetegevust, Tamiya tahtis täiendavalt hingede juurde sissepoole poldipäid.
Sihikute kohal olevad luugid fikseerisin Tamiyal liimiga kinni. Dragoni puhul olid sihikute kohal asetsevad luugid ette nähtud samuti kinnistena kuid lõikasin need sealt välja ja asendasin stüreenist avanevate luukidega - Ühel masinal võiks ju sihiku puhul nähtud vaeva ka pärast näha olla.
Kuna mind kohutavalt häirivad siin-seal nähtud mudelite puhul tühjalt haigutavad vaateavad, siis kaevasin oma restitagavaras ja leidsin kummalegi masinale sobiva klaasi juhi vaateavale. Mõlemad vajasid veidi poleerimist ja Tamiyale minev ka noaga kaasa aitamist, kuid siin on nad olemas. Ja siinkohal tahan toonitada, et selliste detailide tähtsust ei saa alahinnata. Õige nurga alt vastu läikiv klaas on igatahes etem kui haigutav tühjus.
Samuti otsustasin enne interjööri värvi alla minekut ära lahendada põhilisemad detailid nagu juhi külgmine vaateava või tõsteaasad koos keevitustega. Tõsteaasasid sai kokku kaheksa - kummalegi kaks sisse ja kaks välja. Tehtud on nad 0,4mm messingtraadist. Alguses proovisin 0,5mm traati, kuid see tundus fotosid revideerides liiga jäme.
Seejärel jõudsin raadioteni. Dragon pakub ühe raadioga varianti ning valikuvõimalusena lisaraadio ja vastuvõtjaga varianti, ilmselt siis juhtimisStuG'i tarvis. Netist leitavast diagrammist lugesin aga välja et lisaraadio tahtis ilmselt ka lisa-antenni, kuid ükski StuG III Ausf.B foto minu käsutuses ei näita seda masinat kahe antenniga. Tõsi, sarnast kolmest komplekti kasutav Panzer IV kasutab samuti kõigi jaoks vaid ühte antenni. Igaljuhul otsustasin minna kindla peale ja teha Dragoni lihtsa variandi ilma lisaraadioteta. Neist Dragoni lisaraadiotest aga lõikasin ühe raadio Tamiyale, sest tolle oma oli jällegi üldistatum ja lisaks sellele ka märgatavalt liiga väike. Mõlemad raadiod said isetegevusena 0,2mm traadist sanga ja toitekaabli ning Dragonile leidsin varudest ühed kõrvaklapid K59 komplektist. Dragonile läks lisaks veel ka valjuhääldiboks Aberi interjöörisetist sest see jääb avatud sihikuluukidest kenasti näha.
Seejärel püstolkuulipildujad ja käärpikksilmad. Püstolkuulipildujad said endale kinnitusrihmad ja tinafooliumist kanderihmad. Käärpikksilmad tulid mõlemad Dragoni karbist - seal oli jällegi kaks varianti - kokkupandud asendis ja kasutusasendis. Esimene läks siis Tamiyale ja teine Dragonile. Kollasest plastist salvetaskud leidsin Tristari jalaväelaste komplektist, mille figuure olin kunagi kasutanud Panzer III mudelil.
Kokku sai värvitavaid detaile kahe mudeli peale 40 ringis. Veits on tegemist nendega nüüd.
Järgmisel korral saab näha juba täienisti värvitud interjööre.
Kristjan