Inimesed - vanemohvitserid
Inimesed - vanemohvitserid
hei-hei!
Et teema liiga pikaks ei vajuks mõtlesin ta 3 ossa lüüa. Esimeses kindralid, siis vanemohvitserid (majorist kolonelini) ning siis muud ohviserid.
Siit siis tulevad vanemohvitserid
Et teema liiga pikaks ei vajuks mõtlesin ta 3 ossa lüüa. Esimeses kindralid, siis vanemohvitserid (majorist kolonelini) ning siis muud ohviserid.
Siit siis tulevad vanemohvitserid
Kolonel Ernst Limberg sündis Rakveres 23. veebruaril 1871. aastal. Üldhariduse sai Tallinna Aleksandri Gümnaasiumis, sõjalise hariduse omandas Vladimiri sõjakoolis Peterburis. Teenis ohvitserina 89. Beloje More polgus, selle ridades võttis osa I maailmasõjast. Sai lahingutes kaks korda põrutada ja korra raskelt haavata. Ülendati polkovnikuks 1916. aastal. Sai Georgi mõõga. VP 10.12.1915: Selle eest, et tema pataljon vallutas 16.05.1915 Karpaatides täägirünnakuga kõrgendiku nr 822, võttes selle juures vangi sadakond austerlast.
1917. a. detsembris tuli tagasi Eestisse ja oli 1917-1918. a-il 4. Eesti polgu majandusülemaks.
Eesti Vabadussõja ajal oli 3. jalaväepolgu ülem ja ajutiselt ka 2. diviisi ülemaks ning Kagurinde ülemjuhatajaks. Järgnevalt oli E. Limberg Tallinna Tagavarapolgu ülema ja 3. diviisi ülema abiks.
Pärast Vabadussõda oli 3. diviisi ülema abi ning ülema kt., ajakirja "Sõdur" vastutav toimetaja ning Kindralstaabi VI osakonna ülem. Läks erru 1. jaanuaril 1927. aastal.
Limbergi teeneid Vabadussõjas hinnati I liigi 3. järgu Vabadusristi, 225000 marga ja normaaltaluga.
E. Limberg suri 27. juulil 1938.a-l Tallinnas tromboosi ja maeti Tallinna Kaitseväe Kalmistule. Haud on praegu tähiseta.
1917. a. detsembris tuli tagasi Eestisse ja oli 1917-1918. a-il 4. Eesti polgu majandusülemaks.
Eesti Vabadussõja ajal oli 3. jalaväepolgu ülem ja ajutiselt ka 2. diviisi ülemaks ning Kagurinde ülemjuhatajaks. Järgnevalt oli E. Limberg Tallinna Tagavarapolgu ülema ja 3. diviisi ülema abiks.
Pärast Vabadussõda oli 3. diviisi ülema abi ning ülema kt., ajakirja "Sõdur" vastutav toimetaja ning Kindralstaabi VI osakonna ülem. Läks erru 1. jaanuaril 1927. aastal.
Limbergi teeneid Vabadussõjas hinnati I liigi 3. järgu Vabadusristi, 225000 marga ja normaaltaluga.
E. Limberg suri 27. juulil 1938.a-l Tallinnas tromboosi ja maeti Tallinna Kaitseväe Kalmistule. Haud on praegu tähiseta.
Kolonel Jakob Prei sündis 14. 03. 1873. aastal Järve vallas taluomaniku pojana. Õppis koolmeistriks Tartu Õpetajate seminaris ning astus selle lõpetamise järel vabatahtlikult sõjaväkke. Siis õppis sõjaasjandust Vilno Sõjakoolis, mille lõpetamise järel teenis 179. Ust-Dvinski polgus. 1900. aastal järgnes komandeerimine Peterburi Sõjatopograafide Kool ja pärast katsete õiendamist hüdrograafiliste tööde alal sai temast sõjaväe topograaf.
Osales Vene-Jaapani sõjas. Pärast selle lõppemist määrati Balti mere hüdrograafia ekspeditsiooni ülema abiks. Maailmasõtta astus kaptenina ning teenis kogu sõja jooksul vastutusrohketel ametikohtadel. 1916. a. ülendati alampolkovnikuks.
Eestisse tuli ning Vabadussõtta sekkus J. Prei 01. 05. 1919. Siis pandi tema ülesandeks Kindralstaabi hüdrograafia osakonna loomine. 1920. aastal liideti sama osakonna külge ka topograafia osakond ning sellest ajast peale oli Jakob Prei topo-hüdrograafia osakonna juhiks.
Jakob Prei oli Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste lektor topo-hüdrograafia alal. Temast sai geodeetiliste, topograafiliste, hüdrograafiliste ja kartograafiliste tööde juhendaja. J. Prei juhendamisel tehti ka Eesti vete ja mandri magnetismialaseid uurimistöid. Peagi korraldati ka topo-hüdrograafiliste kaartide ja publikatsioonide väljaandmist.
Kuulus mitmetesse rahvusvahelistesse seltsidesse nagu Rahvusvaheline Astronoomiaselts, Õhulaevade abil Polaaralade uurimise selts, Rahvusvaheline Geodeetide selts jms. Jakob Prei esindas Eesti Vabariiki ka paljudel rahvusvahelistel geodeesialastel konverentsidel. Pärast Vabadussõda teenis J. Prei Kaitsevägedes topo-hüdrograafiaosakonna juhatajana kuni pensionile minekuni 1934.
Tema teeneid Vabadussõjas hinnati I liigi 3. järgu Vabadusristiga (sõjaliste teenete eest).
J. Preil õnnestus pääseda nõukogude repressioonide eest välismaale.
Jakob Prei suri Saksamaal 3. septembril 1954. aastal
Osales Vene-Jaapani sõjas. Pärast selle lõppemist määrati Balti mere hüdrograafia ekspeditsiooni ülema abiks. Maailmasõtta astus kaptenina ning teenis kogu sõja jooksul vastutusrohketel ametikohtadel. 1916. a. ülendati alampolkovnikuks.
Eestisse tuli ning Vabadussõtta sekkus J. Prei 01. 05. 1919. Siis pandi tema ülesandeks Kindralstaabi hüdrograafia osakonna loomine. 1920. aastal liideti sama osakonna külge ka topograafia osakond ning sellest ajast peale oli Jakob Prei topo-hüdrograafia osakonna juhiks.
Jakob Prei oli Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste lektor topo-hüdrograafia alal. Temast sai geodeetiliste, topograafiliste, hüdrograafiliste ja kartograafiliste tööde juhendaja. J. Prei juhendamisel tehti ka Eesti vete ja mandri magnetismialaseid uurimistöid. Peagi korraldati ka topo-hüdrograafiliste kaartide ja publikatsioonide väljaandmist.
Kuulus mitmetesse rahvusvahelistesse seltsidesse nagu Rahvusvaheline Astronoomiaselts, Õhulaevade abil Polaaralade uurimise selts, Rahvusvaheline Geodeetide selts jms. Jakob Prei esindas Eesti Vabariiki ka paljudel rahvusvahelistel geodeesialastel konverentsidel. Pärast Vabadussõda teenis J. Prei Kaitsevägedes topo-hüdrograafiaosakonna juhatajana kuni pensionile minekuni 1934.
Tema teeneid Vabadussõjas hinnati I liigi 3. järgu Vabadusristiga (sõjaliste teenete eest).
J. Preil õnnestus pääseda nõukogude repressioonide eest välismaale.
Jakob Prei suri Saksamaal 3. septembril 1954. aastal
-
- Moderaator
- Postitusi: 617
- Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
- Kontakt:
Kolonel Ludwig Jakobsen (VRI/3) sünd. 29.05.1893 surn. 11.11.1961 Köln. Vabadussõja aegne 6. jalaväepolgu majandusülem, 1921-24 Sakala Üksiku Partisanide Pataljoni komandör, Sõjakooli lektor, diplomaat, 1934-36 1. Jalaväerügemendi komandör, 1930 Riigivanem Otto Strandmani vanem käsundusohvitser.
Lugesin tema kohta veel, et: "II Maailmasõja ajal täitis ta eriülesandeid Saksa Armee peakorteri alluvuses Berliinis ning kaitses seda liini pidi Eesti ja eestlaste huve."
Kas ta teenis kui tegevohvitser Saksa Armees? Millised olid need "eriülesanded"?
Lugesin tema kohta veel, et: "II Maailmasõja ajal täitis ta eriülesandeid Saksa Armee peakorteri alluvuses Berliinis ning kaitses seda liini pidi Eesti ja eestlaste huve."
Kas ta teenis kui tegevohvitser Saksa Armees? Millised olid need "eriülesanded"?
Re: Inimesed - vanemohvitserid
Eestlasest polkovnik Martin Johann Jannau (1810-1870): http://arvamus.postimees.ee/4185675/and ... gusaegadel
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Inimesed - vanemohvitserid
Kaptenmajor Bruno Linneberg (1899-1964): https://epl.delfi.ee/artikkel/93653279/ ... lisel-ajal
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Inimesed - vanemohvitserid
Kolonelleitnant Toivo Treima 02.07.1958-15.06.2022
Aastatel 1992–2008 oli ta kaitseväe ohvitser, teenis vabariigi presidendi käsundusohvitserina, kaitsejõudude peastaabi informatsiooniosakonnas ning Balti kaitsekolledžis õppejõuna.
Aastatel 1992–2008 oli ta kaitseväe ohvitser, teenis vabariigi presidendi käsundusohvitserina, kaitsejõudude peastaabi informatsiooniosakonnas ning Balti kaitsekolledžis õppejõuna.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist