Dokumentaalfilm Kristjan Palusalust

[Arnold]

Offtopic-
Miks mulle tundub, et me oleme enda mõttemaailma lukustanud mingisse mulli. Sellesse mulli ei tohi tungida mitte midagi väljastpoolt meie mõttemaailma. Saan aru- kartus on, et mull lõhkeb. Samas sureb meie identiteet, kui me ei ole valmis uuema informatsiooni vastuvõtuks, analüüsiks, omaksvõtuks...

Jah, muidugi! Analüüs on oluline, aga seda saab teha süsteemi sügavuti tundes! Ei saa Estoloogi kombel soovitada selle tarkuse omandamiseks "organite" seedekulglast läbi käia, seda enam, et see pole tänapäeval ka võimalik, kui just Põhja - Koreasse ei emigreeru, aga
miinimumina tuleks vähemalt olla ettevaatlik mõne - justkui üldkuvandisse mittesobiva - "fakti" interpreteerimisel ja oma avastuse õhinaga teatavakstegemisel. Mingit karistust sellele ei järgne muidugist, aga võib kohtlase mulje jätta

Näiteks kasvõi võrrelnud erinevate ellujäänud asjaosaliste ülekuulamismälestusi sellega, mis toimikuisse kirja pandi?

Mul on selline võimalus olnud - vanaema elas 1994 aastani. Minu ema kuulis minu käest, et tema isa (minu vanaisa, kes suri 1983) lasi 41-sel maha marodööritseva vene sõduri. Toimikut Tõnismäel nägin aastaid hiljem, aga vanaema jutt oli hästi meeles. Kusjuures vanaisa mõisteti õigeks! Siiski ei teeks ma kaugeleulatuvaid järeldusi ei ühele ega teisele poole, sest on tõesti ka võimalus mingist kokkuleppest. Suguvõsas levis legend seakerede vedamisest Võru NKVD tegelastele läbi sideisiku, aga nagu ka see lugu, tekitavad kõik ülejäänud "faktid" rohkem küsimusi kui vastuseid. See on sitalt pikk jutt ja ei viitsi siin algusest lõpuni lahata.
Mitmed professionaalsed ajaloolased on avaldanud kartust, et arhiivimaterjale kasutavad inimesed ei oska neis orienteeruda - eks see nii ka kohati kipub olema. Ma siiski ei keelaks seepärast Mart Laaril arhiive külastada, mis sest, et tema sõjaajaloolised raamatud on üks paras kräpp!

[Jaanus2]

Nagu enamasti mõisteti süüdi, nii võidi mõnikord käsu korras ka õigeks mõista, kui seda millekski vaja oli. NL ei olnud veel õigusriik sellepärast. Oli asju, mille eest mõisteti pea alati süüdi - näit. Omakaitses teenimise eest. Omakaitse oli "fašistlik organisatsioon" ja hullem kui Saksa armees teenimine. Enamus Saksa armees teeninuid, kes vangi pandi, istus tegelikult Omakaitse pärast, kuhu formaalselt kuulus pea kogu täiskasvanud meessugu enne mobilisatsiooni armeesse. Teiste asjadega oli nii ja naa. Marodööritseva sõduri mahalaskmise eest võidi jääda õigeks, kui mahalaskja oli piisavalt õige mees taustalt, sõdur piisavalt jõhker ja enesekaitse piisavalt selge. Aga võis minna ka teisiti, sest sõjavägi reeglina omasid poisse õigustas. Ka lihtsalt Saksa armeega võis minna nii ja naa, olenevalt sellest, kas natsionalist tahtis ise kangesti teenida või mobiliseeriti sunniviisiliselt vaene tööline - milline mulje jäi. Teatud isikuid lihtsalt taheti kinni panna ja siis leiti ka §.

[vibu11]

Nagu enamasti mõisteti süüdi, nii võidi mõnikord käsu korras ka õigeks mõista, kui seda millekski vaja oli. NL ei olnud veel õigusriik sellepärast. Oli asju, mille eest mõisteti pea alati süüdi - näit. Omakaitses teenimise eest. Omakaitse oli "fašistlik organisatsioon" ja hullem kui Saksa armees teenimine. Enamus Saksa armees teeninuid, kes vangi pandi, istus tegelikult Omakaitse pärast, kuhu formaalselt kuulus pea kogu täiskasvanud meessugu enne mobilisatsiooni armeesse. Teiste asjadega oli nii ja naa. Marodööritseva sõduri mahalaskmise eest võidi jääda õigeks, kui mahalaskja oli piisavalt õige mees taustalt, sõdur piisavalt jõhker ja enesekaitse piisavalt selge. Aga võis minna ka teisiti, sest sõjavägi reeglina omasid poisse õigustas. Ka lihtsalt Saksa armeega võis minna nii ja naa, olenevalt sellest, kas natsionalist tahtis ise kangesti teenida või mobiliseeriti sunniviisiliselt vaene tööline - milline mulje jäi. Teatud isikuid lihtsalt taheti kinni panna ja siis leiti ka §.

Teema läheb nagu filosoofiliseks lähenemiseks kätte ära- aga olgu.
Eks siis filosofeerime. Omakaitse. Loomulikult oli suhtumine selles organisatsioonis olemise pärast selline nagu ta oli. Kas selline suhtumine oli õige või vale? Omaette teema. Kas me praeguses "demokraatias" oleme targemad? Kas meie ühiskond ei pane mitte kõigile kommunistidele ka templit otsaette? Mulle meeldib ühe vana kommunisti ütlus- "Rezhiimi võid hukka mõista. Aga ideoloogiat mitte. Võta kätte kommunistliku partei manifest- nagu briljanti loed! Lihtsalt see debiilne kuritegelik rezhiim ei osanud sellega midagi ette võtta!" Ärgem hakakem nüüd analüüsima, kas manifest on briljant või mitte, aga mingi tõde tema ütluses on.
Seda, et ühe rezhiimi omad kokku hoiavad.... On see mingi üllatus? Ringkaitse politseis, arstiabis on üldteada tuntud. Omasid ikka kaitstakse. Seda üllatavam, kui erandeid leidus. Mis tõestab veelkord- pole olemas absoluutset tõde. Kõik pole ei must, ega valge...

[Jaanus2]

Imelik, et ka siin foorumis selliseid mõtteavaldusi saab lugeda. Meil võidakse kommuniste küll sõimata, isegi ajalehes ja raadios, aga imelik-imelik - keegi ei pane neid vangi "kodumaa reetmise" eest, selle eest, et nad kommunistid olid. Kusjuures kodumaaks peetakse veel ühte teist maad. Mingi vahe ikka on mu arust. Staliniaegsest kohtusüsteemist õiglust otsida ei maksaks, eriti kui süüdistati poliitilisel põhjusel. Tore on, kui kellelgi hästi läks, aga režiimi ja tema kohtusüsteemi kohta ei ütle see midagi. Rohkem ei filosofeeri.

[Tegelane5]

vibu11 Gulagi arhipelaagi oled ikka lugenud?
Nii (juriidilise) taustaga tutvumiseks?
Voldemar Õun'a "Uus Evangeelium" käsitleb ka stalinistlikku "õigussüsteemi" sisseseadmist ENSVs.
Vaene Arnold Rüütel ntks on ikka meeletult kannatanud uue kodanliku reziimi ajal
Too mõni näide Esimese Vabariigi aegsest nii kõrgest riigitegelasest kes 45 aastal vangis polnud. Rootsis elamine loomulikult ei lähe arvesse


BTW eluloofilmis "Söerikastaja" on stseen kus Jaan Kross räägib Patarei vanglas olemisest.
"Platnoid olid meilt, inteligentidelt lihtsalt saadetud pakid käest võtnud. Aga nurgas pingil istus vaikne talumees - Kristjan Palusalu. Tollelt läks ka siis 6 platnoid asju ära võtma aga too peksis nad pingiga laatsaretti"
Jaan Krossi ilme jagas veel 50 a hiljem respekti
See lõik Söerikastajast võiks ka sees olla.

[vibu11]

Täna kinos esilinastus.
http://www.kino.ee/index.php?movie_id=1 ... ie_details&

[poku]

Estoloog. Olen sinuga täiesti nõus. Ei saa vaid aru, millest selline tagajalgadele tõusmine. Et rezhiim oli kuritegelik- nõus. Et NKVD tegevus oli rohkem kui kallutatud- nõus. Väitsin vaid, et mitte KÕIK uurimised polnud sellised. Räägime siiski Palusalust. See mees oli õnnistatud kaitseingliga. Olen selles täiesti kindel. 7st mehest ainukesena jõuda Eestimaa pinnale. Selleks peab olema fortuuna soosik. Jääda Inimeseks suure algustähega- selleks peab olema sisemist jõudu. Mitte murduda- eestlaslikku põikpäisust.

Offtopic-
Miks mulle tundub, et me oleme enda mõttemaailma lukustanud mingisse mulli. Sellesse mulli ei tohi tungida mitte midagi väljastpoolt meie mõttemaailma. Saan aru- kartus on, et mull lõhkeb. Samas sureb meie identiteet, kui me ei ole valmis uuema informatsiooni vastuvõtuks, analüüsiks, omaksvõtuks...

See on nüüd küll veidi liiga vana teema ülessoojendus, kuid võib-olla kedagi siiski veel huvitab, et siiski Palusalu ei olnud ainuke neist seitsmest, kelle jalg uuesi Eestimaad puudutas. Alfred Paunel jõudis samuti tagasi. Olen tema otsene järeltulija. Olevat ka soomlaste käest vabaks saanud või ära põgenenud ja peavarju saanud ühe soomlase juures talus. Kuna soomlase juurde ta jääda ei saanud tuli ta jala üle jäätunud Soome lahe tagasi Eestisse. Kas see üle tulemine toimus juba 41. või 42. aasta talvel pole mulle täpselt teada. Igatahes 42 aasta suvel pidi ta olema juba Eestis. Palusaluga koos käis ta hiljem (viiekümnendatel) koos pojaga saunas ja oli igati heas läbisaamises. Poja sõnade järgi olevat nad omavahel tasasel häälel rääkinud asju, mida temale ei usaldatud. Legend, et nad Soome rindel võeti tule all olles vangi oli neil ilmselt juba põgenedes kokku lepitud ja Alfred Paunel seda ka tõenäoliselt ülekuulamistel kinnitas. Tean, et ka Alfred Paunel olevat olnud mingi aja vangis.

[MOrav]

Alfred Augusti p. Pauneli kohta (sünd. 1. v 4. VII 1916) saaks arhiivis vaadata

R-64, n 1, s 113, l 59; 1942 vabastamistunnistus

Jupo kaart isikukartoteegis; 1942

R-64, n 1, s 733, l 18; s 101, l 527; s 121, l 41-p; s 102, l 50; s 744, l 277; lauajuhend

R-294, n 1, s 168, l 291

R-35, n 1, s 54; 1940

R-294, n 1, s 151, l 464; 1942

R-64, n 4, s 542, toimik 126

Igaks juhuks ka Eesti Sõna, 4. I 1942, nr 2, lk 6

[tulemus]

Mul peaks olema üks üsna haruldane foto Palusalust, kus ta maadleb kohalike külameestega.