Punalipulise Balti Laevastiku Muuseum
Punalipulise Balti Laevastiku Muuseum
Üks lapsepõlve lemmikmuuseume oli Peda vastas asunud Balti laevastiku muuseum,mis tänapäevaks on ammu unustuse hõlma vajunud.Lemmik oli see muidugi mitte ideoloogilise tausta ,vaid suure koguse põneva kolu pärast mis seal näha-katsuda oli.Hästi mõnus oli näiteks muuseumi õu,kuhu sai väljast otse sisse,ilma kellegilt luba küsimata.Õues seisid mitmed kahurid (kahjuks küll ei jätnud meelde,mis marki riistadega oli tegu) - üks suur ratastega , õhutõrje oma vist, üks laeva kahuritorn,mõned väiksemad õhutõrje (?) torud.samuti oli mingi tiibrakett (?) mis meenutas ilma kabiinita MIG-15 lennukit ,ning meremiinid,torpeedod, jms. pisikolu.
Kas keegi teab,mis muuseumi varadest sai? Kas venelased tassisid kõik minema ,või jäi meile siia ka midagi ja on kusagil tänapävanigi näha?
Kas keegi teab,mis muuseumi varadest sai? Kas venelased tassisid kõik minema ,või jäi meile siia ka midagi ja on kusagil tänapävanigi näha?
siit näed laevu
http://www.meremuuseum.ee/
pikka otsimise pealt ka miinid
http://www.meremuuseum.ee/et/minesmuseu ... useum.html
endal sai ka need kohad paar nädalat tagasi läbi käidud
kõige parem on kui kedagi teist seal pole siis nad räägivad nende ajaloost ise sai seda kasutatud
http://www.meremuuseum.ee/
pikka otsimise pealt ka miinid
http://www.meremuuseum.ee/et/minesmuseu ... useum.html
endal sai ka need kohad paar nädalat tagasi läbi käidud
kõige parem on kui kedagi teist seal pole siis nad räägivad nende ajaloost ise sai seda kasutatud
Tegelikult oli vastupidi, vähene osa varadest jäi siia, suurem osa viidi ära Venemaale. Tiibrakett KS-1 on tõesti Lagedil sõjamuuseumis.Enamus kraami koos allveelaevaga "Lembit" Meremuuseumi valduses. Plaanis ekspositsioon, ka allveelaev vesilennukite angaaris eksponeerida.
Tiibrakett Lagedil.
Anton - horridoo!
Kuna siin tundub olevat Eesti (militaar)merenduse ajalooga kursis olevaid inimesi,siis äkki oskate midagi kosta küsimusele,mis minu hinge on mõni aeg vaevanud:
Nimelt sattusin 2005 suvel mööda eestit ringi kolades keset jumalast hüljatud soid ja metsi ühe soojärve ääres kaldasse aetud aurulaeva vrakile http://static.petrisimolin.com/gallery/ ... ilt034.JPG
(pilt on veidi vilets,kuna tehtud telefoniga)
Üllatus oli suur,aga küsida polnud seal kelleltki.Hiljem üritasin asja veidi uurida ja sattusin legendile,mille kohaselt olevat tegemist viimase tänapäevani säilinud Vabadussõja aegse Peipsi laevastiku sõjalaevaga - nimelt kahuripaat "Uku" - vrakiga. Uku olevat juhuse läi Nõukogude aja üle elanud ja segastel aegadel taasloodud EV alguses erakätesse sattunud.Sellega olevat siis ühed vennaksesed mööda Emajõge ja ta kõiki ligipääsetavaid harujõgesid ringi laamendanud.
Üks moment tahtnud tüübid täis peaga selle soojärvekese ääres olevasse sauna minna (tõesti üks saunalaadne uberik seal kaldal oli) ja kuidagi ennast peaaegu läbi terve järve pressind,kuni lõpuks põhja kinni jäid (järve keskmine sügavus 1,5-2 m) ,siis olevat vennad suure vihaga laevale tule otsa pistnud.
Tammepuust dekid olla hästi põlenud.
Kas legendil võiks tõepõhi all olla? Vana raudlaevaga oli seal tõesti tegemist.
Nimelt sattusin 2005 suvel mööda eestit ringi kolades keset jumalast hüljatud soid ja metsi ühe soojärve ääres kaldasse aetud aurulaeva vrakile http://static.petrisimolin.com/gallery/ ... ilt034.JPG
(pilt on veidi vilets,kuna tehtud telefoniga)
Üllatus oli suur,aga küsida polnud seal kelleltki.Hiljem üritasin asja veidi uurida ja sattusin legendile,mille kohaselt olevat tegemist viimase tänapäevani säilinud Vabadussõja aegse Peipsi laevastiku sõjalaevaga - nimelt kahuripaat "Uku" - vrakiga. Uku olevat juhuse läi Nõukogude aja üle elanud ja segastel aegadel taasloodud EV alguses erakätesse sattunud.Sellega olevat siis ühed vennaksesed mööda Emajõge ja ta kõiki ligipääsetavaid harujõgesid ringi laamendanud.
Üks moment tahtnud tüübid täis peaga selle soojärvekese ääres olevasse sauna minna (tõesti üks saunalaadne uberik seal kaldal oli) ja kuidagi ennast peaaegu läbi terve järve pressind,kuni lõpuks põhja kinni jäid (järve keskmine sügavus 1,5-2 m) ,siis olevat vennad suure vihaga laevale tule otsa pistnud.
Tammepuust dekid olla hästi põlenud.
Kas legendil võiks tõepõhi all olla? Vana raudlaevaga oli seal tõesti tegemist.
Osad seal väljapandud varad olid ka kaheldava väärtusega. Mulle on meelde jäänud sellest muuseumist näiteks terve toa suurune dioraam kangelasliku Nikonovi kohta. Siis oli seal fotosid, vormirõivaid, relvi, väeosade lippe ja muud säärast nodi mida meil ka Balti jaama turult saada võib. Mis neil hoidlates väärtuslikku võis olla, seda muidugi ei oska öelda.
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
Viimati muutis MOrav, 08 Veebr, 2007 13:12, muudetud 1 kord kokku.
Uku saatuse kohta kirjutab Õun raamatus Eesti Sõjalaevad 1918-1940 lk. 79-80.
Raamatu kirjutamise aastal 1997 olevat ta olnud Kalli järvel ja olnud Arno Koski oma. Minu arvamus on see, et kui ta vähegi veel laeva moodi on, siis tuleks ta sealt ära tuua ja kusagil eksponeerida. Kas siis Tallinnas Meremuuseumis või kusagil Tartus Emajõe ääres. Kui riigil raha pole, siis võiks korjanduse teha ja asja ikkagi ära teha.
Raamatu kirjutamise aastal 1997 olevat ta olnud Kalli järvel ja olnud Arno Koski oma. Minu arvamus on see, et kui ta vähegi veel laeva moodi on, siis tuleks ta sealt ära tuua ja kusagil eksponeerida. Kas siis Tallinnas Meremuuseumis või kusagil Tartus Emajõe ääres. Kui riigil raha pole, siis võiks korjanduse teha ja asja ikkagi ära teha.
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
Minu arvates peaks Uku asuma vähemalt väliselt kordatehtuna Meremuuseumis. Seda enam, et nüüd lõpuks on riik haruldased vesilennukite angaarid (maailma esimesed kaksikkumerad koorikehitised) kelmidelt kätte saanud ja on kohta, kus seda kui Vabadussõjas osalneud laeva eksponeerida. Tegelikult on tegemist on AINSA meie päevini säilinud Vabadussõjas reaalselt osalenud laevaga - Suur Tõll (tollal Soome oma ja Väinamöinen) otseselt sõjas ei osalenud, küll aga tõi Soome vabatahtlikke Eestisse...Tux kirjutas: Raamatu kirjutamise aastal 1997 olevat ta olnud Kalli järvel ja olnud Arno Koski oma. Minu arvamus on see, et kui ta vähegi veel laeva moodi on, siis tuleks ta sealt ära tuua ja kusagil eksponeerida. Kas siis Tallinnas Meremuuseumis või kusagil Tartus Emajõe ääres. Kui riigil raha pole, siis võiks korjanduse teha ja asja ikkagi ära teha.
See raha jutt, ma usun, on jama. No kuipalju selline laev ikka siis maksab riigieelarve ja praeguse hea majandusliku seisu kontekstis? Ning lõpuks on tegemist ju haruldase tehnikamälestisega, mille omanikul lasub teatavasti ju kaitsekohustus. Kas sealtpoolt ei saaks asja kuidagi liigutada?
Valdo
[b][url=http://tinyurl.com/rattad]Eesti Jalgrattamuuseumi[/url][/b] looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta
[b][url=http://tinyurl.com/rattad]Eesti Jalgrattamuuseumi[/url][/b] looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta
Lugesin läbi.Estoloog kirjutas:Uku vrakist teema all "Peipsi laevastik"
http://www.militaar.net/viewtopic.php?t ... hlight=uku
Kas tõesti on "Uku" ,mis eelnimetatud teemakäsitluses leidunud pildil (võetud ilmselt 2004 suvel?) on päris taastatava välimusega ja asus Praagal, 2005 aasta suveks sattunud kuidagi mitmete kilomeetrite kaugusele Kalli järve kaldasse (kuhu nii suure omal jõul mitteliikuva laeva saamine tundub keerulisena) ja muutunud täielikuks romuks?
Või pole see Kalli järve vrakk ikkagi "Uku"?
Mina nägin oma poolt pildistatud vrakki tõesti Kalli järvel 2005 aasta juulis.
Sealkandis "asjaga kursis olevad inimesed" (loe: külaklatsh) väitsid küll kaljukindlalt,et Kallil on eraomaniku poolt põlema pistetud "Uku" jäänused.
Algse teema juurde tagasi pöördudes,siis saan kokkuvõttes aru,et Balti Laevastiku Muuseumist on meile jäänud tiibrakett ja miinid!?
Kõik kahurid ja väiksem pudi-padi on siis läinud!?
Kahju,näiteks too dioraam oli uhke küll!
Mitte et ma oleks sendi eestki hoolind,oli see nikonov,matrossov või hoopis žukov ise,vaid lihtsalt see osaliselt kolmemõõtmeliseks viidud lahingupilt jättis tugeva mulje.
Ja siis meeldis mulle veel meeletult maal,kus mingi madrusevormis tüüp hüppab majaka otsast alla hõlmad laiali.Juurde käis veel stoori,kuidas ta olevat üritanud palitu najal planeerida,et sügavamasse vette välja jõuda ja mitte vasta maad surnuks plartsatada.Pildi nimi oli vist miski "Saaremaa viimane kaitsja" (või oli see hoopis Hiiumaa?)
Kõik kahurid ja väiksem pudi-padi on siis läinud!?
Kahju,näiteks too dioraam oli uhke küll!
Mitte et ma oleks sendi eestki hoolind,oli see nikonov,matrossov või hoopis žukov ise,vaid lihtsalt see osaliselt kolmemõõtmeliseks viidud lahingupilt jättis tugeva mulje.
Ja siis meeldis mulle veel meeletult maal,kus mingi madrusevormis tüüp hüppab majaka otsast alla hõlmad laiali.Juurde käis veel stoori,kuidas ta olevat üritanud palitu najal planeerida,et sügavamasse vette välja jõuda ja mitte vasta maad surnuks plartsatada.Pildi nimi oli vist miski "Saaremaa viimane kaitsja" (või oli see hoopis Hiiumaa?)
Selline legend käibis nõukaajal Hiiumaa põhjatipus asuva malmplaatidest kokkupolditud Tahkuna tuletorni kohta; täpsemalt sakslaste jõudmise ajast sinna sügusel 1941. Üldiselt on mitmed Eesti sõjaajaloolased selles legendis kahelnud, praegu on muidugi väga raske midagi tõestada või ümber lükata...ASuur kirjutas:...maal,kus mingi madrusevormis tüüp hüppab majaka otsast alla hõlmad laiali.Juurde käis veel stoori,kuidas ta olevat üritanud palitu najal planeerida,et sügavamasse vette välja jõuda ja mitte vasta maad surnuks plartsatada.Pildi nimi oli vist miski "Saaremaa viimane kaitsja" (või oli see hoopis Hiiumaa?)
Valdo
[b][url=http://tinyurl.com/rattad]Eesti Jalgrattamuuseumi[/url][/b] looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta
[b][url=http://tinyurl.com/rattad]Eesti Jalgrattamuuseumi[/url][/b] looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist