vrakisukeldumine
-
- Liige
- Postitusi: 280
- Liitunud: 15 Aug, 2007 10:19
- Asukoht: planeet maa I-Virumaa kandis
- Kontakt:
vrakisukeldumine
Sai siin natuke nuusutratud merekära - ehk siis, mis tehakse merepärandi säilitamisel. Ehk mida ei tehta Eestis.
Peale seda, kui sai selgeks mis on juhtunud Josif Stalini jne. vrakkidega Tallinna läheduses, kuhu kuulsad sukeldusklubid ekskursioone suveniiride järele viivad oli selge, et see on lõpu algus.
2008.a. korraldati esimene dessant ka Ida Virumaaale - kahele II MS aegsele saksa ristlejale- õnneks üritus ei toimuinud oma täies iluduses ja seal ei olnud naaberrahvaid, kelle ettevõtlikus on Tallina lähedastel vrakkidel omandanud konkreetse tulemi.
Tegime oma ettepanekud vastavatele ametitele - aga see mis tuli oli nukker ja naivistlik. Vt. alljärgnevat -
Vrakisukeldumise käitumiskoodeks
Sissejuhatus
Käesolev koodeks on mõeldud järgimiseks kõigile hobisukeldujatele (k a tehniline sukeldumine), et tagada veealuste objektide säilimine. Käitumisjuhised on koostatud Eesti sukeldumiskeskuste poolt koostöös Muinsuskaitseametiga.
Hobisukeldujana lähtun oma tegevuses järgmistest põhimõtetest
1) sukeldun ainult nendele objektidele, mis vastavad minu väljaõppele ja kogemusele;
2) planeerin oma sukeldumised vastavalt ohutusnõuetele;
3) vaatan, aga ei katsu! Jätan kõik esemed oma algsele kohale, ühtegi eset objektilt kaasa ei võta, ei keera neid ümber ega riku muul viisil objekti seisukorda;
4) väldin aluse ankurdamist objekti külge;
5) nähes kedagi rikkumas eelmainitud põhimõtteid teavitan sellest koheselt sukeldumiskeskust ja/või Muinsuskaitseametit
6) avastades objektil märke lõhkumisest, rüüstamisest või muudest kahjustustest teavitan sellest koheselt sukeldumiskeskust ja/või Muinsuskaitseametit
7) uue objekti avastamisest teavitan koheselt sukeldumiskeskust või Muinsuskaitseametit
olen tutvunud vrakisukeldumise käitumiskoodeksiga ja järgin eeltoodud põhimõtteid oma edasises tegevuses
Soovitused vrakisukeldumise käitumiskoodeksi juurde
Läänemere veealune maastik kujutab endast unikaalset keskkondlikku ja kultuuriajaloolist miljööd, mis on kombinatsioon headest säilimistingimustest ja pikast meresõiduajaloost. Selle miljöö edaspidine säilimine sõltub suures osas meie tänastest otsustest ja käitumisest.
Enne sukelduma minemist on vajalik teha põhjalik eeltöö: tee kindlaks sukeldumiskoha iseloom – sügavus, keskkondlikud tingimused, laevatee lähedus jne. Sukeldumine toimub sinu enda vastutusel, ära sea ennast ega teisi ohtu. Ära mine sukelduma üksinda. Enne sukelduma minemist võta ühendust Merevalvekeskusega ja edasta neile oma sukeldumiskoha asukoht, sukeldumise ajaline kestus, inimeste arv ja aluse number.
Samuti on vajalik ennast kurssi viia seadustega, et teha kindlaks, millised piirangud kehtivad teid huvitaval alal. Näiteks ei tohi laevateel sukelduda ilma Veeteedeameti loata, kultuuriväärtusega laevavrakkidel ja teistel veealustel mälestistel ei tohi sukelduda ilma Muinsuskaitseameti loata ning piiranguid on ka mitmetel looduskaitsealadel (nt Matsalu laht).
Sukeldumiskoha valikul võta arvesse oma kogemus, ära ürita minna omapäi sukelduma kohtadesse, mis on Sinu jaoks tundmatud või ei vasta Sinu väljaõppele ning kogemustele. Ära ületa sukeldumise limiite. Planeeri sukeldumine korralikult ning sukeldu vastavalt oma plaanile. Alati jälgi oma ujuvust, et Sa ei kahjustaks sukeldumiskohta, ei seaks ohtu teisi sukeldujaid ning ei rikuks nähtavust. Vrakisukeldumisteks on soovitav omada PADI Wreck Diver sertifikaati (sügavustel 18-30 m AOWD ja 30-40 m ka PADI Deep Diver sertifikaati) või vastavat sertifikaati teistest sukeldumisorganisatsioonidest. Kõik sukeldumised sügavamale kui 40 m vajavad tehnilise sukeldumise erikoolitust (näiteks Eestis võimalik sooritada PADI TecRec või IANTD kursused). Võta arvesse, et vrakid võivad olla kaetud traalide või võrkudega, neutraalse ujuvuse omamine aitab vältida neisse takerdumist. Samuti pole soovitatav vrakkide sisemusse tungida (ja kindlasti ei tohi seda teha ilma vastava koolituseta!!!). Võta kaasa ainult fotod ja jäta endast maha ainult mullid.
Paadisukeldumisel kasutan alati alfa lippu.
Eesti vetes leidub rikkalikult laevavrakke, mis on hobisukeldumise peamisteks huviobjektideks. On oluline meeles pidada, et laevavrakkide asukohad on tundlikud arheoloogilised paigad koosnedes aluste struktuuride füüsilistest jäänustest kui ka erinevatest üksikesemetest. Laevavrakid on „veealused muuseumid“ ja tähtsad ajalooallikad, mida me peame enda poolt muutmata hoidma järgnevatele põlvedele. Igasuguse materjali eemaldamine tema algsest asukohast on korrarikkumine hävitades leiukoha arheoloogilist potentsiaali ja jättes järgnevad külastajad ilma samaväärsest kogemusest.
Vraki lokaliseerimiseks kasuta näiteks kajaloodi, mitte mingil juhul ära kasuta selleks traalimist. Iga ankurdamine laevavrakile rikub selle seisukorda ja seab ohtu edaspidise säilimise. Isegi kui laevavrakk on hästi säilinud ära ankurda sellele, vaid kasuta võimalusel näiteks poid laskumisotsaga. Kui poi jääb vrakist eemale, kasuta vraki asukoha otsimiseks reel’i, mis on ühte otsa pidi kinnitatud laskumisotsa külge. Siis jõuad alati tagasi laskumisotsa ja poi juurde. See on Sinu enda ohutuse huvides.
Peale seda, kui sai selgeks mis on juhtunud Josif Stalini jne. vrakkidega Tallinna läheduses, kuhu kuulsad sukeldusklubid ekskursioone suveniiride järele viivad oli selge, et see on lõpu algus.
2008.a. korraldati esimene dessant ka Ida Virumaaale - kahele II MS aegsele saksa ristlejale- õnneks üritus ei toimuinud oma täies iluduses ja seal ei olnud naaberrahvaid, kelle ettevõtlikus on Tallina lähedastel vrakkidel omandanud konkreetse tulemi.
Tegime oma ettepanekud vastavatele ametitele - aga see mis tuli oli nukker ja naivistlik. Vt. alljärgnevat -
Vrakisukeldumise käitumiskoodeks
Sissejuhatus
Käesolev koodeks on mõeldud järgimiseks kõigile hobisukeldujatele (k a tehniline sukeldumine), et tagada veealuste objektide säilimine. Käitumisjuhised on koostatud Eesti sukeldumiskeskuste poolt koostöös Muinsuskaitseametiga.
Hobisukeldujana lähtun oma tegevuses järgmistest põhimõtetest
1) sukeldun ainult nendele objektidele, mis vastavad minu väljaõppele ja kogemusele;
2) planeerin oma sukeldumised vastavalt ohutusnõuetele;
3) vaatan, aga ei katsu! Jätan kõik esemed oma algsele kohale, ühtegi eset objektilt kaasa ei võta, ei keera neid ümber ega riku muul viisil objekti seisukorda;
4) väldin aluse ankurdamist objekti külge;
5) nähes kedagi rikkumas eelmainitud põhimõtteid teavitan sellest koheselt sukeldumiskeskust ja/või Muinsuskaitseametit
6) avastades objektil märke lõhkumisest, rüüstamisest või muudest kahjustustest teavitan sellest koheselt sukeldumiskeskust ja/või Muinsuskaitseametit
7) uue objekti avastamisest teavitan koheselt sukeldumiskeskust või Muinsuskaitseametit
olen tutvunud vrakisukeldumise käitumiskoodeksiga ja järgin eeltoodud põhimõtteid oma edasises tegevuses
Soovitused vrakisukeldumise käitumiskoodeksi juurde
Läänemere veealune maastik kujutab endast unikaalset keskkondlikku ja kultuuriajaloolist miljööd, mis on kombinatsioon headest säilimistingimustest ja pikast meresõiduajaloost. Selle miljöö edaspidine säilimine sõltub suures osas meie tänastest otsustest ja käitumisest.
Enne sukelduma minemist on vajalik teha põhjalik eeltöö: tee kindlaks sukeldumiskoha iseloom – sügavus, keskkondlikud tingimused, laevatee lähedus jne. Sukeldumine toimub sinu enda vastutusel, ära sea ennast ega teisi ohtu. Ära mine sukelduma üksinda. Enne sukelduma minemist võta ühendust Merevalvekeskusega ja edasta neile oma sukeldumiskoha asukoht, sukeldumise ajaline kestus, inimeste arv ja aluse number.
Samuti on vajalik ennast kurssi viia seadustega, et teha kindlaks, millised piirangud kehtivad teid huvitaval alal. Näiteks ei tohi laevateel sukelduda ilma Veeteedeameti loata, kultuuriväärtusega laevavrakkidel ja teistel veealustel mälestistel ei tohi sukelduda ilma Muinsuskaitseameti loata ning piiranguid on ka mitmetel looduskaitsealadel (nt Matsalu laht).
Sukeldumiskoha valikul võta arvesse oma kogemus, ära ürita minna omapäi sukelduma kohtadesse, mis on Sinu jaoks tundmatud või ei vasta Sinu väljaõppele ning kogemustele. Ära ületa sukeldumise limiite. Planeeri sukeldumine korralikult ning sukeldu vastavalt oma plaanile. Alati jälgi oma ujuvust, et Sa ei kahjustaks sukeldumiskohta, ei seaks ohtu teisi sukeldujaid ning ei rikuks nähtavust. Vrakisukeldumisteks on soovitav omada PADI Wreck Diver sertifikaati (sügavustel 18-30 m AOWD ja 30-40 m ka PADI Deep Diver sertifikaati) või vastavat sertifikaati teistest sukeldumisorganisatsioonidest. Kõik sukeldumised sügavamale kui 40 m vajavad tehnilise sukeldumise erikoolitust (näiteks Eestis võimalik sooritada PADI TecRec või IANTD kursused). Võta arvesse, et vrakid võivad olla kaetud traalide või võrkudega, neutraalse ujuvuse omamine aitab vältida neisse takerdumist. Samuti pole soovitatav vrakkide sisemusse tungida (ja kindlasti ei tohi seda teha ilma vastava koolituseta!!!). Võta kaasa ainult fotod ja jäta endast maha ainult mullid.
Paadisukeldumisel kasutan alati alfa lippu.
Eesti vetes leidub rikkalikult laevavrakke, mis on hobisukeldumise peamisteks huviobjektideks. On oluline meeles pidada, et laevavrakkide asukohad on tundlikud arheoloogilised paigad koosnedes aluste struktuuride füüsilistest jäänustest kui ka erinevatest üksikesemetest. Laevavrakid on „veealused muuseumid“ ja tähtsad ajalooallikad, mida me peame enda poolt muutmata hoidma järgnevatele põlvedele. Igasuguse materjali eemaldamine tema algsest asukohast on korrarikkumine hävitades leiukoha arheoloogilist potentsiaali ja jättes järgnevad külastajad ilma samaväärsest kogemusest.
Vraki lokaliseerimiseks kasuta näiteks kajaloodi, mitte mingil juhul ära kasuta selleks traalimist. Iga ankurdamine laevavrakile rikub selle seisukorda ja seab ohtu edaspidise säilimise. Isegi kui laevavrakk on hästi säilinud ära ankurda sellele, vaid kasuta võimalusel näiteks poid laskumisotsaga. Kui poi jääb vrakist eemale, kasuta vraki asukoha otsimiseks reel’i, mis on ühte otsa pidi kinnitatud laskumisotsa külge. Siis jõuad alati tagasi laskumisotsa ja poi juurde. See on Sinu enda ohutuse huvides.
Vello Mäss on aastaid nende röövlite vastu ka sõna võtnud, nii konverentsidel kui ka (aja)kirjanduses, kuid...Ei ole hetkeolukorraga väga kursis, kuid loodan, et vrakikaart, mida pidevalt täiendatakse, on salastatud ....
Haiged inimesed tõepoolest. Pole vahet, kas pätt röövib maal või merel, ühesugune saast on ta ikka...
Täpselt ei mäleta, kuid...Soomlased "kaotasid" umbes kümmekond aastat tagasi oma viikingilaeva. Asi lekitati ajakirjandusse ja alus (kõik mis veel järgi oli), tassiti laiali. Ja seda tehti võrdlemisi sügavas vees.
Haiged inimesed tõepoolest. Pole vahet, kas pätt röövib maal või merel, ühesugune saast on ta ikka...
Täpselt ei mäleta, kuid...Soomlased "kaotasid" umbes kümmekond aastat tagasi oma viikingilaeva. Asi lekitati ajakirjandusse ja alus (kõik mis veel järgi oli), tassiti laiali. Ja seda tehti võrdlemisi sügavas vees.
Käed eemale muinaspärandist!!!
Rokas nost no pagātnes mantojuma !!!
Rokas nost no pagātnes mantojuma !!!
Viimati muutis Tsaar, 01 Dets, 2008 16:46, muudetud 2 korda kokku.
Re: vrakisukeldumine
Nii palju kui instruktoritelt olen kuulnud ja ise näinud, kuidas teatud naaberrahvas ennast sukeldumislaagris ülal peab, ei imesta millegi üle. Põhimõte on "vsjo naše!". Kui juba oma kaassukelduja tagant kiputakse asju virutama, mida need türblid veel vee all teha võivad! Kindlasti on ka mõned normaalsed hulgas, kes käivad sukeldumas ainult kaifi pärast, aga need ei paista kahjuks eriti silma.Närakas kirjutas:"õnneks üritus ei toimuinud oma täies iluduses ja seal ei olnud naaberrahvaid, kelle ettevõtlikus on Tallina lähedastel vrakkidel omandanud konkreetse tulemi"
Nimi on Basilio, kõuts Basilio!
-
- Liige
- Postitusi: 334
- Liitunud: 21 Juun, 2007 9:05
- Kontakt:
Võitleme tuuleveskitega lugupeetud!
Vrakiröövimine on tööstusharu. Ja seda kogu maailmas.
Ma isegi tean siinsamas Eestimaalgi kahte seltskonda kes selle tegevusega suudavad end suurepäraselt elatada. Põhitegevusena.
Muidugi on need härrad selle tegevusala "aadlikud". Kõigepealt tubli töö kõige erinevamates arhiivides siis kohalike hulgas muistendeid-pärimusi kontrollides ja siis merele ja oma kahesaja tuhhiste varustuste turvil kraam üles...
Vrakiröövimine on tööstusharu. Ja seda kogu maailmas.
Ma isegi tean siinsamas Eestimaalgi kahte seltskonda kes selle tegevusega suudavad end suurepäraselt elatada. Põhitegevusena.
Muidugi on need härrad selle tegevusala "aadlikud". Kõigepealt tubli töö kõige erinevamates arhiivides siis kohalike hulgas muistendeid-pärimusi kontrollides ja siis merele ja oma kahesaja tuhhiste varustuste turvil kraam üles...
http://detektorist.pro-forums.com/ftopic1627.php
Teema juba äraspidisel kujul EDF-sse jõudnud. Huvitaval kombel ilgutakse jälle nende isikute kallal kes üritavad ajaloopärandit kaitsta.
Ning Tsaar kui sa hoolega lugesid siis said aru, et MargusM ei soovi sukeldumist keelata ning teema alustajaks oli hoopiski üks teine murelik inimene.
P.S Vabandan, et teiste eest sõna võtsin.
Teema juba äraspidisel kujul EDF-sse jõudnud. Huvitaval kombel ilgutakse jälle nende isikute kallal kes üritavad ajaloopärandit kaitsta.
Ning Tsaar kui sa hoolega lugesid siis said aru, et MargusM ei soovi sukeldumist keelata ning teema alustajaks oli hoopiski üks teine murelik inimene.
P.S Vabandan, et teiste eest sõna võtsin.
-
- Liige
- Postitusi: 280
- Liitunud: 15 Aug, 2007 10:19
- Asukoht: planeet maa I-Virumaa kandis
- Kontakt:
Siit saaks ju kohe anda vähemalt kahe grupi s......tapeade andmed V.Mässile ja õiguskaitseorganitele töötlemiseks.Sporrenberg kirjutas:Võitleme tuuleveskitega lugupeetud!
Vrakiröövimine on tööstusharu. Ja seda kogu maailmas.
Ma isegi tean siinsamas Eestimaalgi kahte seltskonda kes selle tegevusega suudavad end suurepäraselt elatada. Põhitegevusena.
Muidugi on need härrad selle tegevusala "aadlikud". Kõigepealt tubli töö kõige erinevamates arhiivides siis kohalike hulgas muistendeid-pärimusi kontrollides ja siis merele ja oma kahesaja tuhhiste varustuste turvil kraam üles...
Kes viitsisid läbi lugeda n.n. sukelduja aukoodeksi, said aru, et selline asi neid vrakke ei päästa ega ka säilita
Tegelikult olen seisukohal, et sellise "tööstusharu" ohjamist on võimalik vaid sellisel juhul, kui vrakkide kaitsmisel teeksid koostööd nii huviklubid, kindlasti piirivalve kui ka ametid alustades muinsuskaitsega - kindlam on kui asjadel on konkreetsed vastutajad, siis on lootust, et midagi jääb ka järgmistele sukelujatele vaadata.
Igaks juhuks ütlen ette, et ma ei mõtlenud suurte sukeldusklubide aardeekskursioonide all mitte tavapärast sukeldus trippe vaid seda, et nendel trippidel on kaasas tüübid kellel on GPS -kohale jõudes fiksitakse asukoht ja pärast on hea suveniiride järele tulla jne.
Kõige kummalisem on see, et isegi arheoloogid (Mäss) näivad lähtuvat põhimõttest, et võimalikult vähe merest välja tuua. Merearheoloogid võiks ise aktiivsemad olla ja laevad esemetest puhastada, sest vastasel juhul oleme neist varem või hiljem ilma.
See on utoopia, et laeva vrakk on muuseum. Ehk teistpidi, võtame näiteks Ajaloomuuseumist valve ära ja jääme inimeste aususele lootma. Mis te arvate, mis siis juhtub? Juhtub see, mis juhtus Iraagi Muuseumis.
See on utoopia, et laeva vrakk on muuseum. Ehk teistpidi, võtame näiteks Ajaloomuuseumist valve ära ja jääme inimeste aususele lootma. Mis te arvate, mis siis juhtub? Juhtub see, mis juhtus Iraagi Muuseumis.
* Otsin pilte ja infot Aegna merekindluses teeninutest, eriti aastatest 1930-34 *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
Ei ole kummalist midagi. Mereveest väljatoodud esemed vajavad samuti kohest konserveerimist ja kui hakata konveiermeetodil asju välja tooma, siis konserveerimisvõime(kus/tus) põhjustaks halvimal juhul nende leidude hävimise. Probleem eksisteerib maa peal tegelikult ammu - seoses suuremahuliste avariikaevamistega ajaloolistes linnades.Kõige kummalisem on see, et isegi arheoloogid (Mäss) näivad lähtuvat põhimõttest, et võimalikult vähe merest välja tuua.
Kogu selle sukeldumisjamaga meenub mulle midagi sellist et millalgi 90-ndate alguses võeti MK- pealekäimisel vastu mingi selline seadus või määrus mis keelas sukeldumisvarustuse maale toomise ja seda just selle mõttega et takistada vrakiröövimisi. ´Õnneks said asja totrusest aru kõik inimesed ja seda seadust ei hakatud kunagi täitma ja selle täitmist oleks old võimatu kontrollida ning see tühistati suht ruttu.
ps.parandage kui mul midagi ebatäpselt meeles.
ps.parandage kui mul midagi ebatäpselt meeles.
Sellisel juhul ei näe ma muud lahendust, kui vrakkide ligidusse panna mingid sensorid-poid, mis teatavad sellest, kui keegi liialt kaua ligiduses peatub. Ehk mõnedki laevad saaks nii päästa.
Kuid selge see, et mängu tuleb jälle se va raha küsimus.
Samas, kas allveearheoloogid ei saaks mõne hinnalise lasti ülessetoomise ja rahaks tegemisega oma tegemisi finanseerida. Ikka riiklikult ja mõistlikuse piirides, et päästa olulisemad varad. See on ehk mõnele põhimõttelisele muinsuste kaitsjale pühaduseteotus, kuid elu on selline, et sageli tuleb valida - kas kõik, natuke, või hoopis mitte midagi. Siis parem juba natuke päästa, kui hiljem kõigest ilma olla. Valget (raha)laeva võibki ootama jääda...
Kuid selge see, et mängu tuleb jälle se va raha küsimus.
Samas, kas allveearheoloogid ei saaks mõne hinnalise lasti ülessetoomise ja rahaks tegemisega oma tegemisi finanseerida. Ikka riiklikult ja mõistlikuse piirides, et päästa olulisemad varad. See on ehk mõnele põhimõttelisele muinsuste kaitsjale pühaduseteotus, kuid elu on selline, et sageli tuleb valida - kas kõik, natuke, või hoopis mitte midagi. Siis parem juba natuke päästa, kui hiljem kõigest ilma olla. Valget (raha)laeva võibki ootama jääda...
* Otsin pilte ja infot Aegna merekindluses teeninutest, eriti aastatest 1930-34 *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist