Eesti Energia teatas eile tulevikuplaane tutvustades, et lõpetab põlevkivist elektri tootmise aastaks 2030. Riigiettevõtte ambitsioon on seega suurem kui valitsusel, kes lubas koalitsioonileppes väljuda põlevkivielektrist hiljemalt aastaks 2035. Seejuures on tähelepanuväärne, et riigifirma lubab põlevkivi ahju ajamist märgatavalt vähendada juba tükk maad varem.
«Põlevkivist elektritootmise lõpetamine saabub kiiremini, kui enamik meist oskaks oodata,» alustas ettevõtte keskkonnateenistuse juht Heddy Klasen oma ettekannet. «Aastani 2025 tegeleme peamiselt sellega, et asendame elektrijaamades põlevkivi alternatiivsete kütustega, nagu põlevkiviõli tootmisel tekkiv uttegaas ja jäätmepuit. Sinna perioodi kuulub tegelikult ka teatud vanemate tolmpõletusplokkide sulgemine. Hiljemalt aastaks 2030 ei kasuta me põlevkivi üldse ja pigem lõppeb selle kasutamine perioodi 2025–2030 alguses kui lõpus,» selgitas Klasen.
Kui 2018. aastal tootis riigile kuuluv energeetikafirma veel 9,1 teravatt-tundi (TWh) aastas, siis mullu ainult 3,8. Taastuvenergia enda osakaal on nende aastatega kasvanud ühe teravatt-tunni jagu.
Edaspidi lubatakse aga tootmismahud taas üles saada ja seda teha just nimelt taastuvelektri abil. «Meie strateegia nurgakivi on taastuvelektril põhinev elektrisüsteem. See viib meid kõige kiiremini süsinikuneutraalsuseni,» ütles ettevõtte juhatuse esimees Hando Sutter, lisades, et taastuvelekter on kõige odavam ja realistlikum tee Euroopa Liidu ambitsioonika kliimakava täitmiseni. Seetõttu plaanibki Eesti Energia aastaks 2025 suurendada praeguseid taastuvenergia tootmisvõimsusi 2,5 korda. Kavas on lähiaastatel rajada kuus uut maismaatuuleparki: Eestisse kaks (Tootsi ja Purtse), Soome üks (Tolpanvaara) ja Leetu kolm (Kelme, Akmene ja Silale II). Samuti soovitakse investeerida Poola päikeseelektrijaamadesse. See on aga kõigest viisaastakuplaan. Suurim taastuvenergia läbimurre peaks kätte jõudma kümnendi lõpul, kui põlevkivist enam elektrit ei toodeta. Seetõttu on Eesti Energia suunanud pilgu eelkõige avameretuuleparkide arendamisele. «Avameretuulepargid on muutunud oluliselt konkurentsivõimelisemaks ning Eestis on head tingimused nende arendamiseks,» ütles Sutter.
https://majandus.postimees.ee/7263092/e ... ud-tulevikTaastuvenergia on siiski vaid üks kahest sambast Eesti Energia tulevikuplaanis. Teine on keemiatööstuse ambitsioon, kuhu sobituvad hästi õlitehased ning kus põlevkivist vabanemine nii kiiresti ei toimu. Pärast 2030. aastat lubatakse astuda esimesi samme vedelkütuste tootmisest väljumiseks ning lõplikult vabaks saada alles 2040. aastaks. Sutteri sõnul ei saagi kogu põlevkivitööstust korraga ära kaotada. «Selles üleminekuetapis kompenseerib vedelkütuste tootmine põlevkivielektri tootmise drastilist vähenemist. See on olnud kokkulepe omanikuga (riigiga – toim) ega ole meie enda välja mõeldud plaan,» nentis Sutter. Tegevuskava näeb siiski ette, et lähiaastatel kasvavaid põlevkivi mahte ei hoita kaua kõrgel tasemel. Selleks on plaan asendada põlevkivi alternatiivse toorainega: vanarehvide ja plastjäätmetega.
Teemakohaselt, muidugi halvendab põlevkivielektrist loobumine varustuskindlust, aga teisest küljest on olemasoleva põlevkivijaama julgeolek sümboolne. Kui mölluks läheb, keeratakse see esimesena kinni.