Postitatud: 02 Juul, 2007 21:02
kehv sõnastus jah minu poolt
Wiking kirjutas: Minu soovitus, tee ise kõigepealt midagi - siis tee suu lahti
Wiking kirjutas:Mis mul sellest peaks vaja olema vaadata? Aiman, aga seda kolinat tuleb pigem sinu poolt. Teinekord, räägi asjadest, millest sa tead.
Teeks edaspidi nii. Et kui kellegil, pole minu küsimusele vastust, siis pole mõtet siia teemasse kirjutamisega aega raisata. Lihtne ja loogiline, eksju.
Eelnevaga ei taha ma absoluutselt väita, et kõik koonduslaagreid ravipuhkuse ajal valvanud Relva-SS mehed panid automaatselt toime inimsusevastaseid kuritegusid, samuti pole meil andmeid selle kohta, et Eesti SS-diviisi mehed oleksid laagreid valvanud, aga ajaloolise tõe seisukohalt on täiesti vale väita, et mingit sidet Relva-SSi ja koonduslaagrite vahel ei eksisteerinud.Relva-SSi tänapäeva advokaaadid on pidevalt väitnud, et koondus- ja hävituslaagrites toimunud õududsed olid tavalistele SS-i rindevõitlejatele teadmata, seda põhjendusel, et Relva-SS-il polnud laagritega mingit pistmist. Kummatigi on tõsi, et alates aprillist 1941 luges Himmler laagrid Relva-SS-i süsteemi koostisosaks. Sestpeale, kõige hullemate julmuste toimumise ajal, kandsid laagriohvitserid ja valvurid selgesti eristuvate pruunide ääristega Relva-SS-i vormi ja neil olid Relva-SS-i palgaraamatud. Surnupealuu-üksuste allohvitseridest koosnevat vanemat laagri administratiivpersonali tugevdati suure hulga haavatud ja paranevate Relva-SS-i meestega eri rinnetel võitlevaatest SS-üksustest, millest surnupealuu-diviis oli vaid üks paljudest. Nii näiteks paigutati 1943. aastal Leeibstandarte välisaandarmid ja 13. SS-diviisi mehed Buchenwaldi ja Gross-Roseni laagrisse, diviisdi Wiking võitlejad aga leidsid end õnnetul kombel valvuritena Belsenist, kui britid selle laagri vabastasid. Karl Gebhardt, kelle järelvalve all tehti laagrites rassilisi ja arstlikke eksperimente, oli varem olnud SS-diviisi Das reich rindekirurg ning Richard Glücks, kelle hoole all oli kogu koonduslaagrite süsteem, oli Relva-SS-i kindral ja ühtlasi koonduslaagrite inspektor. Relva-SS-i võitlejaid, kes lühemat aega laagreid mehitasid, juhendasid surnupealuu-üksuste veteranidest koosnev alaline laagripersonal...
on üks-üheselt maha kirjutatud Lumsdeni raamatu lehekülgedelt 181 ja 183. Mingit allikaviiteid sellisele plagiaadile ja raamatu sisu valikulisele tsiteerimisele aga ei anta ja see ei ole viisakas. Pigem kergelt ebaseaduslik.Nende ülem oli SS-Obergruppenführer Theodor Eicke, endine keiserliku sõjaväe laekur. Eicke tundis kustumatut vaenu elukutseliste ohvitseride vastu, keda ta nägi SS-VT juhtkonnas, ning tema peamine eesmärk oli muuta SS- surnupealuu üksused töölisklassi omamoodi vastujõuks poliitilistele operatiivvägedele.1939 aastaks olid SS-surnupealuu üksused sedavõrd kasvanud, et neile lisandusid veel SS-Totenkopfstandarte 5 Dietrich Eckart, sanitaarpataljon, tankitõrje õppekompanii, motoriseeritud siderühm ja osaliselt motoriseeritud inseneriüksus. Mida iganes Eicke võis arvata, aga tema SS-TV oli arenenud tõeliselt sõjaväeliseks organisatsiooniks.