Pole siin nüüd vene propagandaga midagi tegemist. See on kahjuks reaalsus, kes vähegi natuke googeldada viitsib võib sarnaseid uudiseid leida küll ja küll.
http://baltimorechronicle.com/2008/032108Roberts.shtml
http://www.lilith-ezine.com/articles/po ... psing.html
Pärsia sõda e. Iraani sõda
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40208
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Selle Pärsia sõjaga on üks väike nüanss, sest kogemata on ameeriklased sees ka Afganistanis. Seega kui ajatollad midagi tõsisemat ette võtavad, jääb Iraan pihtide vahele.
Lihtsalt repliigiks teooriate kohta, kuidas võimas Iraani maavägi marsib apokalüptilises viimsepäevalahingus sisse Iraani ja purustab ameeriklased. Fakt on see, et iga vähegi sõjakama lahenduse korral jääb Iraan kahe tule vahele ja sellises strateegilises situatsioonis pole väga palju valikuid.
Seepärast ongi sõjapidamises tähtsal kohal kaardi kasutamine. Kes räägivad Iraani maismaarünnakust Iraagi suunal, pole vist kaardi peale kunagi vaadanud. Usun, et Iraani kindralstaap on seda kindlasti teinud ja seepärast piirduvadki Iraani sammud peamiselt tati pritsimisega, sest enamat olukord ei võimalda.
Lihtsalt repliigiks teooriate kohta, kuidas võimas Iraani maavägi marsib apokalüptilises viimsepäevalahingus sisse Iraani ja purustab ameeriklased. Fakt on see, et iga vähegi sõjakama lahenduse korral jääb Iraan kahe tule vahele ja sellises strateegilises situatsioonis pole väga palju valikuid.
Seepärast ongi sõjapidamises tähtsal kohal kaardi kasutamine. Kes räägivad Iraani maismaarünnakust Iraagi suunal, pole vist kaardi peale kunagi vaadanud. Usun, et Iraani kindralstaap on seda kindlasti teinud ja seepärast piirduvadki Iraani sammud peamiselt tati pritsimisega, sest enamat olukord ei võimalda.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vaatasin kaarti, igaks juhuks. Pole sealkandis ammu käinud. 
Eks teoreetiliselt saab igalt poolt rünnata. Teoreetiliselt kolmest küljest ümber piirata. Ka Pakistanist, Türgist, merelt. Afganistanist muidugi ka, aga peab võimalikuks pidama varianti Afganistanis kohapeal valitsevate ohtude üle. See pole vist eriti sõbralik ja korralikult kontrollitav territoorium, kuskohast rahulikult rünnakuid planeerida veel kolmandale maale.
Suurimaid riskipiirkond aga Hormuze väin ja selle kaudu liikuva naftaühenduse häirimine. Arvatavalt ei tule mingi rünnaku algetki enne, kui ei olda 100% kindel, et selle väina kaudu liikuv naftatransiiti ei katke. Vaat see oleks õudusunenägu paljude riikide majandusele.
Minu teada pole Iraan kavatsenudki kedagi rünnata. Tema praegused ähvardused ei ole mitte millegi poolest hullemad, kui need, mida talle endale koguaeg tehakse. Ega nad mõni teatud riik ei ole, et end ühepoolselt ähvardada lasevad. Miks peaks Iraan rünnaku korral Iraagi territooriumi ründama minema ja logistikat koormama. Enda territooriumil ruumi küll ja kaitses ikka parem olla.
Usun samas et Iraan ei ole sõjast huvitatud, kui seda just peale ei suruta. Tal palju majanduslikke tehinguid tegudeks saamas, millised riigi majandust ja elatustaset tugevalt parandavad. Ja kui tulebki sõda, siis ikka selle pärast, millest ma juba eelnevalt kirjutasin. Pole vaja muid ettekäändeid otsida. Neid võib igasuguseid leida, absurdsusteni välja. Maailma ajalugu tunneb igasuguseid näiteid.
Eks teoreetiliselt saab igalt poolt rünnata. Teoreetiliselt kolmest küljest ümber piirata. Ka Pakistanist, Türgist, merelt. Afganistanist muidugi ka, aga peab võimalikuks pidama varianti Afganistanis kohapeal valitsevate ohtude üle. See pole vist eriti sõbralik ja korralikult kontrollitav territoorium, kuskohast rahulikult rünnakuid planeerida veel kolmandale maale.
Suurimaid riskipiirkond aga Hormuze väin ja selle kaudu liikuva naftaühenduse häirimine. Arvatavalt ei tule mingi rünnaku algetki enne, kui ei olda 100% kindel, et selle väina kaudu liikuv naftatransiiti ei katke. Vaat see oleks õudusunenägu paljude riikide majandusele.
Minu teada pole Iraan kavatsenudki kedagi rünnata. Tema praegused ähvardused ei ole mitte millegi poolest hullemad, kui need, mida talle endale koguaeg tehakse. Ega nad mõni teatud riik ei ole, et end ühepoolselt ähvardada lasevad. Miks peaks Iraan rünnaku korral Iraagi territooriumi ründama minema ja logistikat koormama. Enda territooriumil ruumi küll ja kaitses ikka parem olla.
Usun samas et Iraan ei ole sõjast huvitatud, kui seda just peale ei suruta. Tal palju majanduslikke tehinguid tegudeks saamas, millised riigi majandust ja elatustaset tugevalt parandavad. Ja kui tulebki sõda, siis ikka selle pärast, millest ma juba eelnevalt kirjutasin. Pole vaja muid ettekäändeid otsida. Neid võib igasuguseid leida, absurdsusteni välja. Maailma ajalugu tunneb igasuguseid näiteid.
Mida paksem ajatolm, seda ilusamad tunduvad selle all olevad asjad.
Millised on Iisraeli šansid edukaks löögiks Iraani pihta?
'
Millised on Iisraeli šansid edukaks löögiks Iraani pihta?
Alles hiljuti avaldati materjal “Sõja eelaimdus“, milles vaadeldi Iisraeli poolt Iraani pihta antava õhulöögi tõenäolsust . Siin on veel üks materjal sel teemal, kus autor püüab hinnata taolise löögi võimalikku edukust.
Enne, kui anda Teile selle analüüsi tekst, tahaks pakkuda mõningaid enda mõtteid taolise sõja võimalikusest. Minu arvates on taolise rünnaku otstarbekus ülimalt kahtlane. Mida võib Iisrael saavutada taolise rünnaku tulemusena? Iraani tuumaprogrammi pidurdumise mõneks aastaks. Ja muidugi ühetähenduslikult sõja Iraaniga, mis seisneb Iisraeli territooriumi pidevas tulistamises rakettidega. Kusjuures võib Iraani tuumapommi loomise korral sajaprotsendilise kindlusega väita, et selle katsetused saavad toimuma nimelt Iisraeli territooriumil. Ja seda Iisraeli õhujõudude eduka rünnaku puhul. Aga millised oleks tagajärjed ebaõnnestunud rünnaku puhul? 100% tõenäolsusega saavad selles osalema praktiliselt kogu Iisraeli õhujõud. Ning negatiivse stsenaariumi korral võivad juudid jääda ilma lennukiteta. Mis Iraaniga sõdimise foonil võib osutuda Iisraeli kui riigi eksistentsile fataalseks. Nii et ühel kaalukausil on Iraani tuumaprogrammi mõningane pidurdumine, teisel aga Iisraeli eksistents. Tundub, et taolise dilemma puhul võib minna konfrontatsioonile Iraaniga vaid hullumeelne. Edasi võite tutvuda artikliga ja otsustada, miks ma sellistele järeldusteni jõudsin. Võib-olla pole mul õigus ja tulevik pole Iisraeli jaoks nii sünge.
Kõikidest ohtudest, millega Iisrael viimase kümne aasta jooksul silmitsi on seisnud, paneb Iisraeli sõjalisi eksperte enim muretsema kardetavasti tuumarelva välja töötava Iraani suunalt lähtuv oht. Just nimelt seda ohtu riigikaitseliselt silmas peetult on viimase paari aasta jooksul arendatud ka Iisraeli õhujõude. Nende relvastusse on võetud 125 kaasaegseimat hävitajat ja hävitus-pommitajat F-15I ja F-16I, mis on varustatud Iisraeli elektroonikaga ning lisapaakidega kütuse tarbeks. Need lennukid on spetsiaalselt ette nähtud löökide andmiseks suure vahemaa taha. Peale selle on Iisrael ostnud erilisi pomme, millistel on võime tungida suurde sügavusse ning välja töötanud töökindlad piloodita lennuvahendid. Iisraeli sõjaväelaste ettevalmistus on fokuseeritud põhiliselt ülesannete täitmiseks Iisraelist kaugel. Iisraelil on varasem kogemus preventatiivsete löökide andmiseks regioonis asuvate tuumaobjektide pihta. 1981 aasta juunis pommitasid Iisraeli lennukid puruks Iraagi pealinna lähedal Osirakis asuva tuumareaktori. 2007 aasta septembris ründasid Iisraeli lennukid objekti Süürias, kus süürlased Iisraeli, USA ja paljude ekspertide arvates tuumareaktorit ehitasid. Kuid kui Iisrael peaks sedapidi otsustama, saab löök Iraani pihta radikaalselt erinema Iraagis ja Süürias toimunust. Seal oli tegu üksikute maapealsete objektidega ning operatsiooni edu tagas ootamatus. Mis puudutab aga Iisraeli püüdlusi Iraani tuumaprogrammi tõsiselt kahjustada, siis sellel teel tuleb tal kokku puutuda mitmete väga keerukate probleemidega, mille hulgas on ka tuumaobjektide arv, erinevused ja omapära.
Kuidas sihtmärgini jõuda?
Esiteks asub Iraan Iisraelist kaugel. Ligikaudsetel hinnangutel asuvad mitmed potentsiaalsetest sihtmärkidest 1500-1800 kilomeetri kaugusel Iisraeli lennuväebaasidest. Iisraeli lennukid peavad lendama Iraanini ning sealt oma baasidesse ka tagasi pöörduma. Selleks on võimalik kolm marsruuti- põhja-, kesk- ja lõunapoolne.
Põhjamaršruudi korral tuleb Iisraeli lennukitel lennata põhja, seejärel aga itta, piki Türgi ja Süüria piiri, seejärel aga Türgi ja Iraani piiri. Keskmaršruut viib otse üle Iraagi. Ilma ameerika sõjaväespetsialistide abita on Iraagi võimude suutlikus oma õhuruumi jälgida ning kontrollida praktiliselt olematu ning Iisraeli lennukid võivad seda ära kasutada.
Kolmas, lõunapoolne tee kulgeb läbi Saudi-Araabia õhuruumi. Selles riigis ollakse väga mures Iraani tuumaprogrammi pärast, kuid pole siiski selge, kas võimud suleksid Iisraeli õhujõudude operatsiooni puhul silmad või lubaksid kasvõi neil oma territooriumi kaudu koju lennata.
Teiseks on vahemaa Iisraeli ja Iraani vahel selline, et Iisraeli lennukitel tuleb õhus tankida. Sellele viitab Londonis asuva Rahvusvahelise Strateegiliste uuringute instituudi kaastööline Douglas Barry:
„Iisraeli lennukid peavad mitte ainult et Iraani õhuruumini lendama ja sealt ka lahkuma, vaid neil peab olema piisavalt kütust sihtmärgini lendamiseks ja selle ründamiseks. Samuti on vajalik kütusevaru ettenägematute asjaolude puhuks.“ teatas Barry. Esialgne õhus tankimine võib toimuda Vahemere või isegi Iisraeli enda kohal. „Üheks võimalikest variantidest on start täie lahinguvarustusega pardal, ilma lisapaakideta ning lennukõrguse kogumine. Sel hetkel tuleb õhus tankida ning võtta kurss Iraanile.“ lisas ta. Eeldatakse, et Iisraelil on 8-10 suurt tankurlennukit. Ekspertide arvates mõjutab õhus tankimise probleem sõjalise operatsiooni mastaape kõige rohkem.
Milliseid objekte pommitada?
Faktoriteks, mis määravad Iisraeli operatsioonide sisu ja mastaabi, on sihtmärgi kaugus, nende füüsikalised omadused, aga samuti ka tankurlennukite arv. Douglas Barry sõnul mõtlevad „…Iisraeli strateegid selle kallal, kuidas nende käsutuses olevate piiratud jõududega tekitada maksimaalset kahju“
„Nad peavad jõudma selgusele, millised objektid on Iraani tuumaprogrammile oluliseimad. On selge, et sõjalisest aspektist on mõtet rivist välja viia eeskätt need objektid, kus toodetakse rikastatud uraani.“ Sel kombel on sihtmärkide nimekirjas eeskätt Teheranist lõunas asuv Natanze rikastustehas, aga samuti šiitide püha linna Qomi lähistel Fordos asuv maa-alune tehas. Peale nende on võimalik, et nimekirja kuuluvad ka raske vee valmistamise seadmed ja Arakis ehitatav raskevee reaktor, samuti Ishafanis asuv uraanimaagi töötlemistehas. Esialgu pole selge, kas Iisraelil on võimalust teiste, Iraani raketiprogrammiga seotud objektide pommitamiseks. Ka pole eelpool loetletud objektidega kõik üheselt selge. Natanze rikastustehas asub maa all, uus tehas Fordos on aga peidetud sügavale mägede jalami alla.
Kas Iisrael on suuteline puruks pommitama maa all asuvaid objekte?
Selleks on Douglas Barry sõnul vaja head luuret. „Peab omama andmeid objekti geograafilise paiknemise kohta, paiga ja pinnase geoloogiliste iseärasuste kohta, samuti betoonkindlustuste konstruktsiooni kohta,“ osutab ta, „Arvatavasti jälgivad ameeriklased ja juudid ammu neid objekte“. Nende hävitamiseks on vaja spetsiaalseid pomme. Strateegilisi objekte ei peideta maa alla mitte üksnes Lähis-Idas, ka terves maailmas toimub pidev võistlus ühelt poolt nende vahel, kes püüavad oma objekte ohutuses hoida ja teiselt poolt nende vahel, kes loovad uusi relvi, mis on suutelised neid objekte hävitama. Ameerika Ühendriikidel on ses asjas suured kogemused.
Peamiseks relvaks selliste objektide vastu Iisraeli arsenalis on ameeriklaste ülirasked laserjuhtimisega pommid GBU-28 kaaluga 2269 kilogrammi, mis on varustatud spetsiaalse läbitungiva lõhkepeaga. Jane's Defence toimetaja Roberty Houstoni sõnul on see relvaliik kõige efektiivsem. „GBU-28 on tänasel päeval suurim olemasolevatest pinnasesse tunngivatest pommidest taktikalise lennuväe tarbeks. Ameeriklased rakendasid seda esmakordselt 1991 aastal ning sellest ajast on lõhkepead tunduvalt täiustatud ning ka suunamistäpsus on parem“
„Kuid Iisraelil pole seda pommi rea asjaolude tõttu lihtne kasutada. Ainus kohaletoimetamise vahend- hävitaja F-15I- saab kanda vaid ühte pommi, seetõttu on operatsiooni läbiviimiseks vaja suurt arvu lennukeid, aga samuti toetusjõude, kaasa arvatud tankurlennukeid, mida Iisraelil vajalikus koguses pole,“ märgib ekspert, „Märki tuleb tabada suhteliselt lähedalt, see aga tähendab, et Iisraeli lennukitel tuleb end nii teel sihtmärkide poole kui ka tagasiteel end Iraani lennuväe eest kaitsta,“ osutab Robert Houston.
Eksperdi sõnul „…tuleb selleks, et GBU-28 tüüpi pommi võimalikult efektiivselt kasutada, omada täpseid andmeid objektist, kuna efektiivsus pole määratud mitte üksnes pommi enda tehnilis-taktikaliste andmetega“.
Seni pole veel kindel, kuivõrd efektiivseks osutub see pomm hävitamaks uraanirikastustehaseid Natanzes ja Fordos. Nagu osutab Robert Houston, on GBU-28 „efektiivne suvalise kindlustatud või maa-aluse objekti vastu, kuid seda vaid teatud astmeni“.
„GBU-28 läbitungimisvõime sõltub kiirusest ja langemisnurgast, nii et ideaalne oleks visata see alla suurelt kõrguselt maksimaalkiirusel, mille korral tabaks pomm objekti täisnurga all,“ seletab ekspert, „Seda on aga raske saavutada, kui jutt käib kurust või mäenõlvast, seal on see pomm märksa vähem efektiivne, kuigi loomulikult siiski märksa efektiivsem kui ükskõik millised teised vahendid“.
Tõepoolest, nagu märgib Douglas Barry, võib ühest relvastusliigist jääda väheks „Võib proovida läbi tungida, kasutades mitut erinevat tüüpi relva, mis tungivad läbi pinnase, kaljupõhja ja betooni. Või võib proovida hävitada ligipääsuteed objektile, lõhkudes ühendustunnelid,“ märkis ta, „Peale selle, kuna kõik need objektid nõuavad väga palju elektrienergiat, siis võib purustada energiavarustuse.
Millised on veel Iisraeli valikud?
Siiani arutasime vaid Iisraeli löögijõu teadaolevaid elemente, peamiselt USAst ostetud sõjalennukeid ja relvastust. Kuid Iisraelil on ka oma eesrindlik lennundus- ja kosmosetööstus, samuti arenenud elektroonika, tänu millele ilmusid Iraanile löögi andmiseks hädavajalikud süsteemid. Nagu Douglas Barry vestluses Iisraeli sõjaliste võimaluste kohta osundab, ei tea maailm paljutki Iisraeli sõjalistest võimalustest, eriti tehnoloogiate valdkonnas.
„Iisraeli UAVsid „Heron“ ja „Eitan“ saab kasutada antud löökidega tekitatud purustuste hindamiseks, aga on ka täiesti võimalik, et nende abil saab viia segadusse Iraani õhutõrjesüsteeme,“ lisab ta, „Tegelikuses saab ilmselt nimelt sedasorti vaenlase eksitamine või küberrünnak sõjalise operatsiooni lahutamatuks osaks, eesmärgiga viia rivist välja radarid või tekitada väärarusaam sellest, mis toimub tegelikuses.“
Kuidas Iraan kaitseb oma õhuruumi
Iraani relvastuseks on põhiliselt vene õhutõrjesüsteemid, mis on Iisraeli lenduritele hästi tuntud. Siiski kasutab Teheran samuti ka USA süsteeme „Hawk“, mis on ostetud veel Iraani šahhi aegadel, s.t. enne 1979 aastat, mil Iraan kuulutati islamivabariigiks. Efektiivseimaks loetakse nõukogude päritolu õhutõrjekomplekse С-200 (NATO klassifikatsiooni järgi SA-5) mis on suutelised tabama sihtmärke suurel kõrgusel, samas kui madalate kõrguste jaoks kasutatakse mobiilseid süsteeme Тор-M1/SA-15. Venemaa on korduvalt keeldunud Iraanile müümast uusi komplekse С-300, kuid iraanlased väidavad siiski, et on suutnud hankida mõned patareid.
Kuigi Iraani „maa-õhk“ klassi raketid on mõnevõrra vananenud, kujutavad nad endast siiski tõsist ohtu. Piisab meeldetuletusest, palju jõupingutusi nõudis eelmisel aastal USAl ja NATOl analoogsete süsteemide mahasurumine Liibüas. Iisraelil ei saa olema ei aega ega ressursse pikaajalise õhusõja pidamiseks ja seetõttu on kõige järgi otsustades Iraani PVO elektroonika mahasurumine vähemalt samatähtis kui õhulöök ise.
Selles operatsioonis võib eriline roll kuuluda Iisraeli allveelaevadele. Douglas Barry sõnul „…võib oletada, et Iisraelil on võimekus lasta tiibrakette oma „Delfin“ klassi allveelaevadelt. Need võivad leida kasutust vanemate C-200 õhutõrjekomplekside hävitamiseks nagu ka suuremate radarite tabamiseks“. Siiski täheldab ta ka, et „merel asuva komponendi kaasamine raskendab iga sõjalise operatsiooni koordineerimist“
Teheranil on mõned ameerika hävitajad F-14 „Tomcat“ ning suur kogus võrdlemisi uusi vene MiG-29 tüüpi hävitajaid. Ekspertide arvates ei kannata Iraani õhujõud siiski välja mingit võrdlust Iisraeli omadega. Kuid potentsiaalne oht Iraani õhujõudude poolt võib muuta keerukamaks Iisraeli operatsiooni planeerivate ekspertide töö, õhulahing aga nõuab Iisraeli lennukite täiendavat õhus tankimist.
Kas Iisraelil on šansse eduks? Suurem osa eksperte on jõudnud üksmeelele, et Iisrael on suuteline tabama mitmeid objekte Iraanis ning tekitama märkimisväärset kahju Iraani tuumaprogrammile. Siiski märgivad nad, et see kahju on väiksem, kui oleks USA poolt kõigi Washingtoni käsutuses olevate vahenditega antav löök. Iisrael teguteks oma võimaluste piiril. „Kui nad sellele lähevad,“ teatab Douglas Barry, saab see olema muljetavaldav ja võimas löök raskelttabatavate ja hajutatud sihtmärkide pihta. Vähesed maailma õhujõududest on suutelised taolist operatsiooni läbi viima“. Kuid samas rõhutab ta:
„Isegi kui operatsioon osutub edukaks, suudab see siiski sisuliselt vaid vaid mõneks ajaks Iraani tuumaprogrammi pidurdada“. Temaga nõustub ka Robert Houston:
„Iisraelil pole piisavalt jõude ning samuti ei anna Teheran talle piisavalt vabadust tegevuseks, mis on vajalik Iraani tuumakompleksi täielikuks purustamiseks. Kui objektid ja seadmed asuvad sügaval maa all, siis osa neist säilub igal juhul. Iisraeli löök võib vaid mõningaid neist kahjustada, mis, väga võimalik, ei pidurda iraanlasi nende tuumapüüdlustes üldse. Löök saab aga omama suuri globaalseid tagajärgi. Ma ei näe selles mingeid positiivseid tulemusi.“
Nimelt sellist vaatenurka näikse toetavat ka Iisraeli peamine liitlane USA. Hiljuti teatas USA Staabiülemate Ühendkomitee esimees kindral Martin Dempsy, et Iisraeli poolt löögi andmine Iisraeli pihta on ebaotstarbekas. „Taoline kallaletung,“ lisas ta, „omab destabiliseerivat mõju ja ei taga pikaajaliste eesmärkide täitmist“. Juutidel aga on kõige järgi otsustades teine arvamus ning ainult aeg näitab, lähevad nad, teades kõiki sellega kaasnevaid raskusi ja tunnetades oma võimaluste piire, selle operatsiooni peale välja või mitte.
.
Источник - http://oko-planet.su/politik/politikarm ... uspeh.html
Millised on Iisraeli šansid edukaks löögiks Iraani pihta?
Alles hiljuti avaldati materjal “Sõja eelaimdus“, milles vaadeldi Iisraeli poolt Iraani pihta antava õhulöögi tõenäolsust . Siin on veel üks materjal sel teemal, kus autor püüab hinnata taolise löögi võimalikku edukust.
Enne, kui anda Teile selle analüüsi tekst, tahaks pakkuda mõningaid enda mõtteid taolise sõja võimalikusest. Minu arvates on taolise rünnaku otstarbekus ülimalt kahtlane. Mida võib Iisrael saavutada taolise rünnaku tulemusena? Iraani tuumaprogrammi pidurdumise mõneks aastaks. Ja muidugi ühetähenduslikult sõja Iraaniga, mis seisneb Iisraeli territooriumi pidevas tulistamises rakettidega. Kusjuures võib Iraani tuumapommi loomise korral sajaprotsendilise kindlusega väita, et selle katsetused saavad toimuma nimelt Iisraeli territooriumil. Ja seda Iisraeli õhujõudude eduka rünnaku puhul. Aga millised oleks tagajärjed ebaõnnestunud rünnaku puhul? 100% tõenäolsusega saavad selles osalema praktiliselt kogu Iisraeli õhujõud. Ning negatiivse stsenaariumi korral võivad juudid jääda ilma lennukiteta. Mis Iraaniga sõdimise foonil võib osutuda Iisraeli kui riigi eksistentsile fataalseks. Nii et ühel kaalukausil on Iraani tuumaprogrammi mõningane pidurdumine, teisel aga Iisraeli eksistents. Tundub, et taolise dilemma puhul võib minna konfrontatsioonile Iraaniga vaid hullumeelne. Edasi võite tutvuda artikliga ja otsustada, miks ma sellistele järeldusteni jõudsin. Võib-olla pole mul õigus ja tulevik pole Iisraeli jaoks nii sünge.
Kõikidest ohtudest, millega Iisrael viimase kümne aasta jooksul silmitsi on seisnud, paneb Iisraeli sõjalisi eksperte enim muretsema kardetavasti tuumarelva välja töötava Iraani suunalt lähtuv oht. Just nimelt seda ohtu riigikaitseliselt silmas peetult on viimase paari aasta jooksul arendatud ka Iisraeli õhujõude. Nende relvastusse on võetud 125 kaasaegseimat hävitajat ja hävitus-pommitajat F-15I ja F-16I, mis on varustatud Iisraeli elektroonikaga ning lisapaakidega kütuse tarbeks. Need lennukid on spetsiaalselt ette nähtud löökide andmiseks suure vahemaa taha. Peale selle on Iisrael ostnud erilisi pomme, millistel on võime tungida suurde sügavusse ning välja töötanud töökindlad piloodita lennuvahendid. Iisraeli sõjaväelaste ettevalmistus on fokuseeritud põhiliselt ülesannete täitmiseks Iisraelist kaugel. Iisraelil on varasem kogemus preventatiivsete löökide andmiseks regioonis asuvate tuumaobjektide pihta. 1981 aasta juunis pommitasid Iisraeli lennukid puruks Iraagi pealinna lähedal Osirakis asuva tuumareaktori. 2007 aasta septembris ründasid Iisraeli lennukid objekti Süürias, kus süürlased Iisraeli, USA ja paljude ekspertide arvates tuumareaktorit ehitasid. Kuid kui Iisrael peaks sedapidi otsustama, saab löök Iraani pihta radikaalselt erinema Iraagis ja Süürias toimunust. Seal oli tegu üksikute maapealsete objektidega ning operatsiooni edu tagas ootamatus. Mis puudutab aga Iisraeli püüdlusi Iraani tuumaprogrammi tõsiselt kahjustada, siis sellel teel tuleb tal kokku puutuda mitmete väga keerukate probleemidega, mille hulgas on ka tuumaobjektide arv, erinevused ja omapära.
Kuidas sihtmärgini jõuda?
Esiteks asub Iraan Iisraelist kaugel. Ligikaudsetel hinnangutel asuvad mitmed potentsiaalsetest sihtmärkidest 1500-1800 kilomeetri kaugusel Iisraeli lennuväebaasidest. Iisraeli lennukid peavad lendama Iraanini ning sealt oma baasidesse ka tagasi pöörduma. Selleks on võimalik kolm marsruuti- põhja-, kesk- ja lõunapoolne.
Põhjamaršruudi korral tuleb Iisraeli lennukitel lennata põhja, seejärel aga itta, piki Türgi ja Süüria piiri, seejärel aga Türgi ja Iraani piiri. Keskmaršruut viib otse üle Iraagi. Ilma ameerika sõjaväespetsialistide abita on Iraagi võimude suutlikus oma õhuruumi jälgida ning kontrollida praktiliselt olematu ning Iisraeli lennukid võivad seda ära kasutada.
Kolmas, lõunapoolne tee kulgeb läbi Saudi-Araabia õhuruumi. Selles riigis ollakse väga mures Iraani tuumaprogrammi pärast, kuid pole siiski selge, kas võimud suleksid Iisraeli õhujõudude operatsiooni puhul silmad või lubaksid kasvõi neil oma territooriumi kaudu koju lennata.
Teiseks on vahemaa Iisraeli ja Iraani vahel selline, et Iisraeli lennukitel tuleb õhus tankida. Sellele viitab Londonis asuva Rahvusvahelise Strateegiliste uuringute instituudi kaastööline Douglas Barry:
„Iisraeli lennukid peavad mitte ainult et Iraani õhuruumini lendama ja sealt ka lahkuma, vaid neil peab olema piisavalt kütust sihtmärgini lendamiseks ja selle ründamiseks. Samuti on vajalik kütusevaru ettenägematute asjaolude puhuks.“ teatas Barry. Esialgne õhus tankimine võib toimuda Vahemere või isegi Iisraeli enda kohal. „Üheks võimalikest variantidest on start täie lahinguvarustusega pardal, ilma lisapaakideta ning lennukõrguse kogumine. Sel hetkel tuleb õhus tankida ning võtta kurss Iraanile.“ lisas ta. Eeldatakse, et Iisraelil on 8-10 suurt tankurlennukit. Ekspertide arvates mõjutab õhus tankimise probleem sõjalise operatsiooni mastaape kõige rohkem.
Milliseid objekte pommitada?
Faktoriteks, mis määravad Iisraeli operatsioonide sisu ja mastaabi, on sihtmärgi kaugus, nende füüsikalised omadused, aga samuti ka tankurlennukite arv. Douglas Barry sõnul mõtlevad „…Iisraeli strateegid selle kallal, kuidas nende käsutuses olevate piiratud jõududega tekitada maksimaalset kahju“
„Nad peavad jõudma selgusele, millised objektid on Iraani tuumaprogrammile oluliseimad. On selge, et sõjalisest aspektist on mõtet rivist välja viia eeskätt need objektid, kus toodetakse rikastatud uraani.“ Sel kombel on sihtmärkide nimekirjas eeskätt Teheranist lõunas asuv Natanze rikastustehas, aga samuti šiitide püha linna Qomi lähistel Fordos asuv maa-alune tehas. Peale nende on võimalik, et nimekirja kuuluvad ka raske vee valmistamise seadmed ja Arakis ehitatav raskevee reaktor, samuti Ishafanis asuv uraanimaagi töötlemistehas. Esialgu pole selge, kas Iisraelil on võimalust teiste, Iraani raketiprogrammiga seotud objektide pommitamiseks. Ka pole eelpool loetletud objektidega kõik üheselt selge. Natanze rikastustehas asub maa all, uus tehas Fordos on aga peidetud sügavale mägede jalami alla.
Kas Iisrael on suuteline puruks pommitama maa all asuvaid objekte?
Selleks on Douglas Barry sõnul vaja head luuret. „Peab omama andmeid objekti geograafilise paiknemise kohta, paiga ja pinnase geoloogiliste iseärasuste kohta, samuti betoonkindlustuste konstruktsiooni kohta,“ osutab ta, „Arvatavasti jälgivad ameeriklased ja juudid ammu neid objekte“. Nende hävitamiseks on vaja spetsiaalseid pomme. Strateegilisi objekte ei peideta maa alla mitte üksnes Lähis-Idas, ka terves maailmas toimub pidev võistlus ühelt poolt nende vahel, kes püüavad oma objekte ohutuses hoida ja teiselt poolt nende vahel, kes loovad uusi relvi, mis on suutelised neid objekte hävitama. Ameerika Ühendriikidel on ses asjas suured kogemused.
Peamiseks relvaks selliste objektide vastu Iisraeli arsenalis on ameeriklaste ülirasked laserjuhtimisega pommid GBU-28 kaaluga 2269 kilogrammi, mis on varustatud spetsiaalse läbitungiva lõhkepeaga. Jane's Defence toimetaja Roberty Houstoni sõnul on see relvaliik kõige efektiivsem. „GBU-28 on tänasel päeval suurim olemasolevatest pinnasesse tunngivatest pommidest taktikalise lennuväe tarbeks. Ameeriklased rakendasid seda esmakordselt 1991 aastal ning sellest ajast on lõhkepead tunduvalt täiustatud ning ka suunamistäpsus on parem“
„Kuid Iisraelil pole seda pommi rea asjaolude tõttu lihtne kasutada. Ainus kohaletoimetamise vahend- hävitaja F-15I- saab kanda vaid ühte pommi, seetõttu on operatsiooni läbiviimiseks vaja suurt arvu lennukeid, aga samuti toetusjõude, kaasa arvatud tankurlennukeid, mida Iisraelil vajalikus koguses pole,“ märgib ekspert, „Märki tuleb tabada suhteliselt lähedalt, see aga tähendab, et Iisraeli lennukitel tuleb end nii teel sihtmärkide poole kui ka tagasiteel end Iraani lennuväe eest kaitsta,“ osutab Robert Houston.
Eksperdi sõnul „…tuleb selleks, et GBU-28 tüüpi pommi võimalikult efektiivselt kasutada, omada täpseid andmeid objektist, kuna efektiivsus pole määratud mitte üksnes pommi enda tehnilis-taktikaliste andmetega“.
Seni pole veel kindel, kuivõrd efektiivseks osutub see pomm hävitamaks uraanirikastustehaseid Natanzes ja Fordos. Nagu osutab Robert Houston, on GBU-28 „efektiivne suvalise kindlustatud või maa-aluse objekti vastu, kuid seda vaid teatud astmeni“.
„GBU-28 läbitungimisvõime sõltub kiirusest ja langemisnurgast, nii et ideaalne oleks visata see alla suurelt kõrguselt maksimaalkiirusel, mille korral tabaks pomm objekti täisnurga all,“ seletab ekspert, „Seda on aga raske saavutada, kui jutt käib kurust või mäenõlvast, seal on see pomm märksa vähem efektiivne, kuigi loomulikult siiski märksa efektiivsem kui ükskõik millised teised vahendid“.
Tõepoolest, nagu märgib Douglas Barry, võib ühest relvastusliigist jääda väheks „Võib proovida läbi tungida, kasutades mitut erinevat tüüpi relva, mis tungivad läbi pinnase, kaljupõhja ja betooni. Või võib proovida hävitada ligipääsuteed objektile, lõhkudes ühendustunnelid,“ märkis ta, „Peale selle, kuna kõik need objektid nõuavad väga palju elektrienergiat, siis võib purustada energiavarustuse.
Millised on veel Iisraeli valikud?
Siiani arutasime vaid Iisraeli löögijõu teadaolevaid elemente, peamiselt USAst ostetud sõjalennukeid ja relvastust. Kuid Iisraelil on ka oma eesrindlik lennundus- ja kosmosetööstus, samuti arenenud elektroonika, tänu millele ilmusid Iraanile löögi andmiseks hädavajalikud süsteemid. Nagu Douglas Barry vestluses Iisraeli sõjaliste võimaluste kohta osundab, ei tea maailm paljutki Iisraeli sõjalistest võimalustest, eriti tehnoloogiate valdkonnas.
„Iisraeli UAVsid „Heron“ ja „Eitan“ saab kasutada antud löökidega tekitatud purustuste hindamiseks, aga on ka täiesti võimalik, et nende abil saab viia segadusse Iraani õhutõrjesüsteeme,“ lisab ta, „Tegelikuses saab ilmselt nimelt sedasorti vaenlase eksitamine või küberrünnak sõjalise operatsiooni lahutamatuks osaks, eesmärgiga viia rivist välja radarid või tekitada väärarusaam sellest, mis toimub tegelikuses.“
Kuidas Iraan kaitseb oma õhuruumi
Iraani relvastuseks on põhiliselt vene õhutõrjesüsteemid, mis on Iisraeli lenduritele hästi tuntud. Siiski kasutab Teheran samuti ka USA süsteeme „Hawk“, mis on ostetud veel Iraani šahhi aegadel, s.t. enne 1979 aastat, mil Iraan kuulutati islamivabariigiks. Efektiivseimaks loetakse nõukogude päritolu õhutõrjekomplekse С-200 (NATO klassifikatsiooni järgi SA-5) mis on suutelised tabama sihtmärke suurel kõrgusel, samas kui madalate kõrguste jaoks kasutatakse mobiilseid süsteeme Тор-M1/SA-15. Venemaa on korduvalt keeldunud Iraanile müümast uusi komplekse С-300, kuid iraanlased väidavad siiski, et on suutnud hankida mõned patareid.
Kuigi Iraani „maa-õhk“ klassi raketid on mõnevõrra vananenud, kujutavad nad endast siiski tõsist ohtu. Piisab meeldetuletusest, palju jõupingutusi nõudis eelmisel aastal USAl ja NATOl analoogsete süsteemide mahasurumine Liibüas. Iisraelil ei saa olema ei aega ega ressursse pikaajalise õhusõja pidamiseks ja seetõttu on kõige järgi otsustades Iraani PVO elektroonika mahasurumine vähemalt samatähtis kui õhulöök ise.
Selles operatsioonis võib eriline roll kuuluda Iisraeli allveelaevadele. Douglas Barry sõnul „…võib oletada, et Iisraelil on võimekus lasta tiibrakette oma „Delfin“ klassi allveelaevadelt. Need võivad leida kasutust vanemate C-200 õhutõrjekomplekside hävitamiseks nagu ka suuremate radarite tabamiseks“. Siiski täheldab ta ka, et „merel asuva komponendi kaasamine raskendab iga sõjalise operatsiooni koordineerimist“
Teheranil on mõned ameerika hävitajad F-14 „Tomcat“ ning suur kogus võrdlemisi uusi vene MiG-29 tüüpi hävitajaid. Ekspertide arvates ei kannata Iraani õhujõud siiski välja mingit võrdlust Iisraeli omadega. Kuid potentsiaalne oht Iraani õhujõudude poolt võib muuta keerukamaks Iisraeli operatsiooni planeerivate ekspertide töö, õhulahing aga nõuab Iisraeli lennukite täiendavat õhus tankimist.
Kas Iisraelil on šansse eduks? Suurem osa eksperte on jõudnud üksmeelele, et Iisrael on suuteline tabama mitmeid objekte Iraanis ning tekitama märkimisväärset kahju Iraani tuumaprogrammile. Siiski märgivad nad, et see kahju on väiksem, kui oleks USA poolt kõigi Washingtoni käsutuses olevate vahenditega antav löök. Iisrael teguteks oma võimaluste piiril. „Kui nad sellele lähevad,“ teatab Douglas Barry, saab see olema muljetavaldav ja võimas löök raskelttabatavate ja hajutatud sihtmärkide pihta. Vähesed maailma õhujõududest on suutelised taolist operatsiooni läbi viima“. Kuid samas rõhutab ta:
„Isegi kui operatsioon osutub edukaks, suudab see siiski sisuliselt vaid vaid mõneks ajaks Iraani tuumaprogrammi pidurdada“. Temaga nõustub ka Robert Houston:
„Iisraelil pole piisavalt jõude ning samuti ei anna Teheran talle piisavalt vabadust tegevuseks, mis on vajalik Iraani tuumakompleksi täielikuks purustamiseks. Kui objektid ja seadmed asuvad sügaval maa all, siis osa neist säilub igal juhul. Iisraeli löök võib vaid mõningaid neist kahjustada, mis, väga võimalik, ei pidurda iraanlasi nende tuumapüüdlustes üldse. Löök saab aga omama suuri globaalseid tagajärgi. Ma ei näe selles mingeid positiivseid tulemusi.“
Nimelt sellist vaatenurka näikse toetavat ka Iisraeli peamine liitlane USA. Hiljuti teatas USA Staabiülemate Ühendkomitee esimees kindral Martin Dempsy, et Iisraeli poolt löögi andmine Iisraeli pihta on ebaotstarbekas. „Taoline kallaletung,“ lisas ta, „omab destabiliseerivat mõju ja ei taga pikaajaliste eesmärkide täitmist“. Juutidel aga on kõige järgi otsustades teine arvamus ning ainult aeg näitab, lähevad nad, teades kõiki sellega kaasnevaid raskusi ja tunnetades oma võimaluste piire, selle operatsiooni peale välja või mitte.
.
Источник - http://oko-planet.su/politik/politikarm ... uspeh.html
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40208
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Millised on Iisraeli šansid edukaks löögiks Iraani pihta
Kui Iraagi tuumaobjekti pommitati, siis seisid juudid enamvähem sarnaste probleemide ees.
Näiteks F-15 polnud tollal üldse võimeline taolisi asju tegema. Ja Osirak jäi välja ka F-16 lennuraadiusest.
Ometi tankerite või muu taolise taha asi pidama ei jäänud ning kaitseks kaasa lennanud F-15'd ei kohanud ühtki Iraagi lennukit.
Ei jäänud ka relvade taha asi pidama, kasutati kõige tavalisemaid 900 kg "raudpomme" (F-16 omab päris head elektroonikat ka mittejuhitavate relvadega täpseks tabamiseks).
Pigem on asi ikka poliitilise suunise taga.
Näiteks F-15 polnud tollal üldse võimeline taolisi asju tegema. Ja Osirak jäi välja ka F-16 lennuraadiusest.
Ometi tankerite või muu taolise taha asi pidama ei jäänud ning kaitseks kaasa lennanud F-15'd ei kohanud ühtki Iraagi lennukit.
Ei jäänud ka relvade taha asi pidama, kasutati kõige tavalisemaid 900 kg "raudpomme" (F-16 omab päris head elektroonikat ka mittejuhitavate relvadega täpseks tabamiseks).
Pigem on asi ikka poliitilise suunise taga.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Millised on Iisraeli šansid edukaks löögiks Iraani pihta
Sealtkaudu minek teeks ju teekonna veelgi pikemaks. Ja sellega ka kergemini avastatavaks. Lennukaugus on niigi üks põhiprobleemidest
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40208
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Millised on Iisraeli šansid edukaks löögiks Iraani pihta
Netanjahu võib ju pakkuda Sakasvilile 2000 Spike-ER'i tasuta kui Gruusia lubab teha mõnes vaiksemas kohas asuvas lennuväebaasis vahemaandumise koos tankimisega. Või tuuakse lennukid lahtivõetud kujul sadamasse, veetakse lennuväljadele ja pannakse kokku. Seal on piisavalt mägine reljeef, et lennukid lipsavad märkamatult läbi nii Armeenia kui Türgi õhuruumist.
Omage fantaasiat....
Omage fantaasiat....
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Millised on Iisraeli šansid edukaks löögiks Iraani pihta
Suure osa Iisraeli õhujõudude aserite juurde lendamine ei ole kohe kindlasti mitte sedasorti tegevus, mida saaks saladuses hoida. Nagu pole ka võimalik nende sealhoidmine sedapalju pikalt, et see Iraanile igapäevase asjana tunduks. Kümme-viisteist masinat jah, aga nii palju, kui selles rünnakus osalema peaks- kahtlane. Samas poleks väikese koguse lennukite õhus tankimine samuti sedapalju probleem, et peaks aserite lennuvälja kasutama hakkama.Vahemaandumisega Azerbaidžaanis ei ole see kaugus kohe selgelt "põhiprobleem" või "kergemini avastatav". Vastupidi üle Kaspia otsesele lahinglennule minnes on vahemaa sihtkohtadeni kordades lühem
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40208
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Millised on Iisraeli šansid edukaks löögiks Iraani pihta
See ongi kõige määramatum suurus.Iisrael on ennemgi üllatanud ebakonventsionaalse mõtlemisega. Edutagavalt sealjuures.
Läänes üritatakse tüüpiliselt oma loogikat juutide pähe suruda (tegeletakse soovmõtlemisega).
Asjad nagu Entrebbe operatsioon kus Aafrika kolkas, Osiraki pommitamine jne olid omal ajal vägagi üllatuslikud.
Võiks kihla lausa vedada, et ka 90% Lääne analüütikute jaoks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Millised on Iisraeli šansid edukaks löögiks Iraani pihta
Selline mõtteavaldus venekeelsest meediast:
http://nnm.ru/blogs/patrickk/obama-sdal-izrail-zachem/
Juttu siis sellest, et Iisraelil on plaanis viia rünnak läbi aserite lennuväljade kaudu ja makstav raha olla 1,6 miljardit USD.
http://nnm.ru/blogs/patrickk/obama-sdal-izrail-zachem/
Juttu siis sellest, et Iisraelil on plaanis viia rünnak läbi aserite lennuväljade kaudu ja makstav raha olla 1,6 miljardit USD.
Re: Millised on Iisraeli šansid edukaks löögiks Iraani pihta
Ära on unustatud siin ka Iraani naaberriigiks olev Afganistaan, kus USA-l on mitmeid õhuväebaase-lähim neist Shindandi lennuväebaas 75 miili Iraani piirist.. On olnud mõningaid juhtumeid, kus Iisraeli luureagendid on peremehetsenud sealsetes baasides. Samuti on võimalik sealtpoolt tuleva rünnaku korral aidata tankurlennukitega. Omaette küsimuseks muutub siis muidugi Karzai võimule jäämine. Kas ja kuhu võiksid lennata peale pommija raketirünnakut allesjäänud Iraani lennukid? Ümberringi enamus vastased.
Ega USA liitumine annab jah võimaluse saada parim tulemus, kuid mis hinnaga? Ja peale seda rünnakut, kui see toimuma peaks, võib Iraan hakata rahumeeli omale tuumarelva tegema ning seda ka katsetama-Afganistaan, Azerbaidžaan, Iisrael....+mitmed USA toetajad ja liitlased ümberringi. Ja siis enam pole mingit psühholoogilist takistust Iraanil ka seda teha. Kiviaega seda riiki pommitada on võimalik, kuid mis see kaasa toob? Kogu maailmas tõusevad sõjavastaste hulgad, sest kütusehinnad lendavad lakke igalpool. Vaadates mõningaid videosid on toodud suurima ohuna välja reaalsete enesetapupommipanijate(võimalikud räpased pommid) aktiveerumine üle maailma. USA'l toimuvad presidendivalimised 17.12.2012. Kas pauk toimub enne seda? Kahtlane. Samas nagu eelpooltoodud teemades välja toodud siis on Iisraelil palju ettearvamatut käitumist. Eile oli BBC uudistes juttu USA baasi avamisest Darwinis Austraalias, kuhu viidi 250 esimest sõdurit. Samuti oli seal India liitumine tuumaaatomialvelaeva omavate riikide hulka. Mõlema juures toodi välja Hiina kasvava mõjujõu tasakaalustamine.
Võimalikud huvitatud osapooled:
a)Hiina-suurim küsimärk on Hiina, kes ei taha oma põhilist naftaga varustajat kaotada. Samuti on Iraani poolt renditud välja suured maaalad hiinlastele, kus arendatakse ja ehitatakse hoolega. Mida on USA-l ja Iisraelil pakkuda Hiinale, et see nõustuks? Vaevalt, et USA tahab kaotada Aasias oma senist ülemvõimu.
b)Venemaa-venelased on omal juba lõunaringkondades vägedel ohutaseme kõrgemaks tõstnud, et olla valmis võimalikuks põgenike vooluks. Kas Venemaa lepib sellega, et tema võimalk liitlane kiviaega pommitatakse? Mis on Venemaale pakkuda?
Tsiteerides Iisraeli kindral Giora Eilandi arvamust "The Kremlin, "while not wanting nuclear Iran, does not see the Iranian issue as one of its priorities". For this reason, Barack Obama will be able to bank on collaboration from Vladimir Putin only by "granting something in terms of Russian strategic interests" (former Soviet territoriy, missile shield); and perhaps by " dropping critisism of Russia's electoral and political system" "
c)EL-mõttetu manduv piirkond, kelle majandusele see rünnak(ja lakketõusvad kütusehinnad) annab kabelimatsu. Lisaks on sõjaliselt üha nõrgenev ja lagunemine silmapiiril.
d)NATO-karta on, et kõik liikmed ei kiida heaks seda rünnakut. Maavägede sisseviimine suhteliselt võimatu, eriti arvestades Iraani suurust ning sõjalist võimsust. Võimalik on ka mõne liikme kõrvaletõmbumine selle tegevusest.
e)India-kelle relvastuse hanked on eespool Hiinat.
f)Araabia Liiga-kellel on kaotada ehk kõige rohkem. Võimalik Iisraeli vastane võib olla ka Egiptus, kus Moslemi Vennaskond võimu juurde tulemas.
Kardan, et peale seda rünnakut ÜRO muutub sisuliselt Rahvasteliiduks, kus palju tehti sõnu aga tegusid polnud. Vetoõigus julgeolekunõukogus on suhteliselt devalveerunud küsimus, kuna ega selle otsuseid ei täideta ikka. Mis hakkavad riigid tegema, kui seal enam midagi ei otsustata?
PS-see kõik muutub kasutuks, kui Iraanil juba on tuumapomm ja sellega vastuseks ka Iisraelile ära lajatatakse. Võimalikud saamiskohad-NSVL-i lagunemine, Põhja-Korea, Hiina ja omatehtud värk.
Ega USA liitumine annab jah võimaluse saada parim tulemus, kuid mis hinnaga? Ja peale seda rünnakut, kui see toimuma peaks, võib Iraan hakata rahumeeli omale tuumarelva tegema ning seda ka katsetama-Afganistaan, Azerbaidžaan, Iisrael....+mitmed USA toetajad ja liitlased ümberringi. Ja siis enam pole mingit psühholoogilist takistust Iraanil ka seda teha. Kiviaega seda riiki pommitada on võimalik, kuid mis see kaasa toob? Kogu maailmas tõusevad sõjavastaste hulgad, sest kütusehinnad lendavad lakke igalpool. Vaadates mõningaid videosid on toodud suurima ohuna välja reaalsete enesetapupommipanijate(võimalikud räpased pommid) aktiveerumine üle maailma. USA'l toimuvad presidendivalimised 17.12.2012. Kas pauk toimub enne seda? Kahtlane. Samas nagu eelpooltoodud teemades välja toodud siis on Iisraelil palju ettearvamatut käitumist. Eile oli BBC uudistes juttu USA baasi avamisest Darwinis Austraalias, kuhu viidi 250 esimest sõdurit. Samuti oli seal India liitumine tuumaaatomialvelaeva omavate riikide hulka. Mõlema juures toodi välja Hiina kasvava mõjujõu tasakaalustamine.
Võimalikud huvitatud osapooled:
a)Hiina-suurim küsimärk on Hiina, kes ei taha oma põhilist naftaga varustajat kaotada. Samuti on Iraani poolt renditud välja suured maaalad hiinlastele, kus arendatakse ja ehitatakse hoolega. Mida on USA-l ja Iisraelil pakkuda Hiinale, et see nõustuks? Vaevalt, et USA tahab kaotada Aasias oma senist ülemvõimu.
b)Venemaa-venelased on omal juba lõunaringkondades vägedel ohutaseme kõrgemaks tõstnud, et olla valmis võimalikuks põgenike vooluks. Kas Venemaa lepib sellega, et tema võimalk liitlane kiviaega pommitatakse? Mis on Venemaale pakkuda?
Tsiteerides Iisraeli kindral Giora Eilandi arvamust "The Kremlin, "while not wanting nuclear Iran, does not see the Iranian issue as one of its priorities". For this reason, Barack Obama will be able to bank on collaboration from Vladimir Putin only by "granting something in terms of Russian strategic interests" (former Soviet territoriy, missile shield); and perhaps by " dropping critisism of Russia's electoral and political system" "
c)EL-mõttetu manduv piirkond, kelle majandusele see rünnak(ja lakketõusvad kütusehinnad) annab kabelimatsu. Lisaks on sõjaliselt üha nõrgenev ja lagunemine silmapiiril.
d)NATO-karta on, et kõik liikmed ei kiida heaks seda rünnakut. Maavägede sisseviimine suhteliselt võimatu, eriti arvestades Iraani suurust ning sõjalist võimsust. Võimalik on ka mõne liikme kõrvaletõmbumine selle tegevusest.
e)India-kelle relvastuse hanked on eespool Hiinat.
f)Araabia Liiga-kellel on kaotada ehk kõige rohkem. Võimalik Iisraeli vastane võib olla ka Egiptus, kus Moslemi Vennaskond võimu juurde tulemas.
Kardan, et peale seda rünnakut ÜRO muutub sisuliselt Rahvasteliiduks, kus palju tehti sõnu aga tegusid polnud. Vetoõigus julgeolekunõukogus on suhteliselt devalveerunud küsimus, kuna ega selle otsuseid ei täideta ikka. Mis hakkavad riigid tegema, kui seal enam midagi ei otsustata?
PS-see kõik muutub kasutuks, kui Iraanil juba on tuumapomm ja sellega vastuseks ka Iisraelile ära lajatatakse. Võimalikud saamiskohad-NSVL-i lagunemine, Põhja-Korea, Hiina ja omatehtud värk.
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
-
Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9144
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Millised on Iisraeli šansid edukaks löögiks Iraani pihta
Ei maksa unustada Jeeriku pasunaid.
http://www.youtube.com/embed/M2tkYbI6Yww
http://www.youtube.com/embed/M2tkYbI6Yww
Re: Millised on Iisraeli šansid edukaks löögiks Iraani pihta
Lugemise käigus sattusin selle peale
Väga huvitav.
http://www.thedailybeast.com/articles/2 ... ategy.htmlThe latest such leak appeared March 28 on Foreign Policy magazine’s website, claiming that Israel had been granted secret access to airbases in Azerbaijan near Iran’s northern border. The piece was sourced to senior U.S. diplomats and military-intelligence officers
Väga huvitav.
Re: Millised on Iisraeli šansid edukaks löögiks Iraani pihta
Pisut kõrvalteemana on välja öeldud mõte, et Iraani sõda kasutades võib Venemaa rünnata Gruusiat: http://www.breitbart.com/Big-Peace/2012 ... w-4-6-2012
-
Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9144
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Millised on Iisraeli šansid edukaks löögiks Iraani pihta
Kindlasti. Ainult, et siin on mitmeid nüansse.corvus kirjutas:Meenutaks taaskord, et antud teema ei käsitle laiamastaabilist sõda vaid ainult Iisraeli võimalikke aktsioone mõningate Iraanis paiknevate objektide vastu.
Iisraeli poolt vaadates:
1. Suvalise sõjalise rünnaku 100% õnnestumise tõenäosus on kaduvväike. Ka Osiraki ründamine ei ünnestunud täpselt nii nagu plaaniti ehkki tulemus oli soovitu saavutamine
2. Igasugused hälbed plaanidest võivad olla erineva suurusega ning mida kaugemal vastane asub ja mida paremini ta on ette valmistunud, seda suuremad need hälbed on
3. Sellest tulenevalt tuleb tagada rünnatavate jõudude liiasus, mis jällegi suurendab avastamise tõenäosust.
4. Kriitilisest piirist madalama edukuse korral peab olema võimalus vajalikud lüngad kuidagi täita (Jeeriku raketid)
Iraani poolt vaadates:
1. Ükskõik kui hästi sa ka ei valmistuks, ei ole võimalik pikaajaliselt hoida 100% valmisolekut
2. Riigi karistamatu ründamine on riigi nõrkuse märk ja võib aktiveerida nii siseriiklikku kui välismaise vastasseisu
3. Sellest tulenevalt ei saa Iraan jätta vastamata kõikidest torudest sõltumata tulemustest. Seetõttu loetaksegi konflikt esimeset plahvatusest alates just Iraani poolt täiemahuliseks sõjaks koos kõige kaasnevaga.
Sellest tulenevalt on minu jaoks arusaamatu, mida sa pead silmas Iisraeli poolt algatatava täiemahulise sõja all? Kuidas see peaks üleüldse võimalik olema? Maismaarünnak läbi Iraagi? Ja mida võiks selline täiemahuline sõda taodelda?
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 15 külalist