Kirde-Eesti tulevane Kosovo???
A4 seisukoht on kaine ja ladusalt sõnastatud. AGA. Tunnistan, et minus tekitas see samuti tunnet, et tegemist on rahustamisega - ala pole midagi hullu, süütud lastemängud. Kirjatükist jäi mulje, et see alahindab toimunud sündmusi.
Mulle isiklikult tundub, et Eestis kehtivat riigikorda/situatsiooni muuta, on üsna vähe vaja. Nö laamendamine oleks ikkagi väga vabalt võinud olla avaakordiks millegile enamale. Ja - taaskord - minu arvates, on see sündmus ilmseks ohu märgiks, millest tuleb õppida, järeldused teha ja mida ei tohi alahinnata.
Mulle isiklikult tundub, et Eestis kehtivat riigikorda/situatsiooni muuta, on üsna vähe vaja. Nö laamendamine oleks ikkagi väga vabalt võinud olla avaakordiks millegile enamale. Ja - taaskord - minu arvates, on see sündmus ilmseks ohu märgiks, millest tuleb õppida, järeldused teha ja mida ei tohi alahinnata.
Minuarust ei olnud siinkohal tegemist sündmuste alahindamisega, vaid üleskutsega säilitamaks külm närv ning mitte alluda lihtlabastele provokatsioonidele.lennuk kirjutas:A4 seisukoht on kaine ja ladusalt sõnastatud. AGA. Tunnistan, et minus tekitas see samuti tunnet, et tegemist on rahustamisega - ala pole midagi hullu, süütud lastemängud. Kirjatükist jäi mulje, et see alahindab toimunud sündmusi.
Tõsi ta ju on, et klenskid-linterid jms provokaatorid peksavad tihtilugu niisama vahtu üles ja peavad siis peenikest naeru kui 'fašistid' kõige selle peale üle kuumenevad.
Parim lahendus oleks suhtuda linterisse & co-sse kui haukuvaisse tüütuisse tänavapenidesse ning nende peale asjatult mitte oma närve ja aega raisata.
Kui penid muutuvad liiga tüütuks v kipuvad suisa hammustama, siis mdgi tuleks rakendada vajalikke meetmeid, aga niisama sihukeste tegelaste mõttetu klähvimise peale oma elu ja tervist rikkuda pole vist kõige targem tegu.
V Kuidas?
TÕDEONAJATÜTAR
Viimasega igati päri.
Minumeelest tõlgendub üheselt?:
Minumeelest tõlgendub üheselt?:
Aprillipätid korraldasid Tallinnas küll meie mõistes enneolematu pogrommi (mõnedes Lääne-Euroopa riikides on sellised rahutused igapäevane asi), kuid vaatamata kõigele ei rünnanud pätid siiski pea ühtegi valitsuasutust (kui justiitsministeeriumi ja KMA aknad kõrvale jätta), vaid keskenudsid pigem kesklinna eliitpoodide rüüstamisele. Seetõttu ei saa praegu kohtu all olevaid ullikesi süüdistada ka riigipööramiskatses, vaid laiaulatuslike rahutuste organiseerimises
Aegade hämarusest saati on vene krimringkondades kombeks olnud kasutada patsaanide, u 9-10 a. poisinagade, teenuseid.
Rakendati neid kõikvõimalikes ja -võimatutes kohtades:
rongijaamad, laadaplatsid, paraadid jms rahvarohked kohad.
Posikeste peamiseks ülesandeks oli juhtida täiskasvanute tähelepanu kõrvale kerjamise, trauma simuleerimise v mõne eriti raske haiguse teesklemisega.
Samal ajal tühjendasid t-kasvanud vargad lihtsameelsete taskuid või tassisid minema nende kohvreid.
Suur roll oli patsaanidel ka küla- ja linnaosade vahelistes löömingutes.
Peamisteks ülesanneteks siin oli võõrastes linnaosades luurelkäimine ning vaenulike kampade liikmete v siis lihtsalt võõraste käest sigarettide ja raha lunimine.
Saadeti poisid p...se, oligi käes hea 'põhjus' võõrastele korralik keretäis anda.
Umbes-täpselt samasugune patsaanide roll on praegu suurte ja kavalate poolt pandud meie väikeste klenskite-linterite peale:
provotseerida v tähelepanu kõrvale juhtida, samal ajal kui.... 
Rakendati neid kõikvõimalikes ja -võimatutes kohtades:
rongijaamad, laadaplatsid, paraadid jms rahvarohked kohad.
Posikeste peamiseks ülesandeks oli juhtida täiskasvanute tähelepanu kõrvale kerjamise, trauma simuleerimise v mõne eriti raske haiguse teesklemisega.
Samal ajal tühjendasid t-kasvanud vargad lihtsameelsete taskuid või tassisid minema nende kohvreid.
Suur roll oli patsaanidel ka küla- ja linnaosade vahelistes löömingutes.
Peamisteks ülesanneteks siin oli võõrastes linnaosades luurelkäimine ning vaenulike kampade liikmete v siis lihtsalt võõraste käest sigarettide ja raha lunimine.
Saadeti poisid p...se, oligi käes hea 'põhjus' võõrastele korralik keretäis anda.
Umbes-täpselt samasugune patsaanide roll on praegu suurte ja kavalate poolt pandud meie väikeste klenskite-linterite peale:
provotseerida v tähelepanu kõrvale juhtida, samal ajal kui....
TÕDEONAJATÜTAR
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40137
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
A4-l on laias laastus õigus.....aga nagu elus ikka, pole asi päris must ja valge:
1. A4 on vist liiga noor või sellel teemal vähe näinud mees, et õigesti aru saada vene inimese mõtteviisist. Ei ole suurimat viga, kui vene inimese korraldatud jamale adekvaatselt reageerimata jätmine. Kui euroopa kultuuriruumis tähendab see tolerantsust ja mõistlikku meelt, siis moskoovia-astiaatlikus kultuuriruumis tähendab see üsna üheselt enda nõrkuse näitamist.
Selles on suur vahe. Kuna olulise osa ametnikest annavad alla 40sed, kes pole üldse eriti vene aega näinud või nt vene armees teeninud, siis nad ei teagi, kuidas teine pool mõtleb ja teevad esmapilgul mõistlike tegusid, mis kätkevad tegelikult varjatud ja ohtlikke vigu. Hea näide on minuarust meie välisminister.
2. Naiivne on arvata, et Linter ja co selle asja ise välja mõtlesid. Nemad on odavad mutrikesed (inglise keeles - expendables) räpases mängus eesmärgiga EV-d nõrgestada. Laias laastus testitakse sellega EV võimet olukorda hallata - mitte ainult sõjaliselt - ja tehakse selle põhjal analüüse edasisteks käikudeks. Analüüsi järeldus - seda võib teha teinekordki ja küll eestvedajaid leiab, sest lollgi saab aru, et riik ei suuda neile midagi märkimisväärselt teha!
Ehk praeguse pozornikute ülbamise riikliku tolereerimise tagajärg järeldus mõnes Dzerzinski väljaku kabinetis - kui korraldada riigi destabiliseerimise katseid JOKK stiilis, siis EV-l ei jätku ei julgust ega hoobasid midagi tõsisemat ette võtta.
Tegelikult pole saladus, et aprillisündmuste eskaleerumine antud kujul tuli meie vastavatele ametkondadele siiski ootamatult, kuigi takkajärgi väidetakse vastupidist. Millest saab järeldada, et päris adekvaatselt riik olukorda ei kontrolli. Tegelikult liikus ka sündmuste ajal ringi igasugu veidrat infot.
Sellest tulenevalt oli reaktsioon nõrk ja jõud olukorra haldamiseks ebapiisavad. Ja veelgi enam - appi tulnud jõududele ei osatud mingit mõistlikku rakendust leida (nt 1500 avaldust abipolitseinikuks saamiseks).
Ehk mis on pika jutu summa - arvestades kultuurilisi iseärasusi ning sündmuste tausta (lapski saab sellest aru), peab olema riigi reaktsioon kiirem, jõulisem ja karmim. Ehk laks peab olema piisav, et kaoks igasugune tahtmine midagi taolist veelkord teha. Ja kes on liiga julge, istub mõned aastad vanglas ja ei saa sealt midagi korraldada. Praegune reaktsioon on vedel, ebalev, koordineerimata ja hilinenud.
Ehk päevateema - selle asemel, et haukuda suurriikide seljatagant mingi Kosovo riigi tunnustamisest tuleks tegeleda koduse tööga - välisriigi mahitatud vaenuliku jõu neutraliseerimisega. Nagu vastase ümberpiiramist tehakse kahelt tiivalt korraga, tuleb ja teha siin - esimene rünnakukiil sisaldab väeosasid nimega "venekeelne etv kanal" "integreerimine" jne, teisel tiival lähevad rünnakule aga väeosad nimega "riigivastase elemendi neutraliseerimine" " eeluurimise ajaks vahistamine " jne.
1. A4 on vist liiga noor või sellel teemal vähe näinud mees, et õigesti aru saada vene inimese mõtteviisist. Ei ole suurimat viga, kui vene inimese korraldatud jamale adekvaatselt reageerimata jätmine. Kui euroopa kultuuriruumis tähendab see tolerantsust ja mõistlikku meelt, siis moskoovia-astiaatlikus kultuuriruumis tähendab see üsna üheselt enda nõrkuse näitamist.
Selles on suur vahe. Kuna olulise osa ametnikest annavad alla 40sed, kes pole üldse eriti vene aega näinud või nt vene armees teeninud, siis nad ei teagi, kuidas teine pool mõtleb ja teevad esmapilgul mõistlike tegusid, mis kätkevad tegelikult varjatud ja ohtlikke vigu. Hea näide on minuarust meie välisminister.
2. Naiivne on arvata, et Linter ja co selle asja ise välja mõtlesid. Nemad on odavad mutrikesed (inglise keeles - expendables) räpases mängus eesmärgiga EV-d nõrgestada. Laias laastus testitakse sellega EV võimet olukorda hallata - mitte ainult sõjaliselt - ja tehakse selle põhjal analüüse edasisteks käikudeks. Analüüsi järeldus - seda võib teha teinekordki ja küll eestvedajaid leiab, sest lollgi saab aru, et riik ei suuda neile midagi märkimisväärselt teha!
Ehk praeguse pozornikute ülbamise riikliku tolereerimise tagajärg järeldus mõnes Dzerzinski väljaku kabinetis - kui korraldada riigi destabiliseerimise katseid JOKK stiilis, siis EV-l ei jätku ei julgust ega hoobasid midagi tõsisemat ette võtta.
Tegelikult pole saladus, et aprillisündmuste eskaleerumine antud kujul tuli meie vastavatele ametkondadele siiski ootamatult, kuigi takkajärgi väidetakse vastupidist. Millest saab järeldada, et päris adekvaatselt riik olukorda ei kontrolli. Tegelikult liikus ka sündmuste ajal ringi igasugu veidrat infot.
Sellest tulenevalt oli reaktsioon nõrk ja jõud olukorra haldamiseks ebapiisavad. Ja veelgi enam - appi tulnud jõududele ei osatud mingit mõistlikku rakendust leida (nt 1500 avaldust abipolitseinikuks saamiseks).
Ehk mis on pika jutu summa - arvestades kultuurilisi iseärasusi ning sündmuste tausta (lapski saab sellest aru), peab olema riigi reaktsioon kiirem, jõulisem ja karmim. Ehk laks peab olema piisav, et kaoks igasugune tahtmine midagi taolist veelkord teha. Ja kes on liiga julge, istub mõned aastad vanglas ja ei saa sealt midagi korraldada. Praegune reaktsioon on vedel, ebalev, koordineerimata ja hilinenud.
Ehk päevateema - selle asemel, et haukuda suurriikide seljatagant mingi Kosovo riigi tunnustamisest tuleks tegeleda koduse tööga - välisriigi mahitatud vaenuliku jõu neutraliseerimisega. Nagu vastase ümberpiiramist tehakse kahelt tiivalt korraga, tuleb ja teha siin - esimene rünnakukiil sisaldab väeosasid nimega "venekeelne etv kanal" "integreerimine" jne, teisel tiival lähevad rünnakule aga väeosad nimega "riigivastase elemendi neutraliseerimine" " eeluurimise ajaks vahistamine " jne.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kapten Trummile.
'1 räägib aiast, teine aiaaugust, kolmas kuust mis läbi augu paistab'.
Umbes-täpselt nii võiks kokku võtta viimased siinsed postitused.
Kodanik A4, loodetavasti sain ma õigesti aru, ei kutsunud üles mitte ametnikke provokaatorite tegevusele käega lööma, vaid meid, tavainimesi, säilitama rahu ning hoidumast labastele provokatsioonidele allumast, mida noodsamad penikoonlased tglt ju taotlevadki
'1 räägib aiast, teine aiaaugust, kolmas kuust mis läbi augu paistab'.
Umbes-täpselt nii võiks kokku võtta viimased siinsed postitused.
Kodanik A4, loodetavasti sain ma õigesti aru, ei kutsunud üles mitte ametnikke provokaatorite tegevusele käega lööma, vaid meid, tavainimesi, säilitama rahu ning hoidumast labastele provokatsioonidele allumast, mida noodsamad penikoonlased tglt ju taotlevadki
TÕDEONAJATÜTAR
Ma ei taha kindlasti väita, et me peaksime aprillis ja mais toimunusse suhtuma kui tühja-tähja, mööduvasse nähtusesse, ükskõikselt jne. Vastupidi - tegemist oli olulise ja tõsise õppetunniga, millest on õppida tervel real Eesti riigiasutustel.
Samas ei ole ma päris nõus ka väitega, et Eesti riik näitas rahutuste ajal ja pärast seda üles liigset nõrkust või otsustamatust. Vaatamata mitmetele pisematele vigadele olen ma arvamusel, et kokkuvõttes oli riigi reaktsioon suhteliselt adekvaatne. Tõeline nõrkuse tunnus oleks olnud see, kui pärast esimest aprilliööd oleks kodurahu huvides äkitselt loobutud pronkssõduri teisaldamisest Tõnismäelt ning kõikidele kinni peetud marodööridele oleks välja kuulutatud amnestia - samuti kodurahu huvides. Tegelikult läks vastupidi - pronksmees teisaldati vaatamata enneolematule märulile, pätid said ridamisi rahatrahve ka vanglakaristusi. Rahutuste n-ö nähtavad ja tabatud organiseerijad istuvad praegu kohtu all. Loomulikult oleks paljusid asju operatsiooni kestel võinud teistmoodi teha, aga olgem ausad - tagantjärele on kõik targad, eriti olukorras, kus sellise ulatusega jama leidis aset esimest korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos.
Õppetundidest, mida riik sellest kevadest õppis, loeme me iga päev ajalehest - politseile rohkem õigusi, märulipolitseile rohkem mehi ja varustust, kaitseliitlaste tegevuse juriidilised alused vaadatakse üle, korrektuure tuleb teha välis- ja meediasuhtluses.
Tõsiselt tuleb mõelda ka sellele, milline on meie keskel elavate vene inimeste meelestatus - kui palju puudutas neid emotsionaalselt ainult pronkssõduri kui märgilise tähtsusega objekti eemaldamine, kui paljud oleksid aga valmis oma nördimust ka tegudega kinnitama. Kuigi aprill pakkus meile mitmeid ebameeldivaid üllatusi, kaldun ma siiski arvama, et Eesti venelaste n-ö vaikne enamus on EEsti riigile enam-vähem lojaalne ning ei hakka ka tulevikus oma stabiilset tööd, rahulikku elukeskkonda jne ohverdama mingite provokaatorite arusaamatute huvide nimel. Aprill oli küll kole, venelaste reaktsioonid olid kohati üsna jubedad, kuid olgem ausad - otseselt tänavale laamendama tuli siiski vaid kokku paartuhat noorukit, kellest suure osa moodustasid kriminaalsed elemendid, kellele pole vahet, kas röövida-laamendada kuskil nurgataga salaja või poliitilise meeleavalduse sildi all. EEstis on ca 300 000 venelast, kellest 99% jäi rahulikult koju.
Samuti on minu arvates subjektiivne ja põhjendamatu kapten Trummi seisukoht, et venelastega saavad kõige paremini hakkama üle 40-sed ametnikud. Esiteks eeldab selline väide põhjalikku analüüsi Eesti riigiametnike (eriti korra- ja riigikaitsega seotud meeste) vanuselisest analüüsist - äkki tuleb välja, et suurem osa politsei juhtkonnast ongi üle 40-aastased. Teisalt võib sama subjektiivselt väita, et üle 40-sed ametnikud on juba vanad, väsinud, harjunud Brežnevi aja asjaajamisega, kus venelastele ei saanud otseselt vastu astuda, vaid tuli asja kavalalt ja vaikselt ajada. Äkki on hoopis lapsametnikud palju aktiivsemad, energilised, värskema mõtteviisiga, vabad 40-ste põlvkonna moraalsest taagast nõukogude ajal tehtud sigaduste ja kompromisside ees?
Samas ei ole ma päris nõus ka väitega, et Eesti riik näitas rahutuste ajal ja pärast seda üles liigset nõrkust või otsustamatust. Vaatamata mitmetele pisematele vigadele olen ma arvamusel, et kokkuvõttes oli riigi reaktsioon suhteliselt adekvaatne. Tõeline nõrkuse tunnus oleks olnud see, kui pärast esimest aprilliööd oleks kodurahu huvides äkitselt loobutud pronkssõduri teisaldamisest Tõnismäelt ning kõikidele kinni peetud marodööridele oleks välja kuulutatud amnestia - samuti kodurahu huvides. Tegelikult läks vastupidi - pronksmees teisaldati vaatamata enneolematule märulile, pätid said ridamisi rahatrahve ka vanglakaristusi. Rahutuste n-ö nähtavad ja tabatud organiseerijad istuvad praegu kohtu all. Loomulikult oleks paljusid asju operatsiooni kestel võinud teistmoodi teha, aga olgem ausad - tagantjärele on kõik targad, eriti olukorras, kus sellise ulatusega jama leidis aset esimest korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos.
Õppetundidest, mida riik sellest kevadest õppis, loeme me iga päev ajalehest - politseile rohkem õigusi, märulipolitseile rohkem mehi ja varustust, kaitseliitlaste tegevuse juriidilised alused vaadatakse üle, korrektuure tuleb teha välis- ja meediasuhtluses.
Tõsiselt tuleb mõelda ka sellele, milline on meie keskel elavate vene inimeste meelestatus - kui palju puudutas neid emotsionaalselt ainult pronkssõduri kui märgilise tähtsusega objekti eemaldamine, kui paljud oleksid aga valmis oma nördimust ka tegudega kinnitama. Kuigi aprill pakkus meile mitmeid ebameeldivaid üllatusi, kaldun ma siiski arvama, et Eesti venelaste n-ö vaikne enamus on EEsti riigile enam-vähem lojaalne ning ei hakka ka tulevikus oma stabiilset tööd, rahulikku elukeskkonda jne ohverdama mingite provokaatorite arusaamatute huvide nimel. Aprill oli küll kole, venelaste reaktsioonid olid kohati üsna jubedad, kuid olgem ausad - otseselt tänavale laamendama tuli siiski vaid kokku paartuhat noorukit, kellest suure osa moodustasid kriminaalsed elemendid, kellele pole vahet, kas röövida-laamendada kuskil nurgataga salaja või poliitilise meeleavalduse sildi all. EEstis on ca 300 000 venelast, kellest 99% jäi rahulikult koju.
Samuti on minu arvates subjektiivne ja põhjendamatu kapten Trummi seisukoht, et venelastega saavad kõige paremini hakkama üle 40-sed ametnikud. Esiteks eeldab selline väide põhjalikku analüüsi Eesti riigiametnike (eriti korra- ja riigikaitsega seotud meeste) vanuselisest analüüsist - äkki tuleb välja, et suurem osa politsei juhtkonnast ongi üle 40-aastased. Teisalt võib sama subjektiivselt väita, et üle 40-sed ametnikud on juba vanad, väsinud, harjunud Brežnevi aja asjaajamisega, kus venelastele ei saanud otseselt vastu astuda, vaid tuli asja kavalalt ja vaikselt ajada. Äkki on hoopis lapsametnikud palju aktiivsemad, energilised, värskema mõtteviisiga, vabad 40-ste põlvkonna moraalsest taagast nõukogude ajal tehtud sigaduste ja kompromisside ees?
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40137
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Ei ole nõus.
Riigi tegevus aprillisündmuste ajal vääriks hinnet "rahuldav", kuid mis hullem- riigi tegutsemine aprillisündmuste kangelaste vastutusele võtmisel on ebarahuldav - asi algas suurte emotsionaalsete toimikuvirnadega ja pressis lahmimisega, kuid 10 kuud hiljem ei suudeta isegi peaorganisaatoreid enam vahi all hoida. Selle asemel, et 2-3 kuuga asjad kiirelt ära menetleda, on toimumas avalikku õiglustunnet riivav tragikomöödia, mille peale viienda kolonni uudistesaadete vaatajad mõnuga pihku naeravad.
Kui natuke loogikat ilmutada, siis on selge, et FSB analüüsiosakonna järeldus on - kui hoida teatud profiili ja pidada kinni JOKK nõuetest, võib Eestis karistamatult õõnestustööd teha ja elanike vahelist lõhet süvendada - see on sõnavabadus! Ja kui linterid oleks praegu juba istumas oma 5- aastast vangistust, siis oleks järeldus - tuleb hoida madalat profiili, sest EV riigivõimu efektiivsus sellise seltskonna tasalülitamisel on arvestatav. Sisuline viga - ei suudetud realiseerida suhteliselt odavat võimalust demonstreerida põlisvaenlasele efektiivsust riigivastaste rünnete tõrjumisel. Et rünnaku korral (antud juhul mäsu) hakkab tööle hästiõlitatud masinavärk, kes peksab kiirelt laiali igasugu mäsukatsed ja samakiiresti maandab mäsu peamehed trellide taga. Selline efektiivsus pole mingi häbiasi. Protsess venib veel aastakese, kaitsja ja süüdistatavad muudkui haigestuvad ja finaliseerub mingi 3 kuulise tingimisi karistusega 2010 aastal, põhjusel, et puudusid tõendid.
Kogu kamarajuraga on Eesti ennast lolliks teinud ja näidanud oma ebatõhusust kriitiliste olukordade ohjamisel.
Kogu asja juures on küsimus selles, kas meie riigikaitse on samasugune "ups" nagu selle aprillijama eskaleerumine - tagantjärgi tarkusena saame vähemalt end vabandada "et me oleme õppinud", kuigi avastasime, et sõdureid on liiga vähe (aprillis-politsei ebapiisav), puhkes suur hämming (Pärnu mnt pöörati pahempidi) ning laskemoona kaheks päevaks (aprillis -erivahendeid oli ebapiisavalt) ja tankitõrjerelvad ei läbi soomust (aprillis - korralike veekahureid polnud) ning mis kõige olulisem -vastane on arvatust 10 korda arvukam (aprillis - ohuhinnangus loodetud väikse mäsu asemel oli üritus kordi mastaapsem).
Selle asemel, et ette mõelda ja halvimaks valmistuda, elasime lillelapse kombel, aga vähemalt õppisime!
Mis puudutab vene enamust, siis ütleme nii, et pole see lojaalsus midagi nii kõrge nagu tundub. Venelased istusid ikka tavalisest rohkem Vremjat vaatama ja sealses inforuumis olijate hulgas toimis vaikne käärimine. Sellel taustal tuleb igasugu ninamehed siva ja efektselt kinni panna ning pull lõpetada, vennikeste meedia- ja kohtukino vaid hoiab teemat üleval ning ei maksa unustada, et 90% venelasi eesti uudiseid ei vaata ja lehti ei loe.
Üldiselt on see laiem teema - EV valmisolek kriisideks. Juba asetleidnud muudes kriisides on reaktsioon olnud parimal juhul rahuldav. Meenutame:
1.Õlireostused Läänemaal rannas - suur segadus ja vastutuse veeretamine -aga mis on saanud tõrjevõimekusest? Vastus: ei midagi. Ajame jälle vabatahtlikke kokku?
2. Üleujutus Pärnus - reaktsioon lootusetult hilinenud ja ebaadekvaatne. Eri sagedustel sidevõrk, vastutuse hajumine, suur hämming. Seejuures ennustati seda tormi mitu päeva ette - kuid liigutama hakati alles siis, kui Pärnu juba ujus. Ja mis kõige hullem - ei õpitud lihtsat tõde, et kuulake oma riigi teadlasi - sest II tormi korral reageeriti lootusetult üle, kuigi mereteadlased ennustasid üsna täpselt, et midagi ei juhtu (ka teisel korral ei vaevutud teadlasi kuulama).
See on nagu laiem küsimus - minuarust ei oska EV käituda riigina, elatakse nagu lillelapsed oksa peal - küll rahvusvaheline kogukond meid aitab, meiega midagi ei juhtu. Reageeritakse alles takkajärgi tarkuse vormis - 15 aastat on Kaitseliitu näljapajukil hoitud, kusjuures sisekaitselised ülesanded on Kaitseliidus olnud juba viimased 7-8 aastat ja nüüd ärkame - johhaidii, hakkame sisekaitsevõimekust arendama????
Ja kui pauk käib, on hämming ja üksteisele üllatunult otsa vaatamine.
Ja seda, et me millekski valmis pole, lihtsalt ignoreeritakse ja tehakse nägu, et kõik on korras. Ja petetakse iseennast igasugu roosamannaga. Selleks, et korda saada, tuleb esiteks tunnistada probleeme.
Riigi tegevus aprillisündmuste ajal vääriks hinnet "rahuldav", kuid mis hullem- riigi tegutsemine aprillisündmuste kangelaste vastutusele võtmisel on ebarahuldav - asi algas suurte emotsionaalsete toimikuvirnadega ja pressis lahmimisega, kuid 10 kuud hiljem ei suudeta isegi peaorganisaatoreid enam vahi all hoida. Selle asemel, et 2-3 kuuga asjad kiirelt ära menetleda, on toimumas avalikku õiglustunnet riivav tragikomöödia, mille peale viienda kolonni uudistesaadete vaatajad mõnuga pihku naeravad.
Kui natuke loogikat ilmutada, siis on selge, et FSB analüüsiosakonna järeldus on - kui hoida teatud profiili ja pidada kinni JOKK nõuetest, võib Eestis karistamatult õõnestustööd teha ja elanike vahelist lõhet süvendada - see on sõnavabadus! Ja kui linterid oleks praegu juba istumas oma 5- aastast vangistust, siis oleks järeldus - tuleb hoida madalat profiili, sest EV riigivõimu efektiivsus sellise seltskonna tasalülitamisel on arvestatav. Sisuline viga - ei suudetud realiseerida suhteliselt odavat võimalust demonstreerida põlisvaenlasele efektiivsust riigivastaste rünnete tõrjumisel. Et rünnaku korral (antud juhul mäsu) hakkab tööle hästiõlitatud masinavärk, kes peksab kiirelt laiali igasugu mäsukatsed ja samakiiresti maandab mäsu peamehed trellide taga. Selline efektiivsus pole mingi häbiasi. Protsess venib veel aastakese, kaitsja ja süüdistatavad muudkui haigestuvad ja finaliseerub mingi 3 kuulise tingimisi karistusega 2010 aastal, põhjusel, et puudusid tõendid.
Kogu kamarajuraga on Eesti ennast lolliks teinud ja näidanud oma ebatõhusust kriitiliste olukordade ohjamisel.
Kogu asja juures on küsimus selles, kas meie riigikaitse on samasugune "ups" nagu selle aprillijama eskaleerumine - tagantjärgi tarkusena saame vähemalt end vabandada "et me oleme õppinud", kuigi avastasime, et sõdureid on liiga vähe (aprillis-politsei ebapiisav), puhkes suur hämming (Pärnu mnt pöörati pahempidi) ning laskemoona kaheks päevaks (aprillis -erivahendeid oli ebapiisavalt) ja tankitõrjerelvad ei läbi soomust (aprillis - korralike veekahureid polnud) ning mis kõige olulisem -vastane on arvatust 10 korda arvukam (aprillis - ohuhinnangus loodetud väikse mäsu asemel oli üritus kordi mastaapsem).
Selle asemel, et ette mõelda ja halvimaks valmistuda, elasime lillelapse kombel, aga vähemalt õppisime!
Mis puudutab vene enamust, siis ütleme nii, et pole see lojaalsus midagi nii kõrge nagu tundub. Venelased istusid ikka tavalisest rohkem Vremjat vaatama ja sealses inforuumis olijate hulgas toimis vaikne käärimine. Sellel taustal tuleb igasugu ninamehed siva ja efektselt kinni panna ning pull lõpetada, vennikeste meedia- ja kohtukino vaid hoiab teemat üleval ning ei maksa unustada, et 90% venelasi eesti uudiseid ei vaata ja lehti ei loe.
Üldiselt on see laiem teema - EV valmisolek kriisideks. Juba asetleidnud muudes kriisides on reaktsioon olnud parimal juhul rahuldav. Meenutame:
1.Õlireostused Läänemaal rannas - suur segadus ja vastutuse veeretamine -aga mis on saanud tõrjevõimekusest? Vastus: ei midagi. Ajame jälle vabatahtlikke kokku?
2. Üleujutus Pärnus - reaktsioon lootusetult hilinenud ja ebaadekvaatne. Eri sagedustel sidevõrk, vastutuse hajumine, suur hämming. Seejuures ennustati seda tormi mitu päeva ette - kuid liigutama hakati alles siis, kui Pärnu juba ujus. Ja mis kõige hullem - ei õpitud lihtsat tõde, et kuulake oma riigi teadlasi - sest II tormi korral reageeriti lootusetult üle, kuigi mereteadlased ennustasid üsna täpselt, et midagi ei juhtu (ka teisel korral ei vaevutud teadlasi kuulama).
See on nagu laiem küsimus - minuarust ei oska EV käituda riigina, elatakse nagu lillelapsed oksa peal - küll rahvusvaheline kogukond meid aitab, meiega midagi ei juhtu. Reageeritakse alles takkajärgi tarkuse vormis - 15 aastat on Kaitseliitu näljapajukil hoitud, kusjuures sisekaitselised ülesanded on Kaitseliidus olnud juba viimased 7-8 aastat ja nüüd ärkame - johhaidii, hakkame sisekaitsevõimekust arendama????
Ja kui pauk käib, on hämming ja üksteisele üllatunult otsa vaatamine.
Ja seda, et me millekski valmis pole, lihtsalt ignoreeritakse ja tehakse nägu, et kõik on korras. Ja petetakse iseennast igasugu roosamannaga. Selleks, et korda saada, tuleb esiteks tunnistada probleeme.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vaadates viimaseid sündmusi mäsu näol Kosovos paneb õlgu kehitama see vana-hea ti...ik ellusuhtumine.
Aastate jooksul ruineeris 'väike kaabakas' järjekindlalt oma 'väiksemaid vendi' sloveene, horvaate, bosnialasi ja kosovaare, dikteerides neile kuidas elada, mida/keda armastada ning millesse uskuda.
Esimesel võimalusel lõid need oma suurest 'targast' vennast lahku ning igaühe eemaldumise puhul hakkas hullvaim sedamaid rabelema ja relvadega vehkima.
Sai iga kord vastu näppe ja tegi siis hirmsat seakisa.
Ja alati, niisamuti nagu 'suurel kaabakalgi', olid kõik teised süüdi tema lõpututes probleemides.
Nii ka nüüd.
Eriti hale on seik, et parata pole justkui enam midagi - rong kosovaaridega on läinud, aga ei, ikka peab märatsema ja kogu maailma süüdistama.
Selle asemel võiks kasvõi korraks peeglisse pilk heita ja enda silmast palk välja tõmmata
Aastate jooksul ruineeris 'väike kaabakas' järjekindlalt oma 'väiksemaid vendi' sloveene, horvaate, bosnialasi ja kosovaare, dikteerides neile kuidas elada, mida/keda armastada ning millesse uskuda.
Esimesel võimalusel lõid need oma suurest 'targast' vennast lahku ning igaühe eemaldumise puhul hakkas hullvaim sedamaid rabelema ja relvadega vehkima.
Sai iga kord vastu näppe ja tegi siis hirmsat seakisa.
Ja alati, niisamuti nagu 'suurel kaabakalgi', olid kõik teised süüdi tema lõpututes probleemides.
Nii ka nüüd.
Eriti hale on seik, et parata pole justkui enam midagi - rong kosovaaridega on läinud, aga ei, ikka peab märatsema ja kogu maailma süüdistama.
Selle asemel võiks kasvõi korraks peeglisse pilk heita ja enda silmast palk välja tõmmata
TÕDEONAJATÜTAR
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline