Jaan Hansen

[Edson]

Ma otsin oma vanaonu Jaan Hansenit, kes jäi kadunuks II MS-s. Oleks hea kui saaks tema saatusest midagi tagantjärgi teada. Jaan mobiliseeriti II MS alguses vene sõjaväkke ja rohkem meie perekond temast midagi ei tea. Minu vana-vanaema Marie Hansen püüdis kadunud poega leida kuni oma surmani 1989 aastal, kuid ei leidnud. Teada on nii palju andmeid:

Jaan Hansen, sündinud 08.12.1922 Viljandimaal, Suure-Jaani kihelkond.
03.07.1941 võeti Viljandis vene sõjaväkke (obd-memoriali andmed).

Isa: Karl Hansen (1892-1928)
Ema: Marie Hansen (1894-1989)

Leidsin Vene andmebaasist http://www.obd-memorial.ru/ sellised andmed:
Номер записи 570293878
Фамилия Хансен
Имя Ян
Отчество Карлович
Дата рождения __.__.1922
Дата и место призыва 03.07.1941 Вильяндский УВК, Эстонская ССР, Вильяндский уезд
Воинское звание рядовой
Причина выбытия пропал без вести
Дата выбытия __.11.1944
Источники информации ЦАМО
Edasine saatus teadmata

Jaani noorem vend Anton Hansen (s.1925) teenis Saksa sõjaväes. Pääses sõjast eluga. Kahjuks ma ei tea, kus väeosades ta teenis, ei jõudnud küsida ja ega ta tahtnud ka rääkida. Tean, et ta läbis sõja lõpus Tšehhi põrgu. Kust ma saaksin seda uurida?

[MOrav]

Madar tn Riigiarhiivist nt vaadata (viimasel on ka isanimi Karl, sünniaasta pole)


R-1196 n 1 s 1 lk 18 Hansen Anton Karl m 9.9.1925

R-1789 n 1 s 5 ll 35 Hansen Anton Karl m ..1925

R-67 Eesti Leegion n 1 s 2 lk 68-2 A [1944] Hansen Anton m 9.9.1925 ..

R-67 Eesti Leegion n 2 s 7 lk 38 1944 33. SS Grenaderide Väljaõppe ja Varupataljoni ülema k/k 9/44 Hansen Anton m 9.9.1925


R-64 n 1 s 119-a lk 50: n 1 s 117 lk 52-p 1941 hävituspataljoni liikmete nimekiri Hansen Anton Karl m ..

[Edson]

Tänan vihjete eest.
Kuidas Riigiarhiivis ligi saab materjalidele? Kas piisab kui näitan IDkaarti, ja ütlen, et otsin sugulase kohta andmeid?

See viimane kirje loodetavasti ei saa õige vihje olla. Vanaisal oli kaenla alla veregrupp märgitud... selliseid mehi sinna hp seltskonda ei oodatud.

[Edson]

Eesti Leegioni vihjed on õiged. Vanaisa sünnikuupäev oli 9.9.1925.

[Arnold]

Eks vaata ise lehekülgi ja võta ühendust - ei jõua ju vabatahtlikud Sind lõpuni asendada! Pane nüüd ise edasi! Ja kena kui lõpus ka aitajaid tänad ja teavitad oma leidudest (mõistlikes piires).

[Edson]

Millised oleks võimalused IIMS vene sõjaväes kaduma läinuid otsida? Siin vist erilist lootust pole midagi leida.

[Arnold]

KULLA MEES! Ikka loed, mis siin teemas kirjas on? 1000 korda kergemini leiad NLiidu poolt mullatoidule aetud üles kui Saksa Reichi sõdurid.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=12604

[kanakukk]

Tänan vihjete eest.
Kuidas Riigiarhiivis ligi saab materjalidele? Kas piisab kui näitan IDkaarti, ja ütlen, et otsin sugulase kohta andmeid?

See viimane kirje loodetavasti ei saa õige vihje olla. Vanaisal oli kaenla alla veregrupp märgitud... selliseid mehi sinna hp seltskonda ei oodatud.

Ma ei oska öelda, et kas tellida saab ka juba siis, kui veel kordagi Riigiarhiivis käinud pole, aga uurige järele: http://www.riigi.arhiiv.ee/index.php?la ... tn=menu_03

Kirjutage neile, et Te ei ole varem Riigiarhiivi uurimissaali külastanud, mistõttu palute arhivaaril selgitada, et kas säilikuid on võimalik arhiivi tellida ka siis, kui Te ei ole ennast registreerinud. Avaldage soovi, et soovite uurida oma vanaonu puudutavaid materjale, millede viited on niisugused:
ERA.R-1196.1.1
ERA.R-1789.1.5
ERA.R-67.1.2
ERA.R-67.2.7
ERA.R-64.1.119

Paluge neil niisamuti täpsustada, et kas Teil on õigus neid arhivaale näha või kas on tarvis küsida vanaonu järeltulijatelt volitust, s.t kas neile kehtib mingisugune juurdepääsupiirang. Märkige ära kõik sünni- ja surmadaatumid (üldpõhimõte on 110 sünnist, 30 surmast või 75 aastat dokumendi tekkimisest, kui sellele ei ole kehtestatud mingeid eritingimusi) ja sugulusastmed, et arhivaar ei peaks täiendavaid küsimusi esitama.

Kui on tarvis koostada volitus juurdepääsupiiranguga materjali nägemiseks, siis sellega võin abiks olla – Riigiarhiivil enesel niisugune blankett puudub.

Kui otsustate lihtsalt kohale minna, siis arvestage sellega, et säilikute toomine hoidlast võtab aega ja oodata tuleb tund või rohkem.

Riigiarhiivi külastamisel tuleb iga kord kaasa võtta isikut tõendav dokument – Teie külastuse fikseerimiseks. Rangelt soovitatav on kaasa võtta digifotokas. Välku ja statiivi kasutada ei või, aga hiljem on arvutist väga mugav materjale üle vaadata. Mingeid lisatasusid fotoka kasutamine kaasa ei too.

[MOrav]

Hävituspataljonid olid ikka enne Leegioni... Ja: sinna võeti paljud mobiliseerituist, kellel siis valikut polnud. Ja vähemalt ühte juhust tean, kus h-pat liige asus üsna pea tööle Juposse. Ja mindi kohe ka Saksa-aegseisse eri üksustesse, et silma alt ära saada. Nii et 100% ma ei välistaks ette midagi.

[Edson]

Kanakukk ja Estoloog, aitäh kasuliku info eest. Võtan arhiiviga ühendust ja sean sammud sinnapoole.

Kasutaja Arnold, võiksid hoogu maha võtta. Kui suvatseksid lugeda minu esimest postitust, siis näeksid, et sinu viidatud andmebaas on mul juba läbi tuulatud ja sealt ma targemaks ei saanud.

Kui kellelgi on veel soovitusi, kust jätkata vene sõjaväes kadunuid, siis olen info eest väga tänulik.

[Arnold]

Palun vabandust! Siin portaalis võid kirjutada privas kasutajale Vladimir, aga kiirema vastuse saamiseks soovitan seda teha vene keeles!

[Vladimir]

Eestist Punaarmeesse võetud kutsealuseid ega reservväelasi esialgu rindele ei saadetud, vaid suunati tagalasse tööüksustesse. Eestlasi leidus enim Arhangelski ja Uurali sõjaväeringkondade tööüksustes, kus nad jaotati kuni 1000-mehelisteks ehituspataljonideks ja töökolonnideks. Neid rakendati peamiselt ehitus- ja metsatöödel. 1941 hakkasid mehed massiliselt surema. OBD "Memorial"-is nende nimed puuduvad. http://www.soldat.ru/forum/viewtopic.php?p=1815

[Edson]

Jah, suure tõenäosusega suri vanaonu Jaan tööpatis UAZis nr 862 (Uralskii Aljuminevõi Zavod) või teel sinna. Enamik, kes 03.07.1941 Viljandis mobiliseeriti, surid just selles laagris (allikas: http://www.okupatsioon.ee/kaastood/kond ... jandi.html)

Karm - need olid 19 aastased poisikesed.

[Edson]

Arhiivis sain niipalju targemaks vanaisa Antoni kohta, et ta tahtis 1941a novembris astuda Omakaitsesse, Taevere kompaniisse aga kuna ta oli siis alles 16a, siis oli nimel joon all ja märkus "noor". Seega ei tea, kas vast üldse võeti.

Mais 1944 astus Eesti SS Leegionisse ja läks rindele. Sai ka 2 korda haavata, õlg oli läbi lastud.

Selline oli paljude Eesti perekondade saatus. Vanem vend represseeriti mobilisatsiooni nime all vene sõjaväkke ja piinati Siberis surnuks. Surmakoht ja eg teadmata. Noorem vend astus Saksa armeesse ja võitles Eesti vabaduse eest.

[Motronicus]

Ma otsin oma vanaonu Jaan Hansenit, kes jäi kadunuks II MS-s. Oleks hea kui saaks tema saatusest midagi tagantjärgi teada. Jaan mobiliseeriti II MS alguses vene sõjaväkke ja rohkem meie perekond temast midagi ei tea. Minu vana-vanaema Marie Hansen püüdis kadunud poega leida kuni oma surmani 1989 aastal, kuid ei leidnud.

Arhiivis sain niipalju targemaks vanaisa Antoni kohta, et ta tahtis 1941a novembris astuda Omakaitsesse, Taevere kompaniisse aga kuna ta oli siis alles 16a, siis oli nimel joon all ja märkus "noor". Seega ei tea, kas vast üldse võeti.

Mais 1944 astus Eesti SS Leegionisse ja läks rindele. Sai ka 2 korda haavata, õlg oli läbi lastud.

Tasub pöörduda Punase Risti poole. Idasuunalised päringud võtavad palju aega ja kahjuks kipuvad tulema sisuliselt vastusega "andmed puuduvad" (palju on salastatud, palju läbitöötamata jne). Proovida aga tasub. Samas näib, et Venemaal on just algamas uus avalikustamise kampaania, muidugi, kes teab pikalt see kestab.
Teine võimalus, küsida kohalikelt. Iseasi palju neid teadjaid järgi on.

Kas vana-vanaema tagasipöördunud korpusepoisse ei küsitlenud? Taevere vallast mopiti Vene väkke omajagu, mõni tuli tagasi kah. "Külaraadioga" peab muidugi ettevaatlik olema, nt ilmselt sama Anton Hanseni kohta pakuti, et langes kodukülas '44.
Ilmselt tegu küll samade inimestega, kuid igaks juhuks küsiks üle, kust kandist Taevere vallas nad pärit olid?

Selline oli paljude Eesti perekondade saatus. Vanem vend represseeriti mobilisatsiooni nime all vene sõjaväkke ja piinati Siberis surnuks. Surmakoht ja eg teadmata. Noorem vend astus Saksa armeesse ja võitles Eesti vabaduse eest.

Ilmselt samas pundis läksid Venemaale minu sugulastest, ütleme nii, et perepoeg ja tema onu (ema vend), isa ehk perepea värvati hiljem sakste väkke. Perepoeg langes 22-aastasena 16.01.43 Lukis (sõdurisaatus! sic! kuupäev), isa põgenes Saksamaale ja elas hiljem aastakümneid seal. Onu, kes ka Luki all haavata sai, õlga, oli ainuke, kes neist koju jõudis. Tema jaoks oli see juba kolmas sõda. Kuid kodus ei pidanud närvid vastu. Sõdurisaatus!