Jäädvustame
akf auriku õnnestunud viktoriiniküsimuse, vihjed ja õige vastuse.
Wikipedias algab tema teenistuskäik kui seiklusjutt, mille osaks on otsene identiteedivargus. Kokkuvõtvalt järgmine lugu;
Nooruses ühines ta oma sõbra juhitud relvastatud üksusega. Lahingus sõber langes. Noormees võttis tema relva ja viis salga võidule ning ... hakkaski esinema oma langenud sõbrana.
Tegelikkus on vist pisut proosalisem. Tahtes teha sõjaväelist karjääri, leidis noormees, et targem on end esitleda mitte vähemusrahva liikmena (mis keeleliselt täiesti erinev), vaid riigi põhirahvuse esindajana ja esitas selleks üsna suvalise nime. Ja tegigi uue nime all silmapaistva karjääri, tõustes oma riigis- ütleme, et sõjaväeladviku mitte päris absoluutsesse tippu, aga sinna küllaltki lähedale. Temale usaldati muuhulgas lisaks sõjalistele ülesannetele mitme keerulise erioperatsiooni läbiviimine ja tema erialaseid sügavaid teadmisi tunnustasid ka teiste riikide juhid (kellega tal oli vahetu kokkupuude) . 43-aastasena aga sai süüdistuse kuritegudes, millest üks oli juhtumisi teatud hiigelvaranduse pihtapanek. Mõned aastad hiljem mees hukati, uurimise käigus tuli välja ka tema tõeline identiteet, mida tal oli õnnestunud senini edukalt varjata.
Haihtunud varandus leiti paar aastat pärast tema surma. On täiesti selge, et selle äkilises kadumises tal mingit osa ega vähimatki teadmist polnud.
Kellest jutt?
Et mitte liig keeruliseks asja ajada, siis väga muinasaegadest otsima ei pea.
Otsitava naine oli abielu ajal siiski midagi päritoluga seoses hakanud kahtlustama...sellele ta siis teatas, et on ema poolt tõesti mitte põhirahvus, aga nimetas selleks hoopis mitte oma õige, vaid naaberrahva, kelle keelt ta ka hästi mõistes. Väidetavalt oli ta mõni nädal enne oma kinnivõtmist abikaasale siiski tõe üles tunnistanud.
See selleks, lehitsesin taasiseseisvunud Eestis kasutusel olnud ajalooõpikuid (mitte kõiki loomulikult) ja ühes vaataski ta pildilt vastu
Tõesti oma rahva tüüpnägu. Ja lühikest kasvu.
Tema korraldatud operatsioonidest oli vist efektseim selline, mille tulemuseks oli muuhulgas hiilgavalt läbiviidud inimrööv.
Mehe elukirjeldustes on vist tõepärane segatud väljamõeldistega. Nii näiteks olevat tahtnud üks välismaa riigipea teha talle üht (tolle aja kohta eriti) kallist ja haruldasevõitu kingitust. Ei tea, kuidas sellega siis tegelikult oli, kas jäi ainult suusoojaks jutu tasemele. Või tehti tõesti ettepanek kingitus vastu võtta. Ja siis oli iseküsimus, kui ettepanek tehti, kas see lükati tagasi või lasti kingitus teha. Ja kui kingitus tehti, kuhu see pandi (Endale meie otsitav seda kindlasti ei võtnud). Aga fakt on see, et pärast vahetuid kontakte võõramaade riigimeestega hakkasid mehe pea kohale kodumaal tumedad pilved kogunema...
Põnev vend on otsitav tõesti. Tema konspiratsiooni tegi täiuslikuks see, et polnud mitte ühtegi kaasteadjat. Need, kellega ta lävis- loodud pere, sõbrad ja töökaaslased, ei teadnud, kes ta on ja need kes võinuks teada- lapsepõlvesõbrad ja veresugulased, ei teadnud jälle kus ta on, oli lihtsalt 16-aastasena haihtunud. Taaskohtumine sugulastega toimus alles siis, kui ta kongis istus. Need olid riigi äärealalt üles otsitud ja isiku tuvastamiseks mõned kohale toodud.
Üks legendilaadne lugu meie otsitavast veel, mille pärast olla ta kodumaal musta nimekirja sattunud. Üks selle maailma vägevatest oli hakanud muretsema, sest üks ta poegadest oli kuidagi untsu läinud ja leidis, et poisile tuleks leida asjalik mentor. Meie mees siis olevat püüdnud noormeest ette võtta, kuid pärast ühte juhtumit loobunud.... et on kadunud hing.
susi kirjutas: Armeenlane Hudjakov on õige vastus.
Sergei Hudjakov ehk Armenak Hanferjants (1902-1950), lennuväemarssal. Planeeris soveti delegatsiooni turvalise lennu Teherani. Oli Jalta konverentsil Stalini lennundusnõunik. Churchill ja Roosevelt hindasid mehe teadmisi kõrgelt, FDR olla tahtnud talle sportlennukit kinkida.
Plaanis õhudessandi, mille käigus haarati oma vägede keskelt kaasa Pu Yi ja koos varandusega. Kullakoormat kandev lennuk aga kadus tagasilennul. Lennuki rusud leiti 1952 kusagilt taigast ja kuld korjati ka selle juurest kenasti kokku.
See pilt ühes ajalooõpikus
Seisab paremal servas
