andrus kirjutas:
lk.98
viide 89 Venemaa sõjaarhiivi. Sellega seoses on mul rääkida üks anekdootlik lugu militera foorumilt. Nimelt keegi viitsis kontrollida Solonini kasutatud arhiiviviiteid (seal jääb paberile laenutaja nimi (ja vist ka kuupäev) ) ja seda marsruutide kirjeldust ei olnud autor välja võtnud (lisaks ka mitut muud säilikut). Selle peale kasutaja MarkS väitis, et säiliku sisu olevat ta saanud säiliku kirjeldusest (opis). Seda ta kahjuks raamatus ei pidanud vajalikuks märkida.
teema ise on siin:
http://militera.borda.ru/?1-10-40-00000 ... 1240766051
ˇ
1. Kas kaasfoorumlane andrus käis isiklikult Venemaa Kaitseministeeriumi Keskarhiivis seda väidetavat fakti kontrollimas, millega ta püüab Mark Soloninit naeruvääristada? Või esitab lugupeetud kaasfoorumlane kellegi anonüümse interneti kommenteerija väiteid suvalisest foorumist?
2. Kas lugupeetud kaasfoorumlane mitte ise alles hiljuti siin foorumis ei esitanud ühe tema poolt esitatud materjali viitena pärast küsimist viidet sellele samale arhiivifondile? Kas ta viitas sealjuures, et tegelikult ei ole ta käinud seda materali seal arhiivis lugemas vaid leidis selle interneedusest?
Tahan öelda kahte asja:
1. Saan aru, et härra Solonini isik mõnele kaasfoorumlasele eriti ei meeldi. Ei meeldi siis ei meeldi, aga jätame rahule inimesed keda huvitab sõjaajalugu ja kes seetõttu siin foorumis osalevadki. Jätame teiste madaldamise ja arutame asjade ümber, teadmised millest võivad meil erinevad olla.
2. Räägin ka andrusele ühe mõistuloo. Üks minu sõber konkureeris aastaid tagasi ühe USA suure päevalehe coluministiks. Konkureerijaid oli üle 700 ja toimus 12 vooru. Ta võitis konkursi. Kui küsisin kuidas, vastas tema: mu poeg oli siis 12-aastane. Kõik konkursitööd andsin ma talle lugeda. Ja kõik, millest ta aru ei saanud, tõmbasin ma maha. Seega, tarkuse näitamine on see kui kõik teised sellest aru saavad.
Solonini raamatu ülbe haltuuraks kuulutamine eeldaks siis seda et toodaks mõni vene autori raamat Soome käsitluse kohta, mis on vähem haltuura ja tõesti silmapaistev uurimus võrreldes Soloniniga. Keegi seda siiani vähemalt siin foorumis teinud ei ole.
Nende lehekülgede kaupa toodud märkuste esitamine on vist mingi isiklik konspekt või märkmed vms. Igal juhul segane ja üldist arutelu igal juhul mitte edendav. Arutaks ehk parem Solonini raamatus esitatud olulisemate väidete üle, mitte detailide kallal närides ja pisiasjade sohu uppudes.
Toon ise ka ühe sellise järelduse, mis minu arust vajaks arutelu, välja. (Mul ei ole kahjuks eestikeelset raamatut, kasutan originaali: "25 июня: глупость или агрессия?" - Издательства: Эксмо, Яуза, 2008). Originaalis on teema lk-del 380-381ˇ.
Solonin küsib, kas Soome ründamine 25.juunil ja järgnev sisuline sõjakuulutus aitasid kaasa NLiidul edukalt sõdida peavaenlase, Saksamaa vastu. Ja samas toob ta mõned näited suhetest teiste riikidega. Bulgaaria oli Saksamaa liitlane, kuid ometi ei alustanud NLiit 1941.aastal selle riigi vastu sõjategevust. Jaapan oli Saksamaa peamiseid liitlasi, kuid ometi ei alustanud NLiit sõjategevust Jaapani vastu. Itaalia oli samuti Saksamaa liitlane ja pealegi kuulutas Itaalia ametlikult NLiidule sõja. Kuid isegi Itaalia vasti ei alustanud NLiit sõjategevust ega kuulutanud sellest.
Miks siis oli vaja provotseerida Soomet 25.juuni rünnakuga ja anda talle hea võimalus sõja kuulutamiseks?
See viib mõtted teistele samasugustele ajaloolistele paralleelidele.
1. Rootsi lasi läbi oma territooriumi saksa vägesid, mineeris sakslaste soovil oma akvatooriumi ja tahtis väga osaleda oma relvaüksusega Hanko venelaste tugipunkti likvideerimisel kuna pidas baasi oma julgeolekule väga ohtlikuks. Miks NLiit ikkagi austas Rootsi neutraliteeti. Lisaks teame ju kahe riigi vahel toimunud laevade hävitamisi. Samuti interneeris Rootsi Saaremaalt 1941 põgenenud punaarmeelased ja mereväelased jne.
2. Saksa lennukid kasutasid Soome lennuvälju tankimiseks tagasiteel koju. Soome rannikul baseerusid saksa laevad, mis rajasid miinitõkkeid Soome lahte. See on tõsi. Kuid 1939-1940 pommitasid Soomet Eestis baseerunud punakotkad ja seda korduvalt ning järjepidevalt. Ma ei räägigi Eesti sadamates baseerunud Balti laevastiku üksuste tegevusest Soome vastu. Kuid Soome ei rünnanud Eestis asuvaid NLiidu sõjalisi baase, lennuvälju ning teisi objekte. Vaindlo pommitamine kõrvale jättes kui apsakas.
