Vene sõjaväerongi õnnetus Tartus 1897. aastal?

Raamatud, ajakirjad, muud trükis ilmunud materjalid. Filmid. Webilehed. Muud kohad kust infot ammutada...
Vasta
Kasutaja avatar
krizz
Liige
Postitusi: 2075
Liitunud: 18 Mär, 2006 1:59
Asukoht: Eesti Kuningriik
Kontakt:

Vene sõjaväerongi õnnetus Tartus 1897. aastal?

Postitus Postitas krizz »

Rohkem ei tea sellest midagi, kui see joonistus.
Military train accident in Dorpat, Russia, 1897. Artist F Meaulle
Military train accident in Dorpat, Russia, 1897. Artist F Meaulle.jpg
* Otsin pilte ja infot Aegna merekindluses teeninutest, eriti aastatest 1930-34 *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
Kasutaja avatar
krizz
Liige
Postitusi: 2075
Liitunud: 18 Mär, 2006 1:59
Asukoht: Eesti Kuningriik
Kontakt:

Re: Vene sõjaväerongi õnnetus Tartus 1897. aastal?

Postitus Postitas krizz »

Näedsa maakeelne info täitsa olemas. Tänud!
Vihm laastas raudteetammi
1897. aasta 1. mai pärastlõunal toimus rongiõnnetus Puka raudteejaama lähedal Aakres. Tol ajal paiknes Tartus 95. Krasnojarski jalaväepolk, mille kaks pataljoni asusid Lätis. Need väeosad kutsuti Tartusse laskeharjutusele ja polgu saja aasta juubeli tähistamisele.
Sõjaväerong, mis koosnes 33 vagunist, väljus Puka jaamast kell neli. Rongis oli 24 ohvitseri, 745 sõdurit ja mõni tsiviilisik. Ülimalt ägeda vihmasaju tõttu muutus ilm äkki pimedaks ja vedurijuht nägi vaid mõni meeter ettepoole. Paar kilomeetrit pärast Puka jaama tajus juht, et vedur hakkab kõikuma. Ta andis hädavilet ja viimases vagunis olnud konduktor suutis viimasele kolmele vagunile piduri peale panna.
Need vagunid jäid rööbastele, aga vedur koos 30 eespoolse vaguniga sõitis rööbastelt välja. Eri andmeil jooksid 12–14 vagunit üksteisele otsa ja purunesid täielikult.
Suurõnnetuse põhjustas erakordselt äge vihmahoog, mis õõnestas rööbastealust muldkeha ja põhjustas rööbaste nihkumise. Tulvavesi suutis raudteetammist vaid 25 minutiga läbi murda, nii et rööpad jäid lausa õhku. Mõnikümmend minutit varem oli samast kohast läbi sõitnud Riiga minev postirong. Siis oli raudtee veel igati sõidukõlblik.
Õnnetuse tagajärjel hukkus 56 sõjaväelast ja kaks konduktorit. Surma sai ka ühe veltveebli abikaasa koos kahe lapsega. Raskeid vigastusi sai 43 sõjameest, kergemate vigastustega pääses kolm ohvitseri ja 125 alamväelast.
Hukkunud sõjaväelased maeti 3. mail Tartu Raadi kalmistule. Hukkunute arv kasvas veelgi, sest samal päeval suri õnnetuses raskeid vigastusi saanud veltveebel. Pukas juhtunud katastroof ongi jäänud Eesti ajaloo ohvriterohkeimaks rongiõnnetuseks.
* Otsin pilte ja infot Aegna merekindluses teeninutest, eriti aastatest 1930-34 *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist