Oskab keegi mingit aimu anda selle mehe sõjateest - Ferdinand Friedrichi p. Tulev, sünd. augustil 1919.a. Võrumaal Kasaritsa vallas. Teenis Saksa armees.
Oli minu vanaisa ja enam pole kedagi järgi jäänud kes võiks temast mulle rääkida...
Arhiivi ei saa lähiajal kahjuks minna.
Ferdinand Tulev?
Re: Ferdinand Tulev?
Võibolla saab Punane Rist aidata? http://www.redcross.ee/et/activities.html#2oliver kirjutas:Oskab keegi mingit aimu anda selle mehe sõjateest - Ferdinand Friedrichi p. Tulev, sünd. augustil 1919.a. Võrumaal Kasaritsa vallas. Teenis Saksa armees.
Oli minu vanaisa ja enam pole kedagi järgi jäänud kes võiks temast mulle rääkida...
Arhiivi ei saa lähiajal kahjuks minna.
Alo
Oma üllatuseks loen siit ühte päris tuttavat nime! Tulev, Ferdinand - ehk Tulevi Värdi, kellega ma mingi aja, pärast vene kroonust tulemist ja enne ülikooli minekut, 1977-1979 koos ATB Nr.3-s ühes ruumis töötasin. Kui muidugi on sama mehega tegemist (hea oleks, kui teatad!).
Noh, ja kuna kogu oma teadliku elu olen hirmsasti kange II MS asjade vastu huvituja olnud, siis sai palju ka sellest sõja-ajast räägitud, ning lahti rullus igatahes päris omanäoline sõjatee, millesarnast senimaani ühestki memuaarist veel lugenud pole. Lühidalt - Oli Territoriaalkorpuses, andsid end koos sõbraga kusagil Ostrovi kandis vangi, vangilaagris Prantsusmaal ja Ruhris (muide, suhtumine Eesti sõdurisse oli pigem kui tööstusspetsialisti, ja ka see nn. sõjavangistus oli pigem formaalne kui tõeline, sest, noh - ekskursioonid erinevatesse linnadesse, muuseumidesse jne. ning vaba linnaskäik ja "Punase Risti" toidupakid, ei klapi kohe kuidagi nõukogude filmidest meelde jäänud vangilaagri tüüpolmega), vangilaagri laialilaskmine ameeriklaste poolt, jalgsi ja juhusliku transpordiga läbi Euroopa kodumaale tulek ning kurioosne Võru Sõjakomissariaadipoolne veteraniks pidamine.
"Gevalia" - ja juttu jätkub kauemaks!!!
Pole enam aega rohkemaks oraatoritegevuseks, sest olen praegu arvutis lihtsalt juhuslikult pikemaks tööle jäädes, aga - selle mehe jutustused oli huvitavad, ja pean tunnistama, et suhteliselt tüütu oleks praktiliselt kogu väikese raamatu materjali selles foorumis välja trükkida.
MUIDUGI, KUI ON TEGU SAMA MEHEGA (aga, igatahes, sellest sõltumata on lugu väärt meenutamist)!!! Võib-olla kunagi hiljem.[/b]
Noh, ja kuna kogu oma teadliku elu olen hirmsasti kange II MS asjade vastu huvituja olnud, siis sai palju ka sellest sõja-ajast räägitud, ning lahti rullus igatahes päris omanäoline sõjatee, millesarnast senimaani ühestki memuaarist veel lugenud pole. Lühidalt - Oli Territoriaalkorpuses, andsid end koos sõbraga kusagil Ostrovi kandis vangi, vangilaagris Prantsusmaal ja Ruhris (muide, suhtumine Eesti sõdurisse oli pigem kui tööstusspetsialisti, ja ka see nn. sõjavangistus oli pigem formaalne kui tõeline, sest, noh - ekskursioonid erinevatesse linnadesse, muuseumidesse jne. ning vaba linnaskäik ja "Punase Risti" toidupakid, ei klapi kohe kuidagi nõukogude filmidest meelde jäänud vangilaagri tüüpolmega), vangilaagri laialilaskmine ameeriklaste poolt, jalgsi ja juhusliku transpordiga läbi Euroopa kodumaale tulek ning kurioosne Võru Sõjakomissariaadipoolne veteraniks pidamine.
"Gevalia" - ja juttu jätkub kauemaks!!!
Pole enam aega rohkemaks oraatoritegevuseks, sest olen praegu arvutis lihtsalt juhuslikult pikemaks tööle jäädes, aga - selle mehe jutustused oli huvitavad, ja pean tunnistama, et suhteliselt tüütu oleks praktiliselt kogu väikese raamatu materjali selles foorumis välja trükkida.
MUIDUGI, KUI ON TEGU SAMA MEHEGA (aga, igatahes, sellest sõltumata on lugu väärt meenutamist)!!! Võib-olla kunagi hiljem.[/b]
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline