Võitlusgrupid- paraadüksus või sissid paberil?
suuskadega on raske kiirelt reageerida. ahkio oleks väga hea asi.
ent niipalju kui mina tean, eestis neid ei ole. on ainult mingid rootsi kelgud.
samuti nõustun untoga teemal, et eestis oleks võimalik luua kaitsetööstus. tänapäeval on isegi minusugused noored täiesti teadlikud näiteks püstolkuulipilduja tööpõhimõtetest ja ma arvan, et ma sain ka kumulatiivjoa tööpõhimõttest aru.
peaasi, et keegi eriti loll midagi ERITI lolli ei teeks.
ent niipalju kui mina tean, eestis neid ei ole. on ainult mingid rootsi kelgud.
samuti nõustun untoga teemal, et eestis oleks võimalik luua kaitsetööstus. tänapäeval on isegi minusugused noored täiesti teadlikud näiteks püstolkuulipilduja tööpõhimõtetest ja ma arvan, et ma sain ka kumulatiivjoa tööpõhimõttest aru.
peaasi, et keegi eriti loll midagi ERITI lolli ei teeks.
- Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2306
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
Nüüdisaegsetest materjalidest annaks teha suurepärase ahkio. Oleks kaalult kerge, ning ka libeda järel tõmmata.
Aga tahetakse osda välismaalt väga suure rahaga tanke ja lennukeid - mitte oma kaitsetööstust arendada.
Ma jutlustan ühe loo sellest Soome ahkiost. Ka pärast Teist Maailmasõda jänkid ei oskanud mingid talvesõda pidada, ega olnud selleks korralikku varustust - näiteks polnud midagi ligilähedaltki korralikku asja millega saaks varustust järel vedada lumises maastikus. Soomest põgenes USAsse mitmeid häid ohvitsere ja astusid USA armeesse. Üks esimestest asjadest oli, et soomlased ehitasid jänkidele ahkio. Soomlased õpetasid jänkidele milline varustus on talvesõjas vaja ja kuidas seda talvesõda peetakse. Loomulikult soomlased kirjutasid ka jänkidele talvesõja pidamise eeskirjad.
Aga tahetakse osda välismaalt väga suure rahaga tanke ja lennukeid - mitte oma kaitsetööstust arendada.
Ma jutlustan ühe loo sellest Soome ahkiost. Ka pärast Teist Maailmasõda jänkid ei oskanud mingid talvesõda pidada, ega olnud selleks korralikku varustust - näiteks polnud midagi ligilähedaltki korralikku asja millega saaks varustust järel vedada lumises maastikus. Soomest põgenes USAsse mitmeid häid ohvitsere ja astusid USA armeesse. Üks esimestest asjadest oli, et soomlased ehitasid jänkidele ahkio. Soomlased õpetasid jänkidele milline varustus on talvesõjas vaja ja kuidas seda talvesõda peetakse. Loomulikult soomlased kirjutasid ka jänkidele talvesõja pidamise eeskirjad.
Väike etnograafiline vahemärkus. Selline kelk - eesti keeles ahkju - on olnud tuntud ka Eesti põhjarannikul, vist laenuna Soomest. Sealsed randlased olid Soomega tihedas läbikäimises ja rannikumurre omas ühisjooni soome keelega. Ahkjut peetakse väga ürgseks ja üheks esimeseks lumesõidukiks, hilisemate keerukamate eelkäijaks. Laialdasemalt oli kasutusel Lapis.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9144
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Parim kandja on ikka inimene. Kui jaks pole, aitab välisskelett:
http://forte.delfi.ee/news/varia/articl ... d=21482367
http://forte.delfi.ee/news/varia/articl ... d=21482367
väga hea on kelguna kasutada ka mahalõigatud autokatust ,millele uksepostid külge jäetud.Oma pindalaga liigub hästi isegi paksus kohevas lumes ja varustuse kohapealr mahub sinna palju raskeid asju mida üks kaks inimest ilma pingutuseta suudavad pikki maid vedada.Võib kasutada ka haavatute veoks kuna mahub kolm inimest kõrvuti ja vedada võib seda raskusest hoolimatta üks inimene.Antud meetod endal järele testitud ja minu arust väga ok.sõjaolukorras saab neid sõiduauto katuseid ka igalt poolt ,nii et erilist varu pole vaja soetada.
Samal otstarbel kõlbab ka hästi paksem plastik, nagu seda on näiteks rekka haake klaasriidest karkassiga ja PVCga plastkate. Piisavalt paks ja väga hästi libisev.sigalahe kirjutas:väga hea on kelguna kasutada ka mahalõigatud autokatust ,millele uksepostid külge jäetud.Oma pindalaga liigub hästi isegi paksus kohevas lumes ja varustuse kohapealr mahub sinna palju raskeid asju mida üks kaks inimest ilma pingutuseta suudavad pikki maid vedada.Võib kasutada ka haavatute veoks kuna mahub kolm inimest kõrvuti ja vedada võib seda raskusest hoolimatta üks inimene.Antud meetod endal järele testitud ja minu arust väga ok.sõjaolukorras saab neid sõiduauto katuseid ka igalt poolt ,nii et erilist varu pole vaja soetada.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Lemetiga nõus kuid seal omad miinused,kuna need plastkatted kipuvad külmaga purunema,ja metsas võsas liikudes või lahingväljal ikka metall parem.(kivid kännud jne) samuti ri mõju neile mehaanilised vigastused hästi.samuti arvan et sõjaoludes oleks autokatust lihtsam ja kergem muretseda,aga samas võib kasutada kõike käepärast mis käealla satub,kaasa arvatud Lemeti poolt pakutud variant.
Millega sa sõja olukorras välitingimustes ja linnast väljas neid katuseid autodelt maha lõikad, relakat ju pole võtta ning elektri kättesaadavusega võib samuti probleeme olla.sigalahe kirjutas:Lemetiga nõus kuid seal omad miinused,kuna need plastkatted kipuvad külmaga purunema,ja metsas võsas liikudes või lahingväljal ikka metall parem.(kivid kännud jne) samuti ri mõju neile mehaanilised vigastused hästi.samuti arvan et sõjaoludes oleks autokatust lihtsam ja kergem muretseda,aga samas võib kasutada kõike käepärast mis käealla satub,kaasa arvatud Lemeti poolt pakutud variant.
Autokatused on rohkem nagu ellujäämis kursuse teema.
Eestisse tulid Rootsist ka puukelgud, täiesti komplektsetena (nahkosad on pudedad ja vaja presendi vastu välja vahetada). Moodne plastikkelk on muidugi kergem ja libiseb paremini aga kui paremat ei ole võtta, siis on ka see puukelk väga hea. Kelk ise on väga kvaliteetselt valmistatud ja väga funktsionaalne. Täpselt samasugune puukelk on vähemalt Norra kodukaitses püha lehm. Muidugi tuleb need kelgud tagada hoolduse, hoiutingimuste ja väljaõppega.
Kelguga saab vedada laskemoona, toidumoona patrullis, haavatuid jne. Ei pea kindlasti suusatades seda tegema, piisab kui paar senti lund maas on ja juba libiseb vaat et ise. Saab ka jalgsi vedada. Talvel võiks unimogi katusel seda kaasas vedada küll.
Teenimatult on ka see kasulik vahend saanud eestis endale rootsi pasa staatuse.
Siiski ei ole mitte kõik seda väärt asja unustanud: väelased saavad vastlapäeval sellega liugu lasta ja kulbist hüpata. Eriti hea saab, kui noaga presendist koormakate eemaldada, et ei takistaks.
Eestisse tulid Rootsist ka puukelgud, täiesti komplektsetena (nahkosad on pudedad ja vaja presendi vastu välja vahetada). Moodne plastikkelk on muidugi kergem ja libiseb paremini aga kui paremat ei ole võtta, siis on ka see puukelk väga hea. Kelk ise on väga kvaliteetselt valmistatud ja väga funktsionaalne. Täpselt samasugune puukelk on vähemalt Norra kodukaitses püha lehm. Muidugi tuleb need kelgud tagada hoolduse, hoiutingimuste ja väljaõppega.
Kelguga saab vedada laskemoona, toidumoona patrullis, haavatuid jne. Ei pea kindlasti suusatades seda tegema, piisab kui paar senti lund maas on ja juba libiseb vaat et ise. Saab ka jalgsi vedada. Talvel võiks unimogi katusel seda kaasas vedada küll.
Teenimatult on ka see kasulik vahend saanud eestis endale rootsi pasa staatuse.
Siiski ei ole mitte kõik seda väärt asja unustanud: väelased saavad vastlapäeval sellega liugu lasta ja kulbist hüpata. Eriti hea saab, kui noaga presendist koormakate eemaldada, et ei takistaks.
vot siin jälle moodsate kaasaja laste mured,pole relakat ja töökoda käepärast siis jääb asi katki ootame pöidlad pepus kuna meile siis kelgud või mida iganes tuuakse,nöörid sõlmest arutatakse ja ilusti näppu antakse siin võib võrdluse tõmmata ütlusega,et kui omal ei seisa,siis püüad iga hinna eest tõestada et lõdvaga parem ja mõnusam on kurat see on üks võimalikest variantidest omale kiirelt haavatute või lahingmoona trantspordiks efektiivne trantsportvahend muretseda ja kurat kui sul vaja haavatud minema viia või moona tuua siis leiad ka vahendid lõikamiseks.raiud kirve täägi või kas või labidaga need plekist postid läbi ja aluspükstest keerutad nööri .aga sa ei pea ju seda kasutama.Pirr kirjutas:Millega sa sõja olukorras välitingimustes ja linnast väljas neid katuseid autodelt maha lõikad, relakat ju pole võtta ning elektri kättesaadavusega võib samuti probleeme olla.sigalahe kirjutas:Lemetiga nõus kuid seal omad miinused,kuna need plastkatted kipuvad külmaga purunema,ja metsas võsas liikudes või lahingväljal ikka metall parem.(kivid kännud jne) samuti ri mõju neile mehaanilised vigastused hästi.samuti arvan et sõjaoludes oleks autokatust lihtsam ja kergem muretseda,aga samas võib kasutada kõike käepärast mis käealla satub,kaasa arvatud Lemeti poolt pakutud variant.
Teooria on sul kõva aga oled sa reaalselt ka raiunud labida või kirvega või suisa täägiga autodel katuseid maha , eriti veel kaasaskantavate kompaktsete labidate-kirvestega? Pakun, et mitte, vastasel juhul ei oleks sa midagi nii lapsikut siia kirjutanud.sigalahe kirjutas: vot siin jälle moodsate kaasaja laste mured,pole relakat ja töökoda käepärast siis jääb asi katki ootame pöidlad pepus kuna meile siis kelgud või mida iganes tuuakse,nöörid sõlmest arutatakse ja ilusti näppu antakse siin võib võrdluse tõmmata ütlusega,et kui omal ei seisa,siis püüad iga hinna eest tõestada et lõdvaga parem ja mõnusam on kurat see on üks võimalikest variantidest omale kiirelt haavatute või lahingmoona trantspordiks efektiivne trantsportvahend muretseda ja kurat kui sul vaja haavatud minema viia või moona tuua siis leiad ka vahendid lõikamiseks.raiud kirve täägi või kas või labidaga need plekist postid läbi ja aluspükstest keerutad nööri .aga sa ei pea ju seda kasutama.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist