Kustutada
Re: Tuvastada
Hülssidega tegu. Pane pilt parem parawebi üles, sealsed spetsid ütlevad Sulle mõõtudeta mullatüki kohta pendlit kõigutades kohe mitte ainult et millega tegu, vaid ka kelle tegu.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Tuvastada
selle pildi järgi võib mis iganes pakkuda .minu pakkumine ole kui ikka vintsoon sees nagu väidad siis ikka keerumakarone vanasti sealt läbi pressiti.
soovitus tee puhtaks ja keera liite kohast lahti, siis näed mis vigur see on ja saad paremad mõõdud ning pildid teha
soovitus tee puhtaks ja keera liite kohast lahti, siis näed mis vigur see on ja saad paremad mõõdud ning pildid teha
Re: Tuvastada
Väriseva ja lodeva käega mõõdetud Ja seega ebatäpsustest ägisev Kas põhjus Jõuludes ?martinss kirjutas:kuuli diameeter on 11mm-11,5 mm ,kesta pikkus 11,2 cm ,kesta laius 2,5 cm.
leidsin veel sellise asja täna hommikul oskab keegi ütlelda kas on militaarne leid või lihtsalt mingi suvaline toru .Kui lihtsalt mingi suvaline toru siis milleks vintsoon sees?
selle vidina läbimõõt seestpoolt on 1cm aga samas toru ots ka veits lömmis niiet võib ka veidike siia sinna väiksem või suurem olla,tagumine ots lihtsalt kinni ,keevitus jälgi näha ei ole niiet ilmselt algselt juba tagumine ots kinni olnud .keskelt oleks toru nagu jätkatud .toru pikkus 27 cm.
https://www.upload.ee/image/3795016/_DSC8407.JPG
Tegelikkuses aga PTRD Vene tankihävituspüssi hülss 14,7 mida tõsi küll,mustmetalli kujul sisuliselt eriti ei liigu
Re: Tuvastada
Tänud vastajatele .Mõõdud jah minu viga ,mõõtsin vale mõõteriistaga
- desert eagle
- Liige
- Postitusi: 1086
- Liitunud: 02 Nov, 2005 16:56
- Asukoht: tartu
- Kontakt:
Re: Tuvastada
14,7 Mustast metallist hülss on peale sõja aegne.
Re: Tuvastada
Väike näpuka parandus. Kaliiber pole mitte 14,7 mm, vaid 14,5x114. Kuuli läbimõõt on küll 14,93 mm.
Sõjaaegsed padrunid olid messinghülsiga. Kui loodi sama kaliibriga Vladimirovi suurekaliibriline kuulipilduja, mindi üle terashülssidele.
12,7 ja 14,5 mm padrunite leidmisel on hea teada, et nendele ei toodetud "tavalisi" kuule. Kõige süütumad on ka siin pildil kujutatud soomustläbistavad süütekuulid (must/punase tipuga). Aga võib sattuda ka lõhkekuulidele, seda just pärastsõjaaegse moona puhul.
Algselt kasutusel Degtjarjovi mitteautomaatses tankitõrjepüssis PTRD Ja Simonovi poolautomaatses tankitõrjepüssis PTRS. Viimase eeskujul konstrueeris Simonov karabiini SKS.Sõjaaegsed padrunid olid messinghülsiga. Kui loodi sama kaliibriga Vladimirovi suurekaliibriline kuulipilduja, mindi üle terashülssidele.
12,7 ja 14,5 mm padrunite leidmisel on hea teada, et nendele ei toodetud "tavalisi" kuule. Kõige süütumad on ka siin pildil kujutatud soomustläbistavad süütekuulid (must/punase tipuga). Aga võib sattuda ka lõhkekuulidele, seda just pärastsõjaaegse moona puhul.
Re: Tuvastada
Mida täpsemalt need süütekuulid sisaldavad? Kas valget fosforit?EOD kirjutas: 12,7 ja 14,5 mm padrunite leidmisel on hea teada, et nendele ei toodetud "tavalisi" kuule. Kõige süütumad on ka siin pildil kujutatud soomustläbistavad süütekuulid (must/punase tipuga). Aga võib sattuda ka lõhkekuulidele, seda just pärastsõjaaegse moona puhul.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Re: Tuvastada
Pildil oleval soomustläbistaval süütekuulil on kõva südamiku ees 1.8 grammi metallipulbri ja oksüdeerija segu. Sarnast selliste segudega, mis signaal-või valgustusrakettides. Mõeldud kütusemahutite ja muu kergeltsüttiva kraami süütamiseks. Põhimõtteliselt see endast hoidmisel ohtu ei kujuta, kuna süütesegu süttimine toimub vaid tugeva löögi tagajärjel või kui kuul tulle satub. II MS ajal olid seeratootmises vaid kaht tüüpi soomustläbistava süütekuuliga padrunid. Eristada sai neid selle järgi, et ühel oli musta tipu taga punane rõngas, teisel tüübil aga oli kogu ülejäänud kuul punaseks värvitud. Ehitus sama, erinevus vaid südamiku materjalis.
Pärastsõjaaegsete, terashülsiga padrunite hulgas on aga tõeliselt ohtlikke lõhkekuule. Ära tunneb kuuli üleni punase värvi või tipus asuva sütiku järgi.
Fosforikapsli leiab 12,7x108 mm padruni soomustläbistavast süütekuulist, millel on kuuli tipu tähistus must/kollane. Seal asub fosforikapsel kõva südamiku taga.
Pärastsõjaaegsete, terashülsiga padrunite hulgas on aga tõeliselt ohtlikke lõhkekuule. Ära tunneb kuuli üleni punase värvi või tipus asuva sütiku järgi.
Fosforikapsli leiab 12,7x108 mm padruni soomustläbistavast süütekuulist, millel on kuuli tipu tähistus must/kollane. Seal asub fosforikapsel kõva südamiku taga.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist