Eilses AK-s käsitleti "põlevkiviõli teemat" ja mulje jäi, et ei ajakirjanikele ega KKA peadirektorile polnud arusaadav see, et puiduhakkega kütmine vajab ka gaasi, probleemiks oli "puiduhakkele üle viimata viiendik".
Puiduhakke ja pelletiga kütimisel (pelletiga köetakse väikestes kohtades, kus hakkega kütmine ei õigusta end) antakse tipuvõimsust gaasi või põlevkiviõliga.
Need suured katlamajad, millel on gaas kättesaadav, ei oma õliga kütmise infrat (eelkõige mahuteid, sest õli kulu on suur).
Lisaks olen kuulnud küttemeeste väiteid, et puiduhakke ja õli põlemisgaase ei või juhtida samasse korstnasse (korsten "kasvab täis"), samas gaasi ja hakke oma võib.
Probleem on taas märksa keerukam, kui ametnikud või ajakirjanikud seda kujutleda suudavad.
Miks aga gaasi kasutatavate katlamajade (sh ka põhiliselt hakkega töötavad) juures pole õlimahuteid kriisiajaks, on jälle see igivana küsimus, et miks ei julgeta meil teha ebapopulaarseid otsuseid ja kohustada kaugküttefirmasid omama ressursse, kui midagi saadaval pole. Nii näiteks pole katlamajades ka üldjuhul generaatoreid või on see mingi hädapärane, et hoida torusid külmumast, kuid ei suuda tagada kütmist olukorras, kus nädal aega elektrit pole.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.