Inimesel on mure ja sellesse tuleb tõsiselt suhtuda.
Vastus saab olla vaid otsene ja karm, millise üks mees ka välja kannatama peab.
JAH. Tegu on nakkushaigusega, mille täpne etioloogia on tänaseks päevaks veel kahjuks selgusetu. Oletatakse gripiviiruselaadset tekitajat, kuid konkreetset faktilist materjali selle väite tõestuseks pole, vaatamata kogu maailma teadusringkondade jõupingutustele, õnnestunud veel saada. Uuringuid on komplitseerinud kõne all oleva väidetava viiruse pidevalt muteeruv iseloom ja iseärasus, et organismi immuunsüsteem seda sarnaselt HIV-iga ei identifitseeri ja vastavalt ka sellele (kui kehavõõrale komponendile) ei reageeri.
Oletatakse kontaktnakkust, ja seda sellises ebatüüpilises vormis, nagu psüühilises, mitte nagu tavapäraste nakkushaiguste korral, füüsilises kontaktis. Võimalikud on haiguse ülekanne nakatanult tervele nii visuaalse kontakti teel, heliaistingute ülekandel, kui ka vastavate metallosiste vahetul puudutamisel. Pole harvad ka hakatumised vastavate kirjalike materjalide lugemise järgselt, kusjuures on täheldatav haiguse kiirem ja ägedam kulg just enam võõrkeeli valdavate inimisendite puhul.
Nüüd vastava haigusseisundi välistest tundemärkidest, missugused on suuresti sõltuvad nakkustekitajate hulgast nakatumise momendil, organismi üldisest vastupanuvõimest, närvisusteemi seisundist nakatumise momendil, ja mis eriti tähelepanuväärne, soost, sest valdavalt on tegu meessugu tabava haigusega. Viimane fakt viib tahtmatult mõtte vastvate geenide seotusele haigustekitajaga, kuid nagu juba öeldud, teaduslikku selgitust sellele veel pole. Ka on täheldatud, et see nn. rauahaigus (haigete hulgas levinud rahvapärane nimetus), tabab ägedas vormis just nooremaid meesisendeid, ja mida hilisemas eas on nakatumine toimunud, seda rahulikum on selle algus. Kesk- ja vanemas eas nakatanutel puudub reeglina (v.a. üksikud erandid) äge algus ja kulg võib olla kroonilist laadi, vinduv. Viimane fakt on tegelikkuses eriti ohtlik (isegi eluohtlik), sest ei võimalda kaaskodanikel ja ka haigestunul endal haigust õigeaegselt avastada, et sellele vastavate vastumeetmetega reageerida.
Vaatluste teel on ära märgitud järgmised seaduspärasused:
1. Valdavalt on tegu noori meesisendeid tabava haigusega.
2. Mida vanemas eas haigus algab, seda märkamatum on tema kulg ja mõju tavaelule, ning kui see avastatakse, siis enamasti on juba igasugune ravi (ka sümptomaatiline) juba hilinenud.
3. Haiguse kulg võib alata ägedalt, missuguse faasi kestvus on erinev - 1-4(5) aastat ja sellele järgneb aeglane sümptoomide taandarenemisega paranemisperiood (sageli kuni täieliku paranemiseni).
P.S. Sellest haigusest võib veel palju rääkida, kuid tavakodaniku aspektist võetuna tuleb meeles pidada vaid järgmist:
- haigus pole oma otsestes ilmingutes surmav (see on küll võimalik, kuid analoogselt HIV-iga, seda juba erinevate kaasuvate mõjurite toimel);
- haigusel puudub ravi (seni);
- haigusest ei tervenata kunagi täielikult (NB! kuigi maailma tervishoiustatistikal on andmeid ka üksikutest TÄIELIKU tervenemise juhtudest) ja võimalik on vaid paranemine ning enamasti taanduvad nähud stabiilsemas eas kroonilisse vormi, mis oluliselt ei mõjuta inimese sotsiaalset käitumist;
-
otsustav osa haigusilmingutega võitlemisel on nakatunul endal ja seega igasuguste abivahendite soetamine "rauahaiguse" mõjul ja üha suuremate ja suuremate summade loovutamine haiguspuhangute ajel, teevad haigestunu seisundi vaid halvemaks;
- haigestunule on tähtis koduste ja teiste lähedaste inimeste toetus, kes aitavad teda psüühiliselt võitluses haigusilmingutega (seda isegi juhul, kui patsiendil endal vastvat soovi ei ole ja ta on süüdimatus seisundis);
- õnneks seavad "rauahaigusele" meie sotsiaalses keskkonnas omad piirid ka inimeste rahalised võimalused (ei saa muretseda endale haigust ägendavaid lisavahendeid) ja elukoha iseärasused (enamasti piiratud elamispinda omavad linnaelanikud koos piiratud võimalustega ladustada rauda). Ka on märkimisväärne haiguse leviku piiramisele nn. maruarheoloogide vabatahtlik ja omakasupüüdmatu tegevus laiade kodanikekihtide valgustamisel haiguse olemusest. Kahjuks tuleb küll nentida, et viimatinimetatud seltskonna rahvavalgustuslik tegevus on seni olnud valdavalt (ja väga ründavas vormis) äärmiselt ühekülgne, jättes arvestamata kannatavate nakatanute, kui haigete inimeste, elementaarsedki inimõigused. Ka haiged inimesed on inimesed ja meie kaaskodanikud, kellele kehtivad kõik meie demokraatliku riigi aluseks olevad inimõigused!
Ida-Virumaal on viimase aasta jooksul päris mitu meest taolise tegevusega seonduvalt kriminaalkorras karistada saanud. 