Võitlusgrupid- paraadüksus või sissid paberil?

[Gfreak]

putkinism. huvitav, äkki see on 50 aasta pärast laiakäibesõna?

sissisuuna võiksid VG võtta.
kui sind ikka igal pool, ka. tagalas pidevalt ahistatakse, kaob küll võitlemistahe ära.

[Juhani Putkinen]

Äkki meie peaksime nende nimetustega olema eriti ettevaatlik ja täpselt lahti seletama milles küsimus.

Ma ütlen oma kogemusest Georgias - teie arvate millist sõjapidamisviisi me nendele pakkusin - aga Georgia kindral soovitas mulle soojalt, et ma kohe lõpetan jutud sissidest, guerrilladest, partisanidest.

Nendest on igaühel oma ettekujutus, näiteks:
- erariites;
- tapab tsiviliste;
- terrorist;
- bandiit;
- jne.

Ta soovitas mulle, et räägitaks eriüksustest, mis võitlevad sissisõja meetoditega. Seega mundris kaitseväelane või kaitseliitlane, kes omab vastava väljaõppe ning varustuse - ja sõdib vaenlase sõjaväelaste vastu näiteks miinidega (vastavalt Geneve konventsioonile).

Võib-olla ka Eestis mõned isikud lausa kardavad, et sissisõjaga eestlased lihtsalt tembeldatakse terroristideks.

Kui me hakkame kirjeldama seda Võitlusgruppi nii oleks ilmselt mõistlik kohe algusest peale tähendada, et nad pole mingit terroristid vaid "Rangerid" kes peavad koordineeritud sõda Maaväe staabi ja Kaitseringkondade alluvuses - näiteks külgmiinide, distantslõhkeseadmete ja snaipripüssidega ning vajavad ka "Stingereid" enesekaitseks vaenlase lahingukopterite vastu.

Seega mitte tava jalaväelased, vaid nimelt hästi väljaõpetatud ja varustatud eriüksuslased.

[sven]

Kui tegemist on sissiüksusega, siis ollakse juba praegu natuke valel teel oma ettevalmistustega. Kirjapandud struktuur on sissimise jaoks liiga lohmakas. Ettenähtud relvastus on liiga võimas sissimiseks ja ei ole selleks ka kõige parem. Kasutatav transport on sobiv jalaväele. Olemasolev varustus ei toeta sissitegevust.
Kui ühel hetkel otsustatakse ära, et on ikkagi sissid, siis tuleks kõik juba olemasolev ümber teha. Sissil ei ole vaja rasket kevlarkiivrit ega põlve ja küünarnuki kaitsmeid. Ära võib jääda ka killuvest. Külma, plekise ja mittehingava digimundri võiks vahetada rootsi (inimesele mõeldud) mundri ja kasuka vastu. Kasutuks osutub ka eesti rakmekomplekt ja asemele peaks tulema üks korralik sadulraam suurte raskuste kandmiseks (miinid ja lõhkeaine), paari vajalikku salve saab ka taskus kanda. KSP ja AK4 asemel M14 optikaga kõigil ja täpsuslaskuri kursused põhiväljaõppeks. Transpordiks Unimogi asemel sobiks ATV, raudhobu ja põllumajandustraktor. Jne, jne.
Ei ole hetkel mitte kuidagi sissiüksuse moodi ega isegi ei sobi selleks hästi. Mis on, on üks võimsalt ja hästi relvastatud tugevalt tugevdatud jalaväerühm (Raskejalavägi) ja praegune kasutus, sellisel kujul sobikski rohkem sinna jalaväe kanti. Sissiteemas praegust VG-d kasutades sobiks see mõne vabastatud ala pudelikaelas kaitselahingut pidama.
Kuhu aga jäävad piirivalve sissid? Kas jalaväkke autojuhtideks ja VG-d võtavad neilt sissimise monopoli üle?
Sissimine peaks üldse olema üks üle-eestiline üldrahvalik teema. Mingid harvad tugevdatud rühmad mööda metsi ringi hiilimas ei anna mittemingisugust märgatavat kasu.

Lahing Eesti pärast kestab ilmselt kaks päeva kuni kaks nädalat ja Eesti saatus otsustatakse just selle lühikese aja jooksul. Just selle paari päeva jooksul on oluline raskelt lööke jagada nn."raskejalaväe" poolt mida VG-d endast hetkel kujutavad. Hiilivad sissid aga ei jõuaks selle paari päeva jooksul korralikku rebasehaakigi ära teha. Kui lahingutgevus on lõppenud, ei ole enam liinide ründamisel mitte mingisugust mõtet ja sissimine kaotab tähenduse.

[Unto Pulkkinen]

Lahingpaar või kolme mehe patrull?

Konventsionaalises sõjapidamises võitleva põhiüksus on lahingpaar.
Sellele on olemas palju head aluseid.
Hajutatus võitlusviisis ja eriüksuste võitluses vaenlase tiibul ja tagalas
võidakse kasutada põhiüksusena kolme mehe patrulli.
Sel juhul minu arvates see on parem kasutus.
Võtakse eeskujuks snaiperpatrull.
Selles on kolme meest:
1. Vaatleja, kes toimib samas patrulli juhatajana (hea poolautomaatpüss)
2. Laskur, kellel on parim täpsuspüss
3. Julgestaja, kes esindab tulejõudu lähikaugusel, julgestab tagalasektori
Mis eelis on siit?
- Patrulli tulejõud on suurem kui vaenlane üllatab
- Patrulli turvalisus ja turvalisuse tunne ovad paremad julgestaja tõttu
- Kui üks haavudab, nii kaks teised võivad veel aidata tema medipunktile
- Mitu ööpäeva eriülesandel on vaja olla palju varustust, siis on rohkem kandjaid
- Patrulli mitmekesised tööd jagunevad mitule mehele ja see toob efektiivsust
- Kolme mehe patrull on valmis iseseisuv mosaiikmängu osa lisadakse vajaduse korral nt. eriüksusse
- Kolmas mees patrullis võib olla sissimetoodeisse koolitatud ja võimeline jalaväe sõdur
Need eelised rõhutuvad eriti talvel, millal külmus, pimedus ja lumi on lisana.
Kui snaiprid tegutsevad oma väeüksuse grupeeringus, nii snaiper paar on piisav.
Sarnane mõtlemisviis sobib ka muile relvaüksuseile, nagu pioneer(sissi)patrull,
kerge kuulipildujapatrull, granaatheitjapatrull, luurepatrull.
Nendest kolme mehe patrulleist on lihtne kokku panna selline koosseis kui erinevad ülesanded kunagi tarvitsevad.
Näiteks tõhus võitlusjagu sündib, kui selles on:
1. Pioneer(sissi)patrull
2. Granaatheitjapatrull
3. Kerge kuulipildujapatrull (selle juhataja on terve jao ülem)
4. Snaiperpatrull
Jaos on niisiis 12 meest ja kõik ovad võimelised tulistama.
Erinevais koosseisuis olevist jagudeist võidakse kokku panna lihtsalt ka rühmeid.
Fleksiibel koosseis vastavalt ülesandele oleks selle moodi võimalik.

[kaur3]

Sveni poolt kirjeldatud üksus sobiks kõige paremini mingisuguse Lääne jaosuuruse eriüksuse julgestusüksuseks. Võib-olla ongi tegemist Lääne FAC'ide ihukaitsjatega, kes tunnevad kohalikke olusid ja veavad tulejuhte mööda kõrvalisi teid. Vastaspoole luureüksusega kokkupõrgates on enam-vähem piisavalt tulejõudu lahtihaakmiseks. Kui nii on NATO'ga koostegutsemise plaanidesse sisse kirjutatud, siis on tegemist üsna mõistliku lahendusega

Juhanile. Grusiinid on tõenäoliselt tänu 1990. aastate segastele aegadele väga tundlikud igasuguste metsavendade ja partisanide suhtes, sest selliste nimedega grupid külvasid seal piisavalt häda.
Nagu korduvalt on kirjutatud, siis on suur vahe, kas eestlased võitlevad vastapoolega üksi või koos liitlastega. Erinevad on ka töövõtted. Snaiping ja külgmiinindus tulevad väga suures mahus sisse stsenaariumi korral kui Eesti peab ise hakkama saama. Kui liitlased tulevad appi, siis sõidavad VG'd koos tulejuhtidega uljalt ringi nagu liitlased Iraagis ja Afganistanis sõja esimestel kuudel ning taevast kukub tonnide viisi rauda.

[Kapten Trumm]

Aga tohib küsida, millega see Eesti siss siis "snaibib"? Snaipripüsse ju kodumaal pole! Ainult täpsuspüssid.

Praegu on nagu kaks valikut, ajateenijate äralogistatud Galil Sniperid ja Eestis tjuunitud M-14TP1-d, mis asjatundjate hinnangul on sama täpsed kui ilma optikata kujul. Viimane on surnud projekt juba seepärast, et täpsusrelvi tehti neist toodangu eelselektsiooni abiga, meil on ju puhas tavaliste M14 mass laos, kust USA on juba koore ära noolinud.

Mõlemate efektiivne laskekaugus on parasjagu selline, et kuskilt varitsusest paugutama asudes jääb nii jalaväe kui soomukite 7,62, rääkimata siis 12,7 ja 14,5 tule alla. Nagu su asukoht teada saadakse, hakkab tulema eri kaliibriga tina, niiet hoiad ainult nina mättas.

[kaur3]

Kpt Trummile.

Sniping is the employment of individual shooters from concealed positions with no warning, from any distance, depending on the range of the weapon. This is not to say, of course , that to maximize the chances of sniper surviving to fight again, the longer the distance between him and the victim the better. Conversely, if the sniper is able to conceal himself and endage successfully at close range, then that is also sniping.

II MS efektiivseim snaiper kasutas vintpüssi ilma optikata, Iraagi snaiprid kasutavad moona 7,62x39 jne. Lühidalt öeldes, õige taktika korral saab snaipida ka ilma Saksa optikata ning Lapua Magnumita. Pikemalt ei ole mahti kirjutada ja ei ei ole mõtet ka, sest siin foorumis on snaipingu teemat juba piisavalt lahatud igast otsast.

Definitsioon on pärit lingi all oleva raamatu lk 18.

http://books.google.com/books?id=B5u5UI ... er#PPP1,M1

[Kilo Tango]

Igasuguse snaipimise ja täpsuslaskmise teema jutud on lahti harutatud selles teemas siin: http://www.militaar.net/phpBB2/viewforum.php?f=60

Hoiaks seda seal. Tõsiasi on see, et M-14-st saab ehk täpsuslaskuri relva, mitte snaipri relva. Snaiper laseb ikka .338-ga. Kogu vahe ongi selles, et snaiper laseb AINULT väga tähtsaid märklaudu. Täpsuslaskur on konkreetse lahingüksuse koosseisus toetavana.

[Kapten Trumm]

Kpt Trummile.Iraagi snaiprid kasutavad moona 7,62x39 jne.

Ja milliste tulemustega? Tabamiseks on nad sunnitud ronima lähedale, nad avastatakse, hea kui millelegi üldse pihta saadakse, kompanii viskab kümneks minutiks kõhuli, 300 meetri kaugusel asub laskekoht hävitatakse kohe ja snaiper pääseb allahi karja? Parimas Zukovi vaimus "küll araabia moorid sünnitavad uusi"?

Tuletaksin sulle meelde su enda repliiki Tysonile vastuhakkamise kohta, kui tahad talle molli anda ja ise oled kõhetu vend, siis pead hoidma tema rusikate (antud juhul jalaväe relvade) laskeulatusest eemale ja lööma oma pikkade kätega (antud juhul suure laskekaugusega püssiga).

Iraagis kasutatakse AK-47 "snaiprina" seepärast, et neil muud pole võtta.
SAKO TRG-sid ja isegi Galil Snaiprit neile ilmselt ei müü/anna keegi. Muidu laseks nad nendega.

[Kapten Trumm]

Igasuguse snaipimise ja täpsuslaskmise teema jutud on lahti harutatud selles teemas siin: http://www.militaar.net/phpBB2/viewforum.php?f=60

Hoiaks seda seal. Tõsiasi on see, et M-14-st saab ehk täpsuslaskuri relva, mitte snaipri relva. Snaiper laseb ikka .338-ga. Kogu vahe ongi selles, et snaiper laseb AINULT väga tähtsaid märklaudu. Täpsuslaskur on konkreetse lahingüksuse koosseisus toetavana.

Eesti oludes on õigustatud isegi 12,7. Milleks riskida eluga ja ronida vankade bensiinitsisterni või helikopteri hävitamiseks 300 meetri peale, kui sama asja saab ära lahendada 1+ km tagant. Iseäranis tore oleks sellisega küttida vastase lennuväljadelt startivaid lennukeid, lennukite mürin summutab hästi püssilasu, lennuväljade maa on harilikult väga lage ja väga suur. Lased neli lineupis stardiluba ootavat lennukit põlema ja tõmmad jehhat, vastane saab alles peale selle tulevärgi ärapõlemist hakata uurima, mis juhtus. Püssid ei kaalu ka enam mitukümmend kilo, et neid kolmekesi tassima peaks. Igale poole ei saa miine ka panna, kuna kohad võivad valve all olla.

[Juhani Putkinen]

Aga tohib küsida, millega see Eesti siss siis "snaibib"? Snaipripüsse ju kodumaal pole! Ainult täpsuspüssid.

Eestis on õnneks ka militaarhuvilisi, kes on oma rahaga soetanud endale Sako TRGsid.

[Kapten Trumm]

Tegelikult oleks ilus, kui neid ikka riik ostaks. Ei ole see paarsada tuhat relva ja muu kama eest nii kättesaamatult kallis, et neid mitte osta. Kui jõuavad üksikisikud osta, jõuab ka riik. Küsimus on lihtsalt prioriteetides, Eestis nimelt osades kabinettides arvatakse, et missioonid ongi riigikaitse. Muidu juhtub nagu Gruusias, et kui missioonimehed oma oskuste ja kallite püssidega koju tagasi jõudsid, oli suurem sõda juba läbi ja neist kulutustest polnud suuremat kasu.

[Kilo Tango]

Igasuguse snaipimise ja täpsuslaskmise teema jutud on lahti harutatud selles teemas siin: http://www.militaar.net/phpBB2/viewforum.php?f=60

Hoiaks seda seal. Tõsiasi on see, et M-14-st saab ehk täpsuslaskuri relva, mitte snaipri relva. Snaiper laseb ikka .338-ga. Kogu vahe ongi selles, et snaiper laseb AINULT väga tähtsaid märklaudu. Täpsuslaskur on konkreetse lahingüksuse koosseisus toetavana.

Eesti oludes on õigustatud isegi 12,7. Milleks riskida eluga ja ronida vankade bensiinitsisterni või helikopteri hävitamiseks 300 meetri peale, kui sama asja saab ära lahendada 1+ km tagant. Iseäranis tore oleks sellisega küttida vastase lennuväljadelt startivaid lennukeid, lennukite mürin summutab hästi püssilasu, lennuväljade maa on harilikult väga lage ja väga suur. Lased neli lineupis stardiluba ootavat lennukit põlema ja tõmmad jehhat, vastane saab alles peale selle tulevärgi ärapõlemist hakata uurima, mis juhtus. Püssid ei kaalu ka enam mitukümmend kilo, et neid kolmekesi tassima peaks. Igale poole ei saa miine ka panna, kuna kohad võivad valve all olla.

Odoot. Ka .338-ga saab tõsist häda teha. Lennukitele näiteks. Soomustäbistava moonaga ka BTR-dele. Väike kaalu võrdlus:
1. .338 Sako TRG-42 blank - 5,3 kg
2. .408 CheyTac M200 blank - 12,2 kg
3. .50 PGM Hecate 2 blank - 13,8 kg
4. .50 Barrett M82 blank - 13,6 kg

Pea kolmekordne vahe on kaalus. Pealegi on .50 cal pauku ja tossu palju.
Snaipimine ei ole mingi ühe parameetri maksimeerimine. 50cal on üldse nii vana round (1918), et moraalselt hakkab ajale jalgu jääma juba. Näiteks seesama .408 on 600m peal juba suurema soomust läbistava toimega kui .50.

Pealegi on kõigi relvadega see lugu, et mida kergem on toru, seda tugevam on tagasilöök. Mistõttu kerge .50 kõlbab kasutada vaid siis kui sellel on korralik suudmepidur. Seega summutit kasutada ei saa. Summuti jällegi pikendab snaipri eluiga oluliselt.

Sako TRG-42 on nii hea toru, et isegi venelased on seda sisse ostnud oma SOBR tarbeks.

[kert122]

snaiperdamine snaiperdamiseks, mind huvitan just see et mida siis VG-d peaksid tegema?
üks herr kirjutas et juhul kui me tegutseme üksi siis on nii ja nii, ja kui natoga siis teistpidi.
kas VG-d harjutavad selleks et koos natoga püherdada või??
minu arust on äärmine idiootsus arvata, et nato tuleb ja tuuseldab karu läbi, tuleb ju ettevalmistada selleks et keegi ei tule, ja harjutada seda, nato on boonus, kui tuleb.
vastasel juhul on ju nii et karu tuleb, ja meie ei tee kottigi sest nato pole veel kohale jõudnud...karu ei peatu mehed.
miine peaks olema sadade tonnide viisi ja iga mees kes mundrit austab, peab oskama miinidega ringi käia,igas olukorras ja igal pool, valges ja pimedas.

mina ajan taga siin funktsioonikirjeldust, mingi eriüksus ta nüüd küll ei ole, sest minu meelest tegutsevad eriüksused vaenlase tagalas vastupanuliikumise koolitamisega jne.
kui vaadata salastatust ja reaalselt saavutatud taset, siis pole VG midagi muud kui täiesti tavaline jalaväe üksus.

[Kapten Trumm]

338ga sa küünid maksimaalselt kilomeetrini. Jämedamate torudega küünid masinate laskmisel well 2500 m taha.

VG-s võiks selliseid torusid küll olla. Vastane mõtleb vähemalt natuke, kas hakata kopterite maabumisplatsi või kütuseladu igale poole orgunnima.