EV energia ja julgeolek

Tagantjärele tarkus on täppisteadus. Või kui tädil oleks rattad...
Vasta
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas Kriku »

Eesti Energia teatas eile tulevikuplaane tutvustades, et lõpetab põlevkivist elektri tootmise aastaks 2030. Riigiettevõtte ambitsioon on seega suurem kui valitsusel, kes lubas koalitsioonileppes väljuda põlevkivielektrist hiljemalt aastaks 2035. Seejuures on tähelepanuväärne, et riigifirma lubab põlevkivi ahju ajamist märgatavalt vähendada juba tükk maad varem.

«Põlevkivist elektritootmise lõpetamine saabub kiiremini, kui enamik meist oskaks oodata,» alustas ettevõtte keskkonnateenistuse juht Heddy Klasen oma ettekannet. «Aastani 2025 tegeleme peamiselt sellega, et asendame elektrijaamades põlevkivi alternatiivsete kütustega, nagu põlevkiviõli tootmisel tekkiv uttegaas ja jäätmepuit. Sinna perioodi kuulub tegelikult ka teatud vanemate tolmpõletusplokkide sulgemine. Hiljemalt aastaks 2030 ei kasuta me põlevkivi üldse ja pigem lõppeb selle kasutamine perioodi 2025–2030 alguses kui lõpus,» selgitas Klasen.
Kui 2018. aastal tootis riigile kuuluv energeetikafirma veel 9,1 teravatt-tundi (TWh) aastas, siis mullu ainult 3,8. Taastuvenergia enda osakaal on nende aastatega kasvanud ühe teravatt-tunni jagu.

Edaspidi lubatakse aga tootmismahud taas üles saada ja seda teha just nimelt taastuvelektri abil. «Meie strateegia nurgakivi on taastuvelektril põhinev elektrisüsteem. See viib meid kõige kiiremini süsinikuneutraalsuseni,» ütles ettevõtte juhatuse esimees Hando Sutter, lisades, et taastuvelekter on kõige odavam ja realistlikum tee Euroopa Liidu ambitsioonika kliimakava täitmiseni. Seetõttu plaanibki Eesti Energia aastaks 2025 suurendada praeguseid taastuvenergia tootmisvõimsusi 2,5 korda. Kavas on lähiaastatel rajada kuus uut maismaatuuleparki: Eestisse kaks (Tootsi ja Purtse), Soome üks (Tolpanvaara) ja Leetu kolm (Kelme, Akmene ja Silale II). Samuti soovitakse investeerida Poola päikeseelektrijaamadesse. See on aga kõigest viisaastakuplaan. Suurim taastuvenergia läbimurre peaks kätte jõudma kümnendi lõpul, kui põlevkivist enam elektrit ei toodeta. Seetõttu on Eesti Energia suunanud pilgu eelkõige avameretuuleparkide arendamisele. «Avameretuulepargid on muutunud oluliselt konkurentsivõimelisemaks ning Eestis on head tingimused nende arendamiseks,» ütles Sutter.
Taastuvenergia on siiski vaid üks kahest sambast Eesti Energia tulevikuplaanis. Teine on keemiatööstuse ambitsioon, kuhu sobituvad hästi õlitehased ning kus põlevkivist vabanemine nii kiiresti ei toimu. Pärast 2030. aastat lubatakse astuda esimesi samme vedelkütuste tootmisest väljumiseks ning lõplikult vabaks saada alles 2040. aastaks. Sutteri sõnul ei saagi kogu põlevkivitööstust korraga ära kaotada. «Selles üleminekuetapis kompenseerib vedelkütuste tootmine põlevkivielektri tootmise drastilist vähenemist. See on olnud kokkulepe omanikuga (riigiga – toim) ega ole meie enda välja mõeldud plaan,» nentis Sutter. Tegevuskava näeb siiski ette, et lähiaastatel kasvavaid põlevkivi mahte ei hoita kaua kõrgel tasemel. Selleks on plaan asendada põlevkivi alternatiivse toorainega: vanarehvide ja plastjäätmetega.
https://majandus.postimees.ee/7263092/e ... ud-tulevik

Teemakohaselt, muidugi halvendab põlevkivielektrist loobumine varustuskindlust, aga teisest küljest on olemasoleva põlevkivijaama julgeolek sümboolne. Kui mölluks läheb, keeratakse see esimesena kinni.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas Jaanus2 »

See on selline ilus jutt. Tegelikult kavatsevad nad ikka põlevkivivarud ära kasutada, vähemalt hästi kättesaadavad. Plast ja rehvid on ainult lisand, mida põlevkiviõlitehases juurde lisatakse, puhta plastiga see ei toimi. Teiseks saab õli tootmises tekkivast gaasist hästi elektrit toota ja see on "parem elekter", sest enamus CO2-st läheb koos õliga mujale ja ei lähe meil arvesse. Ehk tegelikult midagi hullu ei juhtu. Elektrit ei saa küll niipalju kui varem, aga päris see ei kao. Raha saab riik nii igaljuhul rohkem.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas Lemet »

Kivisöest ei saa kasumlikult vedelkütust (ehkki sakslased juba sõja ajal tegid), põlevkivist saab


Kas see ikka nii väga kasumlik on? 90ndate algul mäletatavasti loobuti põlevkivist bensiini tootmisest just selke hinna tõttu. Kuigi teemat arutati tõsiselt.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas Jaanus2 »

Põlevkiviõli edasi bensiiniks väärindada praegu tõesti ei tasu, aga õli ise (kasutatakse laevades) on igati hea ja nõutud kaup (tasuv, kui nafta maksab üle 50 dollari tünn).
Madis Reivik
Liige
Postitusi: 3321
Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas Madis Reivik »

https://en.wikipedia.org/wiki/Shale_oil

Väidetavalt on kantserogeenne. Ning esimese maailma riikides seda ei toodeta.

In March 2011, the United States Bureau of Land Management called into question proposals in the U.S. for commercial operations, stating that "(t)here are no economically viable ways yet known to extract and process oil shale for commercial purposes".

Aga meil on "viable" kuna vee ja maastiku solkimise eest maksma ei pea.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas Kriku »

Muidugi on. Suur hulk naftakeemiat on ka kantserogeenne.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas Jaanus2 »

Eesti põlevkivi on õli tegemiseks eriti hea koostisega, mujal sellist naljalt ei ole, mujal sisaldab liiga palju kahjulikke lisandeid (näit. liiga palju väävlit, väljapuhastamine tõstab omahinda) ja kivi on muidu lahja. Sellepärast ei ole meie meestel ka mujal midagi õliga välja tulnud - ei Ameerikas ega Jordaanias. Jordaanias saab vist elektrijaamast asja, algul oli plaanis ka õli teha. Sellepärast ongi edukas põlevkiviõli tootmine suuremas mahus praegu ainult Eestis. Tarkus on olemas, aga mujal pole sellega eriti midagi teha, sest sama head kivi ei ole mujal.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Oskab keegi ära seletada, miks meil peab ilmtingimata terve Euroopa (või siis alternatiivina Venemaa) sageduse hoidmiseks võrguga ühendatud olema, aga nt. Island, Gröönimaa, Havai ja igasugused mikroneesia ja polüneesia saarekesed saavad ilma hakkama? No ja meil samuti nt. Ruhnul mingit mandriga ühendavat kaablit ei ole, kogu elekter toodetakse kohapeal diiselelektrijaamas (tuulikud ka uuemal ajal abiks), aga pirn põleb, telekas mängib, arvuti, elektripliit, pesumasin ja muud elektrilised asjad samuti töötavad.


Ma olen olude sunnil oma elust 2 nädalat Ruhnus tormivarjus olnud, mäletan hästi neid vilkuvaid (ja tükati kustuvaid) pirne ning virvendavat televiisorit.
Nende diiselgenekate suurim probleem on, et nad ei pea sagedust ja pinget, see kõigub siia-sinna ja elektriasjad jukerdavad.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3304
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas Dr.Sci »

Vahelduseks roheenergiast ja elektrihinnast:
https://www.err.ee/1608240762/elektri-h ... lt-kasvama
Elektri hind sõltub ilmastikust nii hüdroenergia, tuule kui päikese mõjul. Hind ei sõltu ainult Eesti kohalikust tootmisest, vaid ka impordist, seega mängib rolli ka naaberriikide ilm.
Tuuleparkide toodang on viimastel päevadel Eestis olnud suhteliselt madal.
Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster sõnas ERR-ile, et vahepeal võib toodang olla ka null.
Roheenergia teemadel võiks lausa omaette teema avada - et kui roheline on roheenergia kui miljard+ aastat evolutsiooni on toonud meile rohelised puud, muru, vetikad, aga miskipärast arvatakse et musta pinnaga päikesepatarei (mis röövib roheliselt taimelt ära tema päikesenergia, mille tootmine on keskkonnavaenulik, mille utiliseerimine on keskkonnavaenulik) on just rohelisest rohelisem...
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas Jaanus2 »

Fotosünteesi kasutegur on ümmarguselt 1 protsent - niipalju muutub valguse energiast seotud keemiliseks energiaks. Praeguste päikesepaneelide kasutegur on juba üle 20 protsendi otsest elektrit, ei pea enam puid vahepeal elektrijaamast läbi ajama. Lisaks kasvab paneelide all ja vahel rohi ka veel, saab lambaid kasvatada või varjulembeseid taimi. Ei ole need päikesepaneelid midagi nii halvad.
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 4866
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas Gideonic »

Jaanus2 kirjutas:Fotosünteesi kasutegur on ümmarguselt 1 protsent - niipalju muutub valguse energiast seotud keemiliseks energiaks. Praeguste päikesepaneelide kasutegur on juba üle 20 protsendi otsest elektrit, ei pea enam puid vahepeal elektrijaamast läbi ajama. Lisaks kasvab paneelide all ja vahel rohi ka veel, saab lambaid kasvatada või varjulembeseid taimi. Ei ole need päikesepaneelid midagi nii halvad.

Tõsi, samas 3 kuud aastas on päikesepaneelid meie kandis sisuliselt kasutud (See talv ei vaevunud enamik päikesepargi omanikke ka veel veebruari lõpus isegi mitte lund maha lükkama, niipalju kui ringi sõites näha oli)

Mis puudutab taimedesse, siis teed sa neile liiga. Esiteks on nad optimeeritud stabiilsusele mitte tippvõimsusele (et tootmine oleks võimalikult ühtlane võimalikult pika aja peale). Seetõttu ei kasuta nad kõige energirikkamat osa valguse lainepikkusest ning üleüldse omistavad vaid circa 10% keskpäeva päiksesest. Samas näiteks õhtul madala päiksega on taimed (ka tänu oma väga laiali võrale) garanteeritult kõvasti kõvasti efektiivsemad kui päikesepaneelid. Ehk sisuliselt on nad optimeeritud andma ühltast tulemust pikema aja peale mitte "tippvõimsusele".

Teiseks sõltub väga mida sa mõõdad sellena mida taim toodab. Ainult suhkruks (kust see 1% tuleb) läheb tühine osa. Taimedes toimub mitmeid protsesse veel mida me senimaani kuigi hästi ei mõista aga isegi neist mis me teame ei ole üldine 1% kindlasti õige võrdlus.

See wikipedia lõik toob üsna hästi ära toodud kuhu energia kaob:

Stated another way:
100% sunlight → non-bioavailable photons waste is 47%, leaving
53% (in the 400–700 nm range) → 30% of photons are lost due to incomplete absorption, leaving
37% (absorbed photon energy) → 24% is lost due to wavelength-mismatch degradation to 700 nm energy, leaving
28.2% (sunlight energy collected by chlorophyll) → 68% is lost in conversion of ATP and NADPH to d-glucose, leaving
9% (collected as sugar) → 35–40% of sugar is recycled/consumed by the leaf in dark and photo-respiration, leaving
5.4% net leaf efficiency.

Many plants lose much of the remaining energy on growing roots. Most crop plants store ~0.25% to 0.5% of the sunlight in the product (corn kernels, potato starch, etc.).


Seega isegi negatiivsel juhul on reaalsem number 5% kandis aga see kindlasti ei ole õunte õuntega võrdlemine. Ainuüksi see et kõige selle "madala" efektiivuse sees on ka taime iseenda parandamine ja pidev kasvamine. Mis see päikesepaneeli eluiga on kui ta enese hooleks jätta vs mõni tammepuu näiteks?

Kõigele eelnevale lisaks võib ruutsentimeetri kohta olla päikesepaneel efektiivsem, kuid puudel on seda pinda (lehti) kokku sama ruumalaühiku kohta ikka kõvasti rohkem (ja nagu öeldud toodab päeva jooksul palju ühtlasemalt).
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3304
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas Dr.Sci »

Jaanus2 kirjutas:Fotosünteesi kasutegur on ümmarguselt 1 protsent - niipalju muutub valguse energiast seotud keemiliseks energiaks. Praeguste päikesepaneelide kasutegur on juba üle 20 protsendi otsest elektrit, ei pea enam puid vahepeal elektrijaamast läbi ajama. Lisaks kasvab paneelide all ja vahel rohi ka veel, saab lambaid kasvatada või varjulembeseid taimi. Ei ole need päikesepaneelid midagi nii halvad.
Tõsi või? Ma otsiks linnutoidu jäänukite hulgast ühe sihva, viska see mulda ja seleta mulle septembris kuidas arvutad kasuteguri... (ma just mõtlen kuhu mainitud taimi istutada sest suvel on roosipeenar, talvel lindude söögiala)

Ja muide, see otsene energeetiline muundumine 1% - kui sellisena kehtib ja ega vastu ju ei vaidle - on 100% roheline ja taaskasutatav.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas Jaanus2 »

1 prots. on see energia (tegelikult vähem), mida me energiana kasutada saame, ilma keskkonda hävitamata taimede puhul. Maisil on see näit. kõrgem. Aga ka maisi puhul ei saa kasutada kogu taime ja juured peavad maha jääma. Päikespaneelidega saab teoreetiliselt katta Eesti energiatarbe ja praktiliselt kohe, kui salvestustehnoloogia järele jõuab. Puid katlasse ajades ei saa, selleks on isegi Eesti liiga tihedalt asustatud. Kasutame seda protsendise kasuteguriga energiakonservi veel ainult sellepärast, et paremat ei ole veel. Ma ei heida taimedele migagi ette, nad ei vaja paremat kasutegurit, kõik on neile täiesti tasuta. Taimed paljunevad ise ja päikesepaneelid mitte, ometi ei saa Maa rahvastiku energiavarustust taimede hooleks jätta, lisaks toidule. Kes ikka ei usu, ostku päikesepaneel, mõõtku ära pindala ja sellelt saadav elekter. Siis kasvatagu samal pindalal kõige paremaid taimi, kogugu biomass kokku ja tehku sellest elekter. Arvestagu tagasi tootmisel tekkinud energiakaod ja saabki teada, palju taimed suutsid päikeseenergiat koguda.
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 4866
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas Gideonic »

Üsna hea viidetega blogipostitust tuumaenergia tasuvusest:

https://againstunreason.wordpress.com/2 ... on-viable/

As you may know, the massive bulk of the cost of a nuclear power plant is the upfront costs of planning and construction. This expense is between 60 and 70 percent of overall nuclear costs (Lovering et al., 2016; U.S. Energy Information Administration, 2020). Normal operation and maintenance and spent fuel storage is very small proportionally.


But this begs the question, why does nuclear cost so much more in America? Undoubtedly many factors are to blame, but a partial answer can be gleaned in a paper going back to the early nineties. MacKerron (1992) concluded that “It is clear that the pressures to higher capital costs…have been powerful… The pressures for increases in cost have mostly been connected to the growing complexity of broadly similar basic design… The growing complexity has itself been driven primarily by persistently more stringent safety requirements, themselves driven by…growing public environmental consciousness…and increasingly sophisticated anti-nuclear campaigning.”

The number of engineering standards applied to nuclear equipment rose from 400 in 1970 to 1800 in 1978; the number guides and positions from the US NRC increased from 4 in 1970 to 304 in 1978; there was essentially a doubling in the required amounts of concrete, steel, cable, cable tray, and conduits for nuclear plants from 1973 to 1978 to protect from things like seismic events.


let us consider the Palo Verde Nuclear Generating Station. Completed in 1988 it took 12 years and $11.9 billion 2019-dollars to make. It’s currently the largest nuclear plant in the US. It cost 4.9 times as much as Topaz solar farm (1/12 as much as Pavagada), but it generates 25.22 times the electricity (more than double Pavagada). After feeding $2 billion into the Arizona economy for the last 33 years it is around 54 billion in the green (Arizona Public Service, 2018). Like most US nuclear projects, it went well past initial expected costs, and like most US nuclear projects, its net economic benefit blew way past its final costs regardless.

Even the overpriced Barakah nuclear power plant in the United Arab Emerates blows... basically every completed US solar project out of the water when it comes to cost compared to power output. Barakah cost $24.4 billion, is nearly complete, will use four South Korean APR-1400 reactors, and has a 5600 MW nameplate capacity. Assuming the world average capacity factor for nuclear plants of 82%, we’re looking at an average actualized capacity of 4,592 MW (World Nuclear Association, 2020). Compared to Topaz, Barakah is 10 times the cost, but will likely produce 19 times the power. Or we could compare Barakah to a newer, larger solar park; Pavagada Solar Park in India. It is a 2,050 MW solar park commissioned in 2018. It cost over ₹14,425 crore ($144.25 billion). In other words, it cost about six times as much as Barakah, and produces less than half of the energy. Actually, this comparison is even less flattering for Pavagada Solar Park when you take into consideration solar’s 26.6% capacity factor.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas Jaanus2 »

Ma saan aru, et võrreldakse ainult ehitushindu ja ekspluatatsioonikulu tuumajaamade ja päikeseparkide puhul võrrelduna elektritoodanguga. Aga pärast kasutusaja lõppu peab need ka utiliseerima. Tuumajaamade puhul alles mõeldakse, mida selle sodiga teha ja odav see ei ole, kui tahta turvalisust ka edaspidi (sadu aastaid, kogemused puuduvad). Päikeseparkide puhul ei jää üle midagi eriti kahjulikku ja enamust materjali saab taaskasutada. Ainus mure päiksepaneelide puhul on, et energiat tuleb koguda perioodiks kui päike ei paista, aga küll midagi ikka välja mõeldakse. Päikesepaneelid olid ise ka mõnikümmend aastat tagasi veel kallis kosmosetehnoloogia ja õigustatud ainult tehiskaaslastel. Ka kõige vanemad päikesepaneelid toodavad praegu veel elektrit, ei ole nii, et nende eluiga on 20 aastat, see on nii öelda garantiiaeg. Toodang väheneb aja jooksul, kuid ka pärast 20 aastat ei ole see langenud niipalju, et paneelid peaks tingimata uutega asendama.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist