Kahjuks varem polnud aega sõna võtta, sest "töö kiidab tegijat", kuid tahaks siiski asja kirja panna ning ootaks ka kaasfoorumlaste seisukohti.
Algatuseks vastav link: http://www.eam.ee/est/naitused/pysi/cat-439
Ootused muuseumi minnes olid märkimisväärsed, sest juba mõne kuu on ekspositsioon suletud olnud. Ajateenijatele-õppuritele mõeldud ekskursioongi sai ära jäetud. Kuna oli puhkepäev ja ka viimane päev tasuta külastuseks, oli rahvast võrdlemisi palju. Siiski ei seganud see otseselt.
Huvitav, et ekspositsiooni saab vaadata kahte pidi - tänapäevast minevikku ja vastupidi. Mina vaatasin siis ikka "algusest", ehk kaugemast minevikust alates.
Ehmatas kohe alguses ekspositsiooni kujundus. Kogu väljapanek oli koostatud klaaslampide ees olevatest valgustatud ja nurga all must-valgetest rohke tekstiga lugemistahvlitest. Lagi ja põrand süsimustad. Ei saanud täpselt aru, kas pidin end tundma, kui matusebüroos, kinos või raamatut lugedes. Ajaloos tagasi mineku tunnet igatahes ei tekkinud. Originaalesemeid, dokumente ja kujundusi oli minimaalselt. Vaid üksikud asjad helendavate plastmasstahvlite keskel üksikutes sahtlikestes. Nagu (nn moodsa) kunsti näitus.
Võrdlemisi huvitav oli filmiprogramm, mis mõnedes nurgatagustes või saalides jooksis. Eriti asjalik ja pädev tundus film Vabadussõjast. Filmid olid minuarust umbes veerandtunnised, mille äravaatamise järel võis tahvlite vahel edasi kulgeda.
Metsavendade punker-maja oli osaliselt alles jäänud, kuid sedakorda oli ükspool paremaks vaatamiseks eemaldatud.
Kindlasti oli huvipakkuv ärkamisaja osa, sest sellel temal pole meil mingeid väljapanekuid koostatud. Ehk oligi see ekspositsiooni kõikse huvitavam ja asjalikum ja kujundusse sobivam komponent.
Tahvlitele olid vahelduvalt kleebitud pisikesed ikoonikesed, mis tähistasid vastavalt: "Võim ja valitsus", "Hea elu", "Vaimu jõud", "Võitlus ja vastupanu". Et siis ka rumalam või vähemarenenum külastaja teaks, et loeb ja vaatab klaastahvlilt antud teemaga seonduvat teksti ja pilte! "Võitlust ja vastupanu" tähistas näiteks mingi sinine siilike (ütlemata iseloomulik militaariale nii kujult, kui värvilt). Kohe meenus vana kultusmultifilm "Siil udus".
Mõne suurema ruumi põrandal olid plastmasskastid, mille peale oli kirjutatud mingi sõna või küsimus ja siis avades sai teada vastuse. Et siis pisiperele ka midagi...
Kokkuvõttes jäi võrdlemisi sünge ja ebalev mulje. Tobemasendav pealetükkiv standardkujundus ja klantsmodernsus, mille vahelt ajalugu on väljendatud ajalooõpiku formaadis. Muuseumiekspositsiooni oleks vabalt võinud asendada stendide tekstidest ja piltidest koostatud õpperaamatuga koos dokfilmikestest DVD-koguga. Vast oleks ka odavamalt läbi saanud.
Ära vaadata tasub kindlasti, kuid erilise vaatamisväärsusega minu arvates küll tegemist pole. Vana ekspositsioon tundus asjalikum ja huvitavam.
Näituse koostööpartnerid on Eesti Vabariik 90 juubeliaasta töörühm, Eesti Filmiarhiiv ja Kultuuriministeerium.
Kontseptsioon: Mariann Raisma, peakuraator: Ivar Leimus.
Perioodide kuraatorid on Mati Õun, Anne Ruussaar, Viivi Glass, Sirje Annist, Mati Mandel, Eve Ellermäe-Reimets, Olev Liivik, Hiljar Tammela, Ene Hiio ja Triin Siiner.
Arhitektuurne kujundus: ArhitektuuriAgentuur OÜ: Inga Raukas, Oliver Soomets, Eva-Maria Gramakovski
Graafiline kujundus ja trükised: Tuuli Aule
