EV energia ja julgeolek

[Madis Reivik]

Round-trip-efficiency on võtmesõna ja seetõttu vesinik ei ole nii hea kui pumpla. Samas - vesinik võtab palju vähem ruumi ja nt Kiisa reservdiiseljaam võiks vabalt selle põhimõttega olla. Eriti kui sedasama vesinikku kasutada nt rongides, mitte lihtsalt ladustada.

[Kapten Trumm]

Rohelise, st tuule ja päikesega on selline värk, et kui me rajame neid piisava üledimensiooniga, et ka täna neist ära elada, siis suvel jääb 75% elektrist üle.
Seda tuleb müüa kas alla omahinna börsil või leiutada midagi nutikamat (sama vesiniku teema).

Oskab praegu keegi üldse öelda, palju päikse ja tuule produktsiooni üldse on? % nominaalvõimsusest.

[nimetu]

Oskab praegu keegi üldse öelda, palju päikse ja tuule produktsiooni üldse on? % nominaalvõimsusest.

Kogutoodang on viimastel aastatel olnud äärmiselt madal, sest põlevkivi pole eriti kasutatud, kuid laias laastus võib tuuleenergia osakaal olla kusagil 5-10% vahel. Päikeseenergiast pole mõtet rääkida, sest seda meil praktiliselt ei ole.
https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus ... iewLayout2

[Taaniel Tina]

Oskab praegu keegi üldse öelda, palju päikse ja tuule produktsiooni üldse on? % nominaalvõimsusest.

Päikesepaneelidel peaks olema minu arust 10% (e. 1 MW park peaks aastas tootma kuskil ~900 MWh (aastas on 8760 tundi))
Maismaa tuuleparkidel 25-30%. (e. 1 MW park peaks aastas tootma kuskil ~2200 MWh)
Mere tuuleparkidel 45% (e. 1 MW park peaks aastas tootma kuskil ~4000 MWh)

[kraal]

Round-trip-efficiency on võtmesõna ja seetõttu vesinik ei ole nii hea kui pumpla. Samas - vesinik võtab palju vähem ruumi ja nt Kiisa reservdiiseljaam võiks vabalt selle põhimõttega olla. Eriti kui sedasama vesinikku kasutada nt rongides, mitte lihtsalt ladustada.

Järjekordselt. Mis mõte on kasutada vesiniku rongides kui vesiniku tootmise, ladustamise, traspordi ning siis selle vesiniku kasutamise kasutegur on ca 40%. Palju säästvam on ju rautee elektrifitseerida.
Ei ole mõtet rääkida sellest et paneme hästi palju päikesepaneele ja tuulikuid siis elekter väga odav. Et meie elektrivajadus katta tuule ja päikesega tuleb vastavaid seadmeid paigaldada meeletult palju. Me räägime siin ju tarbimisest umbes 1,5TW. Ega siis tuulikud ja päikesepaneelid ei ole loodusele ilma mõjuta. Päikesepaneelidega langeb muust kasutuses välja hulga maad. Tuulikutega hukub palju linde ja meretuuleparkidel on arvestav mõju kaladele jne. Sellest on siin teemas juba kirjutatud.

[Kapten Trumm]

Probleem on selles, et avalikus ruumis domineerib KK ja Rosimannuste jutt "vajame veel rohkem rohelist energiat".
Tegelikult ei julge keegi rääkida, et see EL ühtse energiaturu idee ongi taoliste probleemide põhjuseks.
Seni, kuni vanad jaamad tossasid ja Co2 kvoodid ei tapnud, toimis kõik kenasti ja tarbija rõõmustas odava hinna üle.
Vahepeal on aga toimunud usin Co2 tapmine, kõikuvate võimsuste osakaalu kasv (neile loodeti aga täna ei tööta) ja üks korralik krõbe talv ongi katastroofi retsept.

Ma loodan kogu hingest, et profaanid elektri kallal meile mingit regionaalset blackouti ei tekita.

Et rakendada edukalt tuumajaamu kinni keeratud fossiiljaamade asemele, tuleb see elektrituru asi kõik ringi teha, sest ilusal suvel tuumajaam ei konkureeri ja sellist äri keegi ei tee. Tuulikute ja hüdroenergia ebausaldusväärsust oleme juba kõik näinud.

Poliitikud, kes ei tea energeetikast rohkem kui et elekter tuleb seinakontaktist, ei tohiks omada taolist mõjuvõimu lolluste ellu viimiseks. Päris raske on kellelegi asjast rääkida, kui kõik on mõju all "aga facebookis kirjutati, et vajame rohkem tuulikuid".

[kraal]

Selle elektri hinnaga peame vaatama ikka suuremat pilti. Praegu läbi häda neelame me selle hinna alla. Natuke riik ka toetab aga pikemas perspektiivis kui istutakse niisama ja tunnetatakse kuidas piss põide voolab võime igasugusest tööstuse arengust ja majanduse kasvust suu puhtaks pesta. Ei tehta siia mingeid investeeringuid kui energia on kallis.

[logistik76]

Mõned meetodid veel enne salvestamist taastuvtootmiseks.
Päikesepaneelide nurga muutmine püstisemaks. Suvine tootlus kannatab, aga talvel toodab rohkem. Lund korjab ka vähem.
Seda lahendust olen näinud kasutusel mõningate laohoonete seintel.
Kolme laba asemel rohkema-labalised tuulikud. Hakkavad tootma madalama tuule kiiruse juures. Tormi jaoks ka midagi.
Kõik need erilahendused annavad kokkuvõttes vähem, aga sobivamal ajal elektrit.
Edasi juba lühiajaline ja pikaajaline salvestamine.
Tuuma kindlasti ka kaalukausile, aga ilma põhjalike arvutusteta ei torma seda isiklikult toetama.
Meretuulepargi mõju kaladele on minu arvates kordades väiksem, kui kaevanduste ja elektrijaamade reovee merre juhtimine.

[Kapten Trumm]

Kui me praegu ehitame endale Narva jaamade asemele tuumajaama, kus dotatsiooniga püsti aetavad tuulikud tapavad oma dumpinghinnaga selle ürituse ära.
Mina arvan, et error on süsteemne - meil tuleb valida, kas volatiilne börsihind (sh mõnel ajal väga odav) või keskmiselt kõrgem, aga stabiilne reguleeritav hind.

[kana tagumik]

Tuulikute lisarajamine Skandinaavias ja ka siis meil plaanis arvestusega, et rahvas hakkab progressiivselt elektri peal sõitma. See plaan kukub kolinal läbi. Akf kaugeltuuriv võib lähemalt rääkida, aga progressiivsete elektriakude vastu oma mitteprogresiivsed sõidukid vahetanud on hakanud oma otsust sügavalt kahetsema ja ükskõik kui progressiivne ja homosõbralik akudega sõitimne on, laadimise hind ja piiratud kilometraaz per laadimine on mõjunud paraku kõvasti rahakotile. Ja seda hoolimata asjaolust, et tagurlikke liikumismeetoideid on norras kõvasti maksustatud. Kogu see tuulikuasi lõppeb ületootmisega tootmisajal ja niikui neli kuud talve tuleb, minimaalselt, on samas bizdets.

Mis puutub järgmist aastat, siis me pmst siin põhjamaades oleme tagasi samal ajal sama lõhkise küna juures. Tuulikud ei lippa, paneelid ei sära ja muud rohevõimust talve tarvis ka juures pole. Huvitav , mitu talve järjest sellist lollimängimist me veel näeme.

[logistik76]

Mis takistab tuumajaama dimensioneerimast tööks hillissügisest varakevadeni? Kapitalikulu? Selleks ürituseks võiks isegi riiklikult laenu võtta.
Hooldust on ka tuumajaamale vaja teha ja ega uraan ka tasuta käes pole.
Elektriauto laadimine pole selle teema jutt, aga kõige kallimal ööl laetud eletriauto on bentsukaga igati hinnakonkurentsis.

[Some]

Round-trip-efficiency on võtmesõna ja seetõttu vesinik ei ole nii hea kui pumpla. Samas - vesinik võtab palju vähem ruumi ja nt Kiisa reservdiiseljaam võiks vabalt selle põhimõttega olla. Eriti kui sedasama vesinikku kasutada nt rongides, mitte lihtsalt ladustada.

Järjekordselt. Mis mõte on kasutada vesiniku rongides kui vesiniku tootmise, ladustamise, traspordi ning siis selle vesiniku kasutamise kasutegur on ca 40%. Palju säästvam on ju rautee elektrifitseerida.
Ei ole mõtet rääkida sellest et paneme hästi palju päikesepaneele ja tuulikuid siis elekter väga odav. Et meie elektrivajadus katta tuule ja päikesega tuleb vastavaid seadmeid paigaldada meeletult palju. Me räägime siin ju tarbimisest umbes 1,5TW. Ega siis tuulikud ja päikesepaneelid ei ole loodusele ilma mõjuta. Päikesepaneelidega langeb muust kasutuses välja hulga maad. Tuulikutega hukub palju linde ja meretuuleparkidel on arvestav mõju kaladele jne. Sellest on siin teemas juba kirjutatud.

Aga mida soovitaks teha, kui kõik meretuulepargid tulevikus mingil põhjusel täisvõimsusel huugama hakkavad? Hoonestusõiguse loa on saanud juba 4TW tuuleparke ja luba ootab ca 20TW tuuleparke. Seda ainuüksi Eestis. Muidugi tegu pigem teoreetilise probleemiga, sest kui nende arenduste alustamise aastaarve vaadata siis tuumaelektrijaama saame vast kiiremini.

Vesiniku hüdrolüüs annab võimaluse takistada energiahinna langemist nulli (mis lajatab kõigi elektritootjate investeeringute pihta). Lihtsalt kohe kui elektri hind alla €20 MWh, pannakse vesinikutootmine huugama. Olgu kasutegur, mis iganes, ikka kasulikum kui ületoodang raisku lasta.

[Kapten Trumm]

Mis takistab tuumajaama dimensioneerimast tööks hillissügisest varakevadeni? Kapitalikulu? Selleks ürituseks võiks isegi riiklikult laenu võtta.
Hooldust on ka tuumajaamale vaja teha ja ega uraan ka tasuta käes pole.
Elektriauto laadimine pole selle teema jutt, aga kõige kallimal ööl laetud eletriauto on bentsukaga igati hinnakonkurentsis.

Ma arvangi, et probleem on kapitalikulu - suvel seda seisates kandub see lihtsalt talve hindadesse+püsikulud on suvel ikkagi.

[MadMan]

Kurb on lugeda, kuidas kaks energeetika spetsialisti ajavad täielikku kelbast suust välja. Kord on süüdi neli aastaaega ja siis jälle loll tarbija, kes oma tarbimist suunata ei oska.
https://majandus.postimees.ee/7404150/jaanus-uiga-reguleeritud-elektrihindadele-naasmine-on-tarbijatele-vabaturust-kallim-lahendus#_ga=2.83894673.988636942.1638778797-966775042.1624990984

«Erakordselt külmad talveilmad, tuulevaikus, hüdrojaamade madal tootmistase, maailmaturul mitmekordseks tõusnud gaasi ja vedelkütuste hinnad, väga kõrge CO2 hind ning mitmete Baltimaade elektrijaamade ajutised avariilised seisakud mängivad hinnatõusus kõik oma rolli,»

https://arvamus.postimees.ee/7404705/karin-maria-lehtmets-tarbimise-juhtimine-aitab-elektrituru-hindu-alla-tuua#_ga=2.82207390.988636942.1638778797-966775042.1624990984

Suurtarbijad, kes saavad ise börsile pakkumisi üles panna, juba kasutavad võimalust loobuda tarbimisest kõrgete hindade korral ja pigem oma mittetarbimist müüa.

Oskavad akf-d seletada, mis tähendab "tarbimisest loobumine"? Tehase seiskamist?
Minu töökohas (elektri suurtarbija) tähendab tehase ajutine seiskamine erakordselt suurt kulu. Tekivad kvaliteediprobleemid, puudub tarnekindlus kliendile jne. Inimesed töötavad 8-17 (meil ka 24/7) ja seega peab elekter olema selles vahemikus tagatud. Energeetikud võivad ise öösel tööl käia kui soovivad.

[logistik76]

Siinkohal tahangi detailseid arvutusi näha, sealhulgas ka tuumajaama osalise aastase töötsükli kohta.
Samasugust detailset arvutust tahan näha ka taastuvelektri kohta koos vajaliku salvestuse ja/või reservelektriga . Siis valin poole.