Roostes asjade puhastamine.

oliver · Postitus Postitas **oliver** » 27 Dets, 2004 12:07

Kuidas ma saaks puhtaks vasest mürsuhülsi mille põhjal paistab olevat mingi pealevärvitud markeering? St. tahaks et ka see värvitud tekst ja numbrijoru alles jääks.

propatria · Postitus Postitas **propatria** » 27 Dets, 2004 12:44

Katad kirjed näiteks parafiini või mõne muu värvi mitte kahjustava aine kihiga. (Näeb asi välja selliselt, et vee ja seebiga pestud ja korralikult kuivatatud ning eelsoojendatud mürsukestal pintseldad värvitud kohad võimalikult täpselt värvikatte piirjooni jälgides üle sula parafiiniga). Edasi töötled pintsli või vatitampooni abil mõne leebema keemilise vahendiga seda messingkesta markeeringuvaba pinda. Solgutamist saab kõvasti olema, kuid vastasel korral hävib tavaliselt kogu värvitud markeering.

ProPatria

Arnold · Postitus Postitas **Arnold** » 27 Jaan, 2005 20:03

propatria · Postitus Postitas **propatria** » 27 Jaan, 2005 20:22

Lühidalt oli vahe mõnede relva välisilmes kajastuva detaili erinevuses, samuti tehnoloogilises lihtsustuses - õhem materjal, erinev galvaaniline pinnakate jne.

ProPatria

Arnold · Postitus Postitas **Arnold** » 27 Jaan, 2005 20:46

propatria · Postitus Postitas **propatria** » 27 Jaan, 2005 20:59

Kas ei oleks võimalik saada sellest relvast pilti siia foorumisse? Siis oskaks midagi täpsemalt öelda.

Eks neid erimeid (kus väliselt eristatavalt erinevad detailid) ole tõesti tehtud päris mitmeid. Ise olen ühte meilt leitud eksemplari näinud.
Samuti tean, mis jääb taolisest relvast järgi pinnases vedelemise tulemusel ja lõpuks paneb viimase põntsu oskamatu taastaja, kes annab säilunud metallitükkidele kõvasti hapet ja käia...

ProPatria

Arnold · Postitus Postitas **Arnold** » 27 Jaan, 2005 21:18

Soobel · Postitus Postitas **Soobel** » 28 Jaan, 2005 12:16

Aga mida teeb leidudele 11000rpm terashari ketaslôikaja otsas? Môtlen seda peenemate kollaste harjastega. (Krussis terasharjaste purustusjôud on liiga suur, harjased lendavad kätesse ja näkku püsti, prillide mittekasutamine oleks vist fataalne.)
Seni pole vähemalt jalgratta jäänustele, mis samuti mullas roostetanud, terashari liiga teinud...

Arnold · Postitus Postitas **Arnold** » 28 Jaan, 2005 14:06

propatria · Postitus Postitas **propatria** » 28 Jaan, 2005 15:13

Lisan Arnoldi täiesti õigele jutule veel seda, et seda nn kollasest materjalist traatharja tasub enne pisut uurida - alati ei ole tegu messingtraadiga vaid harja materjaliks võib olla (kollast värvi) galvaanilise kattega terastraat...
Traatharja puhul mängib rolli nii harjasetraadi läbimõõt kui harja pöörlemiskiirus.

Igal juhul kahjustab traatharja kasutamine eseme pinda sedavõrd, et sellel hävivad või riknevad oluliselt peenemad kirjed jne.

Ega saagi anda ühest soovitust metallesemete pinnalt oksiidide eemaldamiseks: kõik oleneb metallist, esemest ja tema kahjustatuse astmest.

Paljudel juhtudel ei eemaldatagi oksiidikihti, vaid ta lihtsalt konserveeritakse (näiteks mineraliseerunud antiikmünt, millisel polegi enam metalltuuma... jne.).

Teine lugu on mõne suurema (näiteks tehnika) detailiga, millise pinnal pole olulisi kirjeid ja mida siis võib töödelda juba natuke jõulisemalt kas keemiliselt või mehhaaniliselt.

Tervitustega ProPatria

onu juulius · Postitus Postitas **onu juulius** » 28 Jaan, 2005 15:42

On olemas tehnoloogia tugevalt korrodeerunud raud(teras-) esemete taastamiseks-konserveerimiseks.
Selliseid esemeid katab enamasti paks rooste st. oksiidi kiht ning mõnikord polegi selle all enam metalli säilinud.
Nipp on selles, et neid esemeid kuumutatakse spetsiaalses ahjus vesiniku keskkonnas, mille käigus oksiid taandatakse uuesti metalliks. Tekkinud metall pole muidugi identne esialgsega - on sihuke poorne, aga ese vähemalt säilitab enamvähem õige kuju ega pudene tolmuks.
Selle tehnoloogia leiutasid rootslased, kui nad 60-ndatel oma Wasa-vrakki üles tõstsid ja konserveerisid. Eestis pole seda minu teada kasutatud.

ivalo · Postitus Postitas **ivalo** » 28 Jaan, 2005 15:47

Oma kogemustest tean öelda ,et raud(teras)esemete puhastamiseks roostest pole siiski paremat ,kui ketaslõikuri otsas pehmem terashari ja ohtralt õli. Mingit nn. pinna kahjustamist (mis naguinii juba korrosiooni poolt rikutud)pole täheldanud.Loomulikult ei tohi terasharjaga minna värviliste metallide kallale. Hapete kasutamisest mingeid häid muljeid ei oma. Kõik muinasjutulised lihvimisvahendid nagu kummikäiad ja isegi viltkäi(juhul ,kui kasutada poleerpastat)rikuvad kõikide metallide pindu -teras kaasa arvatud. Mis puutub terasharja küljest lendavaisse kiududesse ,siis pole mõtet seda tööd ette võtta aluspükste väel -ikka vastavas kaitseriietuses ,kinnaste ja prillidega. Kogu jutt käib rauakolu puhastamise kohta -mingit erilist väärtust omavaid esemeid loomulikult sellisel robustsel moel puhastada ei tasuks.

Ogre · Postitus Postitas **Ogre** » 25 Apr, 2005 17:39

Tahaks ka näha mis asjaga on tegemist pilti mul millegipärast ei näita. Nagu ma eelnevatest kommentaarides aru sain on tegemist mingi relvaga?

-=Grenadier=- · Postitus Postitas **-=Grenadier=-** » 25 Apr, 2005 18:14

ei ole relv - ZF41/1 on ... http://www.wehrmacht.pri.ee/varustus/pohi/zf41/zf1.JPG

Arnold · Postitus Postitas **Arnold** » 25 Apr, 2005 18:44

Päris häid roostemuundajaid on olemas, aga need peab pärast maha pesema. On oht pesemisvedeliku sattumises korpusesse! Miks korralik asi roostetab? Oled juba mingeid katsetusi teinud varasemalt hapetega? Hoiad niiskes ja külmas ruumis? Soolakott kah kõrval?

Metalleseme õiged hoiutingimused on kõige süütum, säästvam ja hoolivam konserveerimine. Igasugune aktiivne sekkumine ka kõige parema tegija käes muudab objekti olemust ja kui keskkond jääb endiseks, siis läheb tegevus tsüklisse, millest võidavad ainult keemiapoed

www.militaar.net

Roostes asjade puhastamine.

MP-44

Kes on foorumil