Kohaliku kompanii struktuur, relvastus, taktika, koolitamine
Postitatud: 06 Veebr, 2010 12:11
KOHALIKU KOMPANII ÜKS VÕIMALIK STRUKTUUR
Selle teade eesmärk on skitseerida üht võimalik kompanii struktuuri Malevis.
See pole valmis ega ainukene variant.
Ma tahaksin tekitada analüütilist arutelu ja ägedat vaidlust sellest teemast.
Sel kompanii struktuur on mõeldud peamiselt hajutatu tegevuse jaoks.
Koondadud tegevus olekski raske, kunas kompanii ei saaks palju raskerelvade tuletoetust.
Märkus 1+3+6 tähendab: jaoülem+gruppijuhataja+mehed.
Kokku kompaniis on 199 meest ja naist.
Koosseisus on raskuspunkt snaipri- ja sissitegevuses,
mis mõlemad sobivad hästi hajutatule võitlusviisile ülekaalukast vaenlast vastu.
Snaipreid kokku on kompanii koosseisus 12-15, kui piisab.
- snaipriJ = 10
- sissiR:n staabiJ = 2
- luureJ gruppeis = 0…3 (teisena võimalusena luuraja või tulejuhi asemele)
Täpsuslaskureid on igas jalaväegrujppis ja sissigruppis, kokku 21.
Luuregruppis on kaasa üks mees alternatiivselt: luuraja, snaiper või tulejuht.
Tagalaüksus on väike, ainult üks jagu kompaniis.
Lisaks sissirühmas on tagalagrupp ja medigrupp.
Kompanii toidumoon on peamiselt lahinguporstjoneid, ja tal ei ole oma väliköök.
See ei ole praktiline laiali hajutatus lahingus, kus distantsid on pikad.
(Eestis võiks arendada oma lahinguportsjon ja koostata neid.)
Staabirühm on suurim, 54 meest ja naist, kunas pataljon ei ole ligidal toetamas.
Sissirühm on ka suur, 51 meest.
Sissirühmal on tema oma staabijagu, kunas see tegutseb ligidalt alati hajutatust.
Väiksim tegutsev üksus kompaniis on kolme mehe grupp.
See on juba piisav tegutsema ajutiselt üksi, näiteks snaiprigrupp ja sissigrupp.
Sellel on parem turvalisus ja tegevus on efektiivsem kui lahingupaaril.
Kohaliku kompanii põhitingimus on hajutatuse võitlusviisi võimekus.
Koosseis pakub kompanii pealikule palju võimaluseid moodustada paindlikult erinevaid VG’id vastavalt olukorrale.
Ka mitu erinevaid relvad koosseisus pakub võimaluseid mitu taktikalisile lahenduseile ja relvade koosmõjule.
Kompaniil on oma luurejagu, mis on erinev jutt võrreldes normaalse jalaväekompaniiga.
Taktikast:
Vasenlane on tõhutult ülekaalukas tankide, lennukide, helikopteride, kaudtule, meeste ja kõike materjali määras.
See kasutab spetsiaalüksuseid, dessanteid, kiire julma edasimist peateide ja lakenduikude suunis.
Kompanii vastutava ala suurus on umbes 10 x 30 km2 peatee suunas selle molemal poolel.
Kohalikule kompaniile ei tavaliselt määrata teatud pidadava maastikupunkti, mis peaks olema alati ise enda valduses.
Kui vastas olev vaenlase üksus on nõrk või tegevus on vaenlase peajõudude külgpoolel, selline ka tuleb võimalikuks.
Kompanii võitlusviiseid ovad: viivitamine, varitsused, vaenlase kurnamine, häirimine, LÜ-rünnakud, miinisõda,
snaiprisõda, luure, vaenlase üksuste ümberpiiramine (kotti haaramine), hävitamine, psühholoogilise hirmu loomine ja
ülejääku vaenlase peksemine välja Eestist.
Kompanii vältib paljude omade jõudude koondamiseid samale asukohale,
millal vaenlane püüakse hävitama see tema suure tulejõuduga.
Kompanii üksused peab olema hajutatud laiali rohkem kui normaalse jalaväekompanii viis on.
Selle moodi kompanii on alati halb märk vaenlase suuurele tulejõudule.
Päris suur osa tegevusest toimib kolme mehe patrulli kaupa, näiteks sissi- ja snaiprisõda ja luuretegevus.
Näiteks varitsused ja LÜ-rünnakud on koondaduid toiminguid.
Kompanii ei lähe otsustavaile lahinguile ülekaalukast vaenlast vastu, ainult kui see on enne seda rankelt nõrkendadud.
Kompanii püüab ka looma psühholoogilist hirmu ja stressi vaenlasele niimoodi, et see ei või tegutseda vabalt ja ei maga rahus.
See toimub näiteks ümberpiiramisel ja lasemal pidevalt lühike tulelöökeid igast suunast, näiteks snaiprid ja miinipildujad.
Märgihierarhia on: 1.kõrged kommandöörid, 2.hoolduskolonnid, 3.staabid ja 4.spetsiaalmeeskonnad jne…
Samuti ka Isamaalised laengud tee katkestuseis äratavad hirmu, kui näkeb et eelpoolel tanki rämps (kolu) lendab õhus.
Sissirühm tegutseb vastutava ala eelosas, samuti tihti luurajad, tulejuhid ja snaiprid vaba jahi viisil.
Lahingualad on peamiselt tee äärel.
Kompanii toetusalad, kus on ka tagalaosad, asuvad metsaalal või väikeis külis kaugemala peateelt.
Iga Malev saaks koostada 2-4 kompaniid sõltuvalt Maleva suurusest.
Kohaliku kompanii edufaktoreid ovad:
- Enda tegevusala maastiku, külide ja elanikuide hea teadmine ja tundmine, millal ka lisa hooldustoetus on ligidal.
- Kaitseplaanid on koostatud ja harjutatud juba eelnevalt rahuajal.
- Materjalipeidikud on hajutatud tegevusalade äärele ja teostatud enne vaenlase saabumist kompanii alale.
- Pimedust, ilmaolukorra ja maastiku kasutatakse efektiivselt kompenseerima jõuvahekorda.
- Vaenlast pidadakse alati luure ja kurnava tule all niimoodi, et see ei saaks vabalt kasutada suurt tulejõudu.
- Vaenlase edasimist takistatakse hävitamal sillad, raidtõkedega ja tee katkestustega soodseis asukohis.
- Kompanii struktuur on paindlik ja pakub mitu võimaluseid moodustada vajadusel VG’id vastavalt erinevaile üleandeile.
- Kompanii võitleb, ei ainult metsaalal, aga ka külis ja suuris asulois, mille struktiirid ja ehitused on tundud.
Neid edufaktoreid peaks panema tähele ja kasutama planeerimises ja koolituses maksimaalselt.
Koolitus:
Iga mees oleks hea koolitada vähemalt kahele või kolmele erinevale funktsioonile, eriti kõik juhatajad.
See andab märgatavalt lisa lahingukestust ja efektiivsust kompaniile.
Väike riigi väiked jõudud peab kasutada efektiivselt ja majanduslikult.
Suured riigid koolitavad tavaliselt mehe ainult ühe kitsase ja piiristatu funktsiooni jaoks.
Sellel on palju mehed igale vajadusele. See on ka selle üks nõrkus.
Paljud oskused pakub võimaluse korvata kaotuseid ja ka tegutseda erinevail viiseil vastavalt olukorrale.
Kõikile peaks anda põhikoolitus ka sissitegevuse metoodeis sõltumatult omast funktsioonist.
Lisaks sissirühmale põhjalik koolitus ja harjutus luures, miinisõjas ja sissitaktikas.
Lisaks snaiprigruppi juhatajale ka luure-, tulejuhtimis- ja sidekoolitus.
Kõik nemad koolitus- ja harjutustoimingud on lihtne teostada Malevis, ma olen selles suhtes kindel !
Selle teade eesmärk on skitseerida üht võimalik kompanii struktuuri Malevis.
See pole valmis ega ainukene variant.
Ma tahaksin tekitada analüütilist arutelu ja ägedat vaidlust sellest teemast.
Sel kompanii struktuur on mõeldud peamiselt hajutatu tegevuse jaoks.
Koondadud tegevus olekski raske, kunas kompanii ei saaks palju raskerelvade tuletoetust.
Märkus 1+3+6 tähendab: jaoülem+gruppijuhataja+mehed.
Kokku kompaniis on 199 meest ja naist.
Koosseisus on raskuspunkt snaipri- ja sissitegevuses,
mis mõlemad sobivad hästi hajutatule võitlusviisile ülekaalukast vaenlast vastu.
Snaipreid kokku on kompanii koosseisus 12-15, kui piisab.
- snaipriJ = 10
- sissiR:n staabiJ = 2
- luureJ gruppeis = 0…3 (teisena võimalusena luuraja või tulejuhi asemele)
Täpsuslaskureid on igas jalaväegrujppis ja sissigruppis, kokku 21.
Luuregruppis on kaasa üks mees alternatiivselt: luuraja, snaiper või tulejuht.
Tagalaüksus on väike, ainult üks jagu kompaniis.
Lisaks sissirühmas on tagalagrupp ja medigrupp.
Kompanii toidumoon on peamiselt lahinguporstjoneid, ja tal ei ole oma väliköök.
See ei ole praktiline laiali hajutatus lahingus, kus distantsid on pikad.
(Eestis võiks arendada oma lahinguportsjon ja koostata neid.)
Staabirühm on suurim, 54 meest ja naist, kunas pataljon ei ole ligidal toetamas.
Sissirühm on ka suur, 51 meest.
Sissirühmal on tema oma staabijagu, kunas see tegutseb ligidalt alati hajutatust.
Väiksim tegutsev üksus kompaniis on kolme mehe grupp.
See on juba piisav tegutsema ajutiselt üksi, näiteks snaiprigrupp ja sissigrupp.
Sellel on parem turvalisus ja tegevus on efektiivsem kui lahingupaaril.
Kohaliku kompanii põhitingimus on hajutatuse võitlusviisi võimekus.
Koosseis pakub kompanii pealikule palju võimaluseid moodustada paindlikult erinevaid VG’id vastavalt olukorrale.
Ka mitu erinevaid relvad koosseisus pakub võimaluseid mitu taktikalisile lahenduseile ja relvade koosmõjule.
Kompaniil on oma luurejagu, mis on erinev jutt võrreldes normaalse jalaväekompaniiga.
Taktikast:
Vasenlane on tõhutult ülekaalukas tankide, lennukide, helikopteride, kaudtule, meeste ja kõike materjali määras.
See kasutab spetsiaalüksuseid, dessanteid, kiire julma edasimist peateide ja lakenduikude suunis.
Kompanii vastutava ala suurus on umbes 10 x 30 km2 peatee suunas selle molemal poolel.
Kohalikule kompaniile ei tavaliselt määrata teatud pidadava maastikupunkti, mis peaks olema alati ise enda valduses.
Kui vastas olev vaenlase üksus on nõrk või tegevus on vaenlase peajõudude külgpoolel, selline ka tuleb võimalikuks.
Kompanii võitlusviiseid ovad: viivitamine, varitsused, vaenlase kurnamine, häirimine, LÜ-rünnakud, miinisõda,
snaiprisõda, luure, vaenlase üksuste ümberpiiramine (kotti haaramine), hävitamine, psühholoogilise hirmu loomine ja
ülejääku vaenlase peksemine välja Eestist.
Kompanii vältib paljude omade jõudude koondamiseid samale asukohale,
millal vaenlane püüakse hävitama see tema suure tulejõuduga.
Kompanii üksused peab olema hajutatud laiali rohkem kui normaalse jalaväekompanii viis on.
Selle moodi kompanii on alati halb märk vaenlase suuurele tulejõudule.
Päris suur osa tegevusest toimib kolme mehe patrulli kaupa, näiteks sissi- ja snaiprisõda ja luuretegevus.
Näiteks varitsused ja LÜ-rünnakud on koondaduid toiminguid.
Kompanii ei lähe otsustavaile lahinguile ülekaalukast vaenlast vastu, ainult kui see on enne seda rankelt nõrkendadud.
Kompanii püüab ka looma psühholoogilist hirmu ja stressi vaenlasele niimoodi, et see ei või tegutseda vabalt ja ei maga rahus.
See toimub näiteks ümberpiiramisel ja lasemal pidevalt lühike tulelöökeid igast suunast, näiteks snaiprid ja miinipildujad.
Märgihierarhia on: 1.kõrged kommandöörid, 2.hoolduskolonnid, 3.staabid ja 4.spetsiaalmeeskonnad jne…
Samuti ka Isamaalised laengud tee katkestuseis äratavad hirmu, kui näkeb et eelpoolel tanki rämps (kolu) lendab õhus.
Sissirühm tegutseb vastutava ala eelosas, samuti tihti luurajad, tulejuhid ja snaiprid vaba jahi viisil.
Lahingualad on peamiselt tee äärel.
Kompanii toetusalad, kus on ka tagalaosad, asuvad metsaalal või väikeis külis kaugemala peateelt.
Iga Malev saaks koostada 2-4 kompaniid sõltuvalt Maleva suurusest.
Kohaliku kompanii edufaktoreid ovad:
- Enda tegevusala maastiku, külide ja elanikuide hea teadmine ja tundmine, millal ka lisa hooldustoetus on ligidal.
- Kaitseplaanid on koostatud ja harjutatud juba eelnevalt rahuajal.
- Materjalipeidikud on hajutatud tegevusalade äärele ja teostatud enne vaenlase saabumist kompanii alale.
- Pimedust, ilmaolukorra ja maastiku kasutatakse efektiivselt kompenseerima jõuvahekorda.
- Vaenlast pidadakse alati luure ja kurnava tule all niimoodi, et see ei saaks vabalt kasutada suurt tulejõudu.
- Vaenlase edasimist takistatakse hävitamal sillad, raidtõkedega ja tee katkestustega soodseis asukohis.
- Kompanii struktuur on paindlik ja pakub mitu võimaluseid moodustada vajadusel VG’id vastavalt erinevaile üleandeile.
- Kompanii võitleb, ei ainult metsaalal, aga ka külis ja suuris asulois, mille struktiirid ja ehitused on tundud.
Neid edufaktoreid peaks panema tähele ja kasutama planeerimises ja koolituses maksimaalselt.
Koolitus:
Iga mees oleks hea koolitada vähemalt kahele või kolmele erinevale funktsioonile, eriti kõik juhatajad.
See andab märgatavalt lisa lahingukestust ja efektiivsust kompaniile.
Väike riigi väiked jõudud peab kasutada efektiivselt ja majanduslikult.
Suured riigid koolitavad tavaliselt mehe ainult ühe kitsase ja piiristatu funktsiooni jaoks.
Sellel on palju mehed igale vajadusele. See on ka selle üks nõrkus.
Paljud oskused pakub võimaluse korvata kaotuseid ja ka tegutseda erinevail viiseil vastavalt olukorrale.
Kõikile peaks anda põhikoolitus ka sissitegevuse metoodeis sõltumatult omast funktsioonist.
Lisaks sissirühmale põhjalik koolitus ja harjutus luures, miinisõjas ja sissitaktikas.
Lisaks snaiprigruppi juhatajale ka luure-, tulejuhtimis- ja sidekoolitus.
Kõik nemad koolitus- ja harjutustoimingud on lihtne teostada Malevis, ma olen selles suhtes kindel !