Kapral Karu kirjutas:kanakukk kirjutas:
[*]ENSV Riikliku Julgeoleku arhiividest ERAF.140SM (ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee kirjavahetuse kollektsioon), ERAF.134SM (ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee eriinspektsiooni materjalide kollektsioon), ERAF.132SM (ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee filtratsioonilaagri toimikute kollektsioon ), ERAF.129SM (ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee lõpetamata uurimistoimikute kollektsioon) ja ERAF.130SM (ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee lõpetatud uurimistoimikute kollektsioon) ligi 45 000 säilikut. Juurdepääsupiirangute tõttu jäävad need arhiivid Saagas kasutatavateks vaid Rahvusarhiivi uurimissaalides ning juurdepääsutaotluse alusel
Nii et selleks, et neid näha, peab minema Stanfordi -- seal peab uurija vaid lähtuma ülalmainitud kohustusest isikunimesid mitte avalikustada.
Juurdepääsupiiranguga materjalidele on võimalik ligi pääseda, kui:
1. juurdepääsupiirangu tähtajad on ära langenud (riigiarhivaari käskkirjast 4. juunist 2010 "Juurdepääsu korrast piiranguga arhivaalidele" (*1) punktist 2.3 selgub, et igaveseks ajaks seatud tähtaegu ei ole)
2. käsil on uurimistöö, mis nõuab vastavate materjalidega tegelemist (katsu sa metsavendadest raamatut kirjutada, kui ainesele ligi ei saa)
Esimesel juhul kaovad piirangud:
a) kui isiku surmast on möödas 30 aastat (2012. aastal pääseb ligi isikutoimikutele, kes surid hiljemalt 31.12.1981);
b) kui isiku surma ei ole teada, aga sünnist on möödas 110 aastat (2012 vastavalt 1901);
c) kui sündi ega surma ei ole teada, siis kaovad piirangud 75 aastat pärast dokumendi loomist (niisiis on tänase seisuga vabad kõik 1936 või varem loodud delikaatseid andmeid sisaldavad arhivaalid);
Aastate arvutamine tuleneb mälu järgi "Tsiviilseadustiku üldosa seaduse" järgi, mille kohaselt tähtaeg saabub aasta viimasel päeval kell 24:00. Niisiis 15. november 1978 surnud isiku piirang kaob 31. detsembril 2008 kl 24:00 ehk 01.01.2009. Sarnane arvutuskäik on ära toodud ka riigiarhiivi käskkirjas.
Kui toimik on koostatud mitme isiku kohta, siis aastaid hakatakse arvutama mõistagi kõige viimasena ära surnud isiku järgi. Kui üks isikutest oli lähedane, kellelt endalt või kelle järeltulijatelt saite kirjaliku loa andmetega tutvumiseks, siis enam mingeid surmaaegu ei vaadata.
Mis puutub nüüd surmaaja tõestamine kohta, siis mõnede 1942. aastal mahalastud ohvitseride kohta pole minult keegi notari poolt kinnitatud surmatunnistust seni küsitud. Kirjutasin lihtsalt, et Memento raamatu järgi maha lastud seal ja sel aastal (nad saavad ju muidugi seda toimikust ise järele vaadata, kui peaks kahtlusi olema või kui ei tea). Normaalne oleks muidugi, et AIS-i märkuste lahtris oleks kirjas, et JP on äralangenud ja siis ei peaks ise teatmeteosest otsima, millal näiteks Alfons Rebane ära suri.
Juurdepääsu lubamine uurimistööde puhul (kõnelesin ennist ka teisest võimalusest). Ma nüüd päris veendunult ei julge öelda, aga tõenäoliselt põlve otsas kirjutad töö 11. klassi ajaloo ainetunni jaoks ei kvalifitseeru uurimuseks. Samas, kui on soov kirjutada diplomitööd näiteks metsavendlusest ning isikud, kes olid teile huvipakkuvas piirkonnas tegevad, on juurdepääsupiirangu kaitse all, siis tuleb võtta vastav luba kõrgkoolist, kelle juures te vastavat tööd kirjutate. Teatavasti Tartu Ülikool laeb magistritööd ka netti üles, teie tööd siis lihtsalt niikaua veebi ei riputata, kuni piirangud kaovad.
(*1) -
https://docs.google.com/viewer?url=http ... eskiri.pdf
Märkused (lisatud 09.10.2012):
1. Riigiarhiivi veebilehel on millegipärast öeldud, et kasutusel on 2010. aasta käskkiri, kuigi link viib 2008. aasta omale.
2. Vähe sellest, kehtiv on hoopis riigiarhivaari käskkiri "Juurdepääsu kord piiranguga arhivaalidele" 6. septembrist 2012 (nr 35), vt
http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/Rahvus ... d_2012.pdf. Samas ei too uus eeskiri kaasa mingeid põhimõttelisi muutusi piirangute äralangemise aastaarvudes vms.
****
Niisiis:
1) tuleb piirduda nende isikutega, kelle sünnist 110 aastat
2) uurida välja, et ehk mõned vähem kui 110 aastat tagasi sündinud isikud, kes laagritesse saadeti, seal ka surid ja seega piirangud kadunud
3) leida asutus, kes on nõus andma loa uurimistöö tegemiseks