www.militaar.net

Kõigepealt tänud kõigile, kes täiendasid-parandasid minu nimekirja metsavendadele püstitatud kividest-tahvlitest jm mälestusmärkidest. Seal kerkis aga esile uus teema - taastatud punkrid, mida mõnel pool on koos mälestusmärkidega tehtud (nt Virunurmes). Lisaks sellele on punkreid ka taasehitatud - nt Valgas piirivalve muuseumis - või siis muuseumi eksponaadina ehitatud - nt Võru muuseumis. Tekkis mõte, et prooviks ka neid siia kirja panna, kasvõi teadmiseks ikka veel kestval suvel mööda Eestit liikuvatele kamraadidele, mida ja kus näha võib ...

Lisan omalt poolt, et võiks kirja panna ka võimalikult täpse kirjelduse, kuidas punkrit üles leida. Punkrid asuvad ju enamasti metsas ja lihtsalt kohanime alusel võib leidmine raske olla.

Krt, kas siis keegi midagi ei tea ...
Minu poolt Märjamaa kandis liikujatele - minge vaatama Märjamaa vallas Russalu küla metsas on kohalike metsameeste-metsaomanike taastatud punker. Kuidas ülesse leida - arvan, et R. külas teab seda iga kõnevõimeline isik

veel punkritest - kes mida teab?
Kuna punkritest teadjaid-kirjutajaid just pole, lisaks siia paar asjakohast märkust.
1) On andmeid, et 1990/91 Võrumaa ja Valgamaa (vähemalt) KL mehed rajasid võimaliku vajaduse korraks punkreid ja peidikuid. Praeguseks on see juba ajalugu - aga teab keegi sellest täpsemalt või on isegi fotosid?? Küll tahaks näha.
2) Kupi sissiväljaõppes tehti kunagi (ammu) ka punkreid, aga nii, et pealt isoleeriti asi ära kilega. Siit küsimus - kui kiiresti hakkasid seened kasvama ja millal punker ära mädanes??
Üks küsimus veel - kui kiiresti on teie arvates võimalik punker ehitada? Klassika on muidugi ühe käega mehe Alfred Käärmanni mäletatu - ennelõunal kaevas tema kahe käega sõber augu ja pärastlõunal tegi ühe käega mees sellest talvepunkri. OK, heas liivapinnases olen ka ise visanud umbes tund ja kant, aga see selleks. Pärast augu kaevamist tuleb ju hoopis raskem töö. Kas tänapäeval meist keegi oleks ka mees talvepunkrit ehitama?? Enda kohta võin öelda, et teoreetiliselt tunnen asja hästi, aga kui tegelikuks läheb ... Jään vist jänni

Parim variant oleks vast ise üks korralik punker valmis ehitada . Kusjuures endal olnud selline idee juba pikemat aega, alati on aga midagi muud teha olnud ja sinna see asi on jäänud. Pakuks, et punkri teeb 3-4 oskamatut vussnäppu valmis nii 3-4 päevaga, oskajatel meestel muidugi läheb kiiremini.

Lapsepõlves sai tehtud punker mahajäetud talu maakividega vooderdatud keldrisse (sellinne ca 1,5mx2,5m auk mida tuli süvendada). Jube niiske oli .

metssiga kirjutas: Üks küsimus veel - kui kiiresti on teie arvates võimalik punker ehitada? Klassika on muidugi ühe käega mehe Alfred Käärmanni mäletatu - ennelõunal kaevas tema kahe käega sõber augu ja pärastlõunal tegi ühe käega mees sellest talvepunkri. OK, heas liivapinnases olen ka ise visanud umbes tund ja kant, aga see selleks. Pärast augu kaevamist tuleb ju hoopis raskem töö. Kas tänapäeval meist keegi oleks ka mees talvepunkrit ehitama?? Enda kohta võin öelda, et teoreetiliselt tunnen asja hästi, aga kui tegelikuks läheb ... Jään vist jänni

Kunagu kalevlasena tegime umbes kaheksa tunniga valmis hiiglasliku kompaniipunkri pluss seda ümbritsevad jooksukraavid laskepesadega, aga no meid oli oma 50-70 nägu töös kah.Pinnas oli kohati mõnusalt liivane, kohati räme savi. Meite ehitis tuli üsna kapitaalne. Kaua see püsida võis, on teadmata, kuna juba mõned päevad peale valmimist tulid metskonna asjapulgad sinna riidlema.

gnadenlose kirjutas: Kunagi kalevlasena tegime umbes kaheksa tunniga valmis hiiglasliku kompaniipunkri pluss seda ümbritsevad jooksukraavid laskepesadega, aga no meid oli oma 50-70 nägu töös kah.Pinnas oli kohati mõnusalt liivane, kohati räme savi. Meite ehitis tuli üsna kapitaalne. Kaua see püsida võis, on teadmata, kuna juba mõned päevad peale valmimist tulid metskonna asjapulgad sinna riidlema.

Kas need kraavid ja punker tehti teiselpool jõge asuva lagendiku äärde?
2000/2001 Kalevi pataljonis teenides ehitasime samuti mitme kompanii koostöös üsna pika kaevikuliini, killuvarje, peldiku (sealt leidsin ma ilmselt metsavendade poolt peidetud püssirohtu ja trotüüli (veidi üle 8 kg)). Kogu kupatus kästi samuti metsameeste poolt kinni ajada.

Mis puutub sellesse leidu, siis oli püssirohi ja muu põlev mant (rohelised "makaronid") saksa päritolu, trotüül aga nõukogude päritolu. lisaks ka mingid ajalehed ja (kui mu mälu ei peta) ka mingi kiri, mis oli otseselt leiuga seotud, aga vist üsna loetamatu. Igal juhul puistati kogu paberikraam rühmavanema eestvõttel kaevikupõhja laiali ja liiv aeti peale, millest on mul siiamaani tuline kahju. Mingeid muid märke metsavendade tegevusest (punkriseinte jäänused vms.) vähemalt sealt kohast kaevates välja ei tulnud.

mul endal üks punker käsil hetkel...

Gfreak kirjutas:mul endal üks punker käsil hetkel...

Pane mõni pilt kah siis üles pärast... muidugi võid lisada postitusele ka asukoha valiku ja ehituskonstruksiooni kirjelduse.

Shiim kirjutas:

gnadenlose kirjutas: Kunagi kalevlasena tegime umbes kaheksa tunniga valmis hiiglasliku kompaniipunkri pluss seda ümbritsevad jooksukraavid laskepesadega, aga no meid oli oma 50-70 nägu töös kah.Pinnas oli kohati mõnusalt liivane, kohati räme savi. Meite ehitis tuli üsna kapitaalne. Kaua see püsida võis, on teadmata, kuna juba mõned päevad peale valmimist tulid metskonna asjapulgad sinna riidlema.

Kas need kraavid ja punker tehti teiselpool jõge asuva lagendiku äärde?
2000/2001 Kalevi pataljonis teenides ehitasime samuti mitme kompanii koostöös üsna pika kaevikuliini, killuvarje, peldiku (sealt leidsin ma ilmselt metsavendade poolt peidetud püssirohtu ja trotüüli (veidi üle 8 kg)). Kogu kupatus kästi samuti metsameeste poolt kinni ajada.

Mis puutub sellesse leidu, siis oli püssirohi ja muu põlev mant (rohelised "makaronid") saksa päritolu, trotüül aga nõukogude päritolu. lisaks ka mingid ajalehed ja (kui mu mälu ei peta) ka mingi kiri, mis oli otseselt leiuga seotud, aga vist üsna loetamatu. Igal juhul puistati kogu paberikraam rühmavanema eestvõttel kaevikupõhja laiali ja liiv aeti peale, millest on mul siiamaani tuline kahju. Mingeid muid märke metsavendade tegevusest (punkriseinte jäänused vms.) vähemalt sealt kohast kaevates välja ei tulnud.

Me mürasime hoopis seal Aegviidu polügonil (metsas muidugi, mitte lagedal).

Võrumaa muuseumis on selline :

Ma tean ühte taastamata punkrit. Kui maa on nüüd sulanud lähen vaatan üle ehk on veel puutumatta.

Tagametsas, endise Kabala mõisa jahilossi lähedal on metsavendade ausammas ja üks taastatud punker.

Teine sarnane on Mustjõe turismitalu läheduses (kuulub talle).

Väike-Maarjast ca 15 km kaugusel, Lebavere metsas on samuti punker.
Muldpõrandaga, minimaalse ventilatsiooni tõttu kipub hallitama.
http://www.v-maarja.ee/?part=html&id=114
Kirjeldust, kuidas leida avalikult üles ei pane, sest puuduvad selleks volitused. PS-i teel võin seletada.