www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 19 Juun, 2021 2:28

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1148 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 ... 77  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 27 Veebr, 2009 23:26 
Eemal
Liige

Liitunud: 31 Mai, 2007 14:17
Postitusi: 3331
Väike arutelu koormaloomade teemadel -

http://council.smallwarsjournal.com/sho ... php?t=1995


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 27 Veebr, 2009 23:41 
Eemal
Liige

Liitunud: 23 Okt, 2007 22:19
Postitusi: 724
Juhul, kui VG-d omavad vastutusalasid, võib ju varitsused aegsasti ette valmistada ja vajaliku TT laskemoona põõsa villu ladustada. Kusagil võiks olla ka teoreetiline "varupositsioon" väikese laskemoonakogusega. VG peaks omama ümbruskonnas piisavalt peidikuid, et oma logistilist nõrkust tasa teha.
Samas tekib varem või hiljem küsimus, kui kaua võitlus ilma moona -ja toiduvarusid täiendamata kesta saab? Ja kui pikaks lahingutegevuseks algsed varud on üldse mõeldud? Kujutan juba ette milline segadus saab lahingutegevuse puhkedes struktuurides valitsema -mis tähendab seda, et peamiselt soovitatakse "olemasolevate ressursside piires hakkama saada".

Oletan, et mõnigi VG kaalub pingsalt, kas minna veelkord vaenlast ärritama või keskenduda pigem ellujäämisele ja kahe haavatu eest hoolitsemisele... :roll:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 27 Veebr, 2009 23:42 
Eemal
Liige

Liitunud: 05 Mär, 2008 22:52
Postitusi: 320
Võitlusgruppidest rääkides:

Kaitse Kodu artikkel, mis oli esitatud autori visioonina asjast, sisaldas palju tuttavaid momente, mis viitab sellele, et autor on selle salapärase funktsioonikirjeldusega tutvunud.
Ühes lõigus märgiti ära, et VG varustab end vastaselt saadud relvade ja laskemoonaga. Hangib need vastaselt. Veel, kui ei ole päris selge ons tegemist sisside või raskeratsaväega, on teada, et relvastuse hangib vastaselt.
Mida vastaselt võtta on? Kui VG on sissid, siis on vajalikeks võitlusvahenditeks külgmiinid, suures koguses lõhkeainet ja tarvikud, snaiperrelvad. SVD ja RPG vast võib vastaselt saada aga suundmiine ja lõhkeained vastasel lihtsalt ei ole. 152mm. mürsust saab küll ideaalse torumiini enese kaitseks aga sellega soomukeid ei ründa, eriti kui detokaid, juhtmeid ja lõhkamisseadmeid ei ole võtta.
Aga kui ei ole sissid, siis heites omad relvad kõrvale ja võttes vastase omad, kaotab grupp eelise, mille annavad praegu jalaväejao relvastuses olevad rootsi relvad ja väljaõpe nende peale. AK4+3x punatäpp, AK4+ hensoldt optika, Carl Gustav!!, KSP-58 hologa, AT4, lisaks suund ja suundkildmiinid on jao relvastusena peajagu üle vastaselt võetavatest relvadest.
Kui ikkagi on kindel otsus minna üle vastase relvadele, siis tuleks seda ka otse välja öelda ja rahuaegne väljaõpe peaks hakkama käima juba praegu kõikvõimalike vastase relvadega. Ühtlasi öelda välja, mida meilt oodatakse, et me nende relvadega ellu viiksime ja sooritaksime. Vot siis seda saakski juba praegu harjutama hakata.

Millega siis ikkagi tegu on? Töö käib juba ammu aga keegi ei tea millest alustati ega tea ka kuhu välja jõudma peaks. Kuidas selline asi üldse võimalik on? Tegu ei ole ju ometi mingi kinnise meditsiiniasutusega.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 28 Veebr, 2009 0:04 
Eemal
Liige

Liitunud: 05 Mär, 2008 22:52
Postitusi: 320
Transpordivahenditest rääkides pilt raudhobust. Võtab peale ligi tonni ja ära uputada ei ole võimalik ka siis. http://www.tihemetsa.ee/koolielu/Krooni ... udhobu.htm
Mida kõike siss sellega ette ei saaks võtta. Kui vaja, siis saaks kasvõi relvalaadungile järgi minna mille vastane VG-le andis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 28 Veebr, 2009 9:30 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 02 Nov, 2007 17:21
Postitusi: 1932
sven kirjutas:
Eesti kaitseväes kantakse kusti laengui (ka KP lindikaste) käeotsas, pärast käed põlvini. Rootslased kasutavad laengute kandmiseks sadulraami, mis on tegelikut uuema tüübi selajakoti raam. Selle külge saab kinnitada 4 laengut aga ka ükskõik mida rasket, mida vaja tassida. Nt. lindikastid, raadiojaam, varusalved jne.
Eestile kingiti ka neid kotte aga armee jookseb ikka asjad käeotsas ringi.
Neli kusti laengut ei ole muidugi mitte mingisugune kogus, piisab parajasti, et omale pahandus kaela tõmmata. Juurde annaks see kui veel mõni mees jaost kannaks raamiga laenguid.
Sõjapidamine nõuab ikka parasjagu materjali ja tassimist on alati parasjagu ja ikka jääb jõust väheks. Vägisi on vaja järelveole mõelda kas siis mingi kavala tehnikaga või kasvõi loomtransporti kasutades. Näiteks Bundeswehr ei häbene siiamaani muulasid kasutada varustuse ja laskemoona järelveoks, samas haavatute äraveoks. Nii ei oleks sissile ka 81mm MP ega 12,7 snaiper probleemiks tassida koos laskemoonaga.
Ei kujuta muidugi hästi ette, et mis näoga meie suured juhid järjekordse paraadi üle elaksid, kus muulaüksused läbi marsivad.


Õige.

Soomlased on kasutanud edukalt hobuseid vedama laskemoona ja haavatuid sellisel maastikul, et mingi soidukitega seda on olnud võimatu teha. Loomad on vaja jälle appi võtta. :)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 28 Veebr, 2009 9:38 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 02 Nov, 2007 17:21
Postitusi: 1932
kelguga poiss kirjutas:
Juhul, kui VG-d omavad vastutusalasid, võib ju varitsused aegsasti ette valmistada ja vajaliku TT laskemoona põõsa villu ladustada. Kusagil võiks olla ka teoreetiline "varupositsioon" väikese laskemoonakogusega. VG peaks omama ümbruskonnas piisavalt peidikuid, et oma logistilist nõrkust tasa teha.
Samas tekib varem või hiljem küsimus, kui kaua võitlus ilma moona -ja toiduvarusid täiendamata kesta saab? Ja kui pikaks lahingutegevuseks algsed varud on üldse mõeldud? Kujutan juba ette milline segadus saab lahingutegevuse puhkedes struktuurides valitsema -mis tähendab seda, et peamiselt soovitatakse "olemasolevate ressursside piires hakkama saada".

Oletan, et mõnigi VG kaalub pingsalt, kas minna veelkord vaenlast ärritama või keskenduda pigem ellujäämisele ja kahe haavatu eest hoolitsemisele... :roll:


Peidikutest ja punkritest ei saa üle ega ümber - need on hädavajalikud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 28 Veebr, 2009 9:45 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 02 Nov, 2007 17:21
Postitusi: 1932
sven kirjutas:
Ühes lõigus märgiti ära, et VG varustab end vastaselt saadud relvade ja laskemoonaga. Hangib need vastaselt.


Siin tasub meenutada ühte vestlust kindral Kertiga väga ammu. Ta rääkis, et kui ta peaks valima kas võtab automaate või raadiojaamu - ta valiks need raadiojaamad. Raadiojaamadega saab organiseerida vaenlasele tõhusaid varitsusi milledes võtab vaenlaselt relvi kas või kaigastega.

See võitlusgruppide side on ülimalt tähtis asi.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 28 Veebr, 2009 11:58 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Veebr, 2009 13:39
Postitusi: 166
sven kirjutas:
Ühes lõigus märgiti ära, et VG varustab end vastaselt saadud relvade ja laskemoonaga.


Väikel riigil ei ole kunagi piisavalt raha relvastuse ostmiseks.
Kui natukene on, nii see kasutatakse lihtsalt regulaarse väeüksuste varustusele.
Näiteks kohalikud jõudud ovad alati teisejärguliseid raha jagamises.
Palju on võimalik teha iseki varustuse suhtes.
Näiteks snaiper tegevus sobib harrastuseks reservlasile ja kaitseliitlaseile.
Vajalik raha sõltub siit, kui head vahendid tahab osta.
Kaitseliit näiteks võiks ise ka hankida raha.
Kas see on Eestis keelatud või lubatud?
Küsimus: Kes ostavad Eestis kõike rohkem, parim ja kalleim jahipüsseid tänasel päeval?

Eestis võiks ka lihtsalt teha odavalt mitu tüüpi relvaid, näiteks:
külgmiinid (Putkinen konsepti järgi)
suundmiinid, tankimiinid, põhjamiinid
laengu detonaatorivahendeid
vintpüsseid (vähemalt koostada)
oma padrunide laadimine väiksemale gruppile
Lisaks loomulikult võib laenata kallaletungijalt näiteks padruneid ja tagastada need 800 m/s algkiirusega.

_________________
Si vis pacem, para bellum


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 28 Veebr, 2009 13:00 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 26 Juul, 2005 13:09
Postitusi: 5764
Jaanus2 kirjale juurde.

Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 28 Veebr, 2009 13:12 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 5608
kui palju Eestis on üldse mehi, kes hobusega ringi käia oskavad?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 28 Veebr, 2009 14:54 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Nov, 2005 20:19
Postitusi: 1664
Asukoht: Tallinn
Kilo Tango kirjutas:
kui palju Eestis on üldse mehi, kes hobusega ringi käia oskavad?

Oskan hobuse, muula, eesli ja lehmaga (koertest-kassidest rääkimata:-)) Aga 21. sajandil ja Eestis pole VG hobustega küll miskit peale hakata; ATV on masin, millega opereerida.

_________________
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 28 Veebr, 2009 15:30 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 32396
Hobune astub enamvähem hääletult ja suudab liikuda metsloomade teerajal - kus liigub inimene. Teeb häält nagu inimene - maksimaalselt oksapraksatus, köhatus jne. Sedasi liikuv sissisalk kuuleb palju. Ei jäta murul või samblal selgelt äratuntavaid jälgi - tee kindlaks, kas oli hobune või põder. Hobune suudan liikuda ka raiesmikul, mis on täis risti-rästi kände ja mahakukkunud puid ja tihnikus. Sööb seda, mis metsas kasvab, isegi lume alt kuivanud rohtu. Suudab ujuda üle veekogu. Võib laskude peale kohkuda. Inimesest parema haistmisega, õpetatud hobune tunneb allatuult tuleva võõra kaugelt.

ATV vajab liikumiseks siiski lagedat ala või teed, jätab maja võimsalt jälgi, liigub suure plärina ja raginaga, laiuse tõttu metsas abitu, raiesmikul või murdunud puudega metsas kasutu, tema seljas sõitja ei kuule mitte midagi - isegi mitte eemal peituva vastase relva vinnastamise häält, jäljed selgelt äratuntavad, vajab kütust, mida metsas ei pruugi olla, ei ole ujumisvõimeline. Paukude peale ei kohku, sensorvõimekust ei olma.

Mille poolest on ATV parem? Ainult sellepärast, et ei karda pauku? Kuigi sõjaväehobused peaksid olema paukudega harjutatud. Või mille poolest 21. sajand teistmoodi on kui 20. sajand? Metsas ei kasva rohtu ja kraavis pole vett, kus hobune juua saab? Nii Tsetseenias kui Afganistani sõjas oli hobune asendamatu.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 28 Veebr, 2009 18:01 
Eemal
Liige

Liitunud: 05 Mär, 2008 22:52
Postitusi: 320
Väga hea foto kaur3-lt. Saksa mägijäägrid oma muuladega. Nii on ka tänapäeval seal, on olemas muulatallid, kus neid kasvatatakse ja koolitatakse, nii ka muulaajajaid. Hobuse ja muulaga saab hakkama iga mees, aga nagu kõiki asju, peab ka seda enne vähe õppima.

Niipalju kui mina olen varitsusõppusi teinud, olen ma suurt puudust tundnud suuremast kandmisvõimekusest, nagu näiteks kasvõi neist muuladest. Üks korralik varitsus vajab peale üksuse enda relvastuse veel minimaalselt 200 kg lahingmaterjale (minimaalselt!). Inimene ei ole võimeline seda kohale kandma. Paraku, jah, peetakse lahinguid lahingmaterjalidega ja neid kulutades, mitte paljastatud rinnaga ja puukaigastega. Väljaõpetatud, patriootliku võitleja ohverdamine raha säästmise eesmärgil oleks küll viimane asi mida endale lubada. Niisiis on vaja materjali ja ka selle kohaleveo võimekusele tuleb mõelda.

Sissimiseks on muulad väga sobilikud kandmisjõu suurendajad. Ka läbivus on neil parem ükskõik millisest tehnikast, seega saaks kasutada üllatavaid marsruudivalikuid.
Ka koerad on olnud kasutusel, miks mitte ka meil nüüd (kasvõi liikuvate põhjamiinidena - koertest küll kahju aga ebatavaline jõudude vahekord nõuab ebatavalisi võitlusmeetodeid).
Olukordasid ja vajadusi on erinevaid. Nii ei tohi ära põlata ka teisi võimalusi, mida kaasaegsd tehnikasaavutused pakuvad. Tegevust leiaks ATV, krossitsikkel, kastiga jeep, traktor, jne.
Kasutada tuleks absoluutselt kõiki võimalusi, tagamaks, et kui vaenlase roomik Eesti pinnale sõidab, siis Eesti pinnas seda enda peal ei kannaks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Kes teab ”ahkio” (kelk, põdrasaan)?
PostitusPostitatud: 28 Veebr, 2009 19:29 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Veebr, 2009 13:39
Postitusi: 166
Kes teab ”ahkio” (kelk, põdrasaan)?

Kuidas oleks ahkio kohaliku üksuse (sissid) kasutusel suure materjalimäära ülekandmiseks lume ajal?
Soomes sõjavägi kasutab ahkio veelgi, eriti sissikoolituses.
Viimasel sõjaajal see oli kaugepatrullimeeste kaasa pikal retkil Muurmanni raudteele talvel, ja ka lühemil retkil.
Nüüd seda kasutavad näiteks soomlased polaarmatkajad, kes ovad reservi langevarjujäägereid.
Ahkiol on palju head omaduseid:
- odav
- kerge kui on tühine
- koorma kaal võib olla 100-200 kg
- 5-10 cm lumi maas on piisavalt
- on võimalik vedada suusatamal või jalgsi
- on võimalik transpordeerida haavatud meest lihtsam kui kanderaamiga
- on lihtne iseki valmistada
Eestis metsamaastik on tasasem kui Soomes.
Siiski on vaja olla ainult natukene lund maas ahkio jaoks.
Ahkio võib vedada ka samblase peal.
Ükskord Aekviidus proovisime ahkio talvesissiõppusel.
Oli hea, aga see ahkio oli liiga väike.
Alla on erinevaid koduleheid, milledes on pilteid ahkioist.

Pilt

http://www.vi-si.com/Kolbma/Ahkion%20ra ... 200.91.pdf
http://cc.oulu.fi/~jlumme/ultimate_jr27.htm
http://www.suomensotilas.fi/artikkelit_naaliahkio.php
http://www.pp.fishpool.fi/~jruusu/jr27/
http://kotisivu.dnainternet.net/rtommine/
http://www.apu.fi/reportaasi/article156752-1.html
http://www.pkreservi.fi/lehti/Lehti1_08/umpihanki.htm

_________________
Si vis pacem, para bellum


Viimati muutis Unto Pulkkinen, 28 Veebr, 2009 20:39, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kes teab ”ahkio” (kelk, põdrasaan)?
PostitusPostitatud: 28 Veebr, 2009 19:55 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 02 Nov, 2007 17:21
Postitusi: 1932
Unto Pulkkinen kirjutas:
on võimalik transpordeerida haavatud meest lihtsam kui kanderaamiga


Haavatute transportimine on eriti tähtis.

Haavatute transportimiseks oleks parim soojusisolatsiooniga varustatut kaetud versioon. Selles on võimalik haavatu ka peitu panna "putku panemise" ajaks ja kui on saanud vaenlastest lahti nii läheb uuesti haavatu juurde tagasi.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1148 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 ... 77  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt