www.militaar.net

Viasat History kanalil jooksis seriaal, kus sellise triloogia http://en.wikipedia.org/wiki/Arn_Magnusson autor otsis templirüütlite jälgi Rootsis. Ühe kiriku seinast leidis ta Templirüütlite risti kujutise. Kuid selliseid riste leidub Eestiski. Mine sa tea ehk jõudis mõni salajane templirüütel meie maalegi...

Ristisõdade aegne risti-märk Lähis-Idas


Templiordu lipp


Rist Kuressaare piiskopilinnuse kabelis on mitmeid taolisi riste


Templiordu sümbolid http://flagspot.net/flags/rel-temp.html

Natuke lugemist http://www.tylwythteg.com/templar.html

Ei tea täpselt, mis ajast see malta rist linnuse seinal on sinna tehtud... Pakun et oluliselt hiljem kui Templiordu laialisaatmine aset leidis. Tasuks tähele panna asjaolu, et antud risti on kasutatud ka mujal, kui Templiordu sümboolikas.

Kui ma nüüd kohaga ei eksi, siis dominiiklaste kloostris avastati mingite remonditööde (?) ajal ühe posti otsa kraabitud suur hui. Huvitav, kes küll seal võis olla omal ajal peatunud ?

Mõned allikad väidavad, et Templiordu pole tänaseni välja surnud. Üheks edasikandjaks olevat vabamüürlased. Võta nüüd kinni, on see enda võõraste sulgedega ehtimine, või on siin ka mõni tõetera sees?
Teiseks Templiordu varjatud edasieksisteerimise kohaks peetakse malta ordut.
Oletatakse, et Templiordu tegeles Jeruusalemmas hoopis Püha Graali otsimisega, mitte üksnes palverändurite kaitsmisega. Ka oletatakse, et nad leidsid Saalomoni templi kohal kaevamisel mingid tekstid, mis oleksid kogu ristiusu kahtluse alla sednud. Sealt ka see paavsti poolne vaen ja ordu hävitamine.
Tegelikult oli asi siiski palju proosalisem. Asi oli nimelt rahas. Rüütlid tegutsesid pankuritena ja seda peaüle Euroopaliselt. Isegi kuningakojad hoidsid oma varandust nende juures ja võtsid ka laenu. Ega nii võimsat organisatsiooni ei talu ükski valitseja ja nii nad ketseriks tehtigi ja põletati ära. Ametlikult eksisteeris ordu 1307 aastani.

Kuressaare linnuse Pika Hermanni torni ehitamist alustati 13. saj lõpul. Konvendihoone valmis hiljemalt 1381.

Nii et mine sa tea, kõik on võimalik kuni pole tõestatud vastupidist...


PS! Muide Taani lipu taevast alla sadamise kohta on ka selline versioon, et tegu oli kas Pühalt Maalt pärit ordurüütli(te)ga, rüütli hõlsti või mõne ordu lipuga. Et siis rüütliordu sekkumine päästis taanlased Lindanise lahingus.

Dan kirjutas:Kui ma nüüd kohaga ei eksi, siis dominiiklaste kloostris avastati mingite remonditööde (?) ajal ühe posti otsa kraabitud suur hui. Huvitav, kes küll seal võis olla omal ajal peatunud ?

Peeniste kujutamisest. Meil siin tegutseb tillimeister Seaküla Simson. Aga näe, pole midagi uut siin ilma pääl. See kuntiteos pärineb Vanast-Kreekast


Eks see oli vanaaja kultuuride oluline viljakuse sümbol. Jaapanlased lasevad siiani liugi hiiglaslike selliste otsas.

Dan kirjutas:Ei tea täpselt, mis ajast see malta rist....

See ei ole malta rist, see on pigem cross pattée. Ja seda kasutas ka näiteks Saksa ordu.

Selline rist ei saaks eriti Saksa orduga seotud olla. Nimelt pole see loss kunagi ordule kuulunud. Piiskopkond hoolitses ordu aladel usutalituste läbiviimise eest. Muid erilisi kokkupuuteid ei olnud. Miks just sellise kujuga riste kasutati, on ikkagi lahtine. võib-olla lihtsalt ilu element, võib olla ka sihilik töö.


Kontrollisin, et Lähis-Ida Ristisõdades osalenud vanadest sõjalistest ordudest osales ametlikult Eesti Ristisõjas ainult Malta Ordu. Täpsemalt siis koos Valdemar II-ga. See siis lihtsalt teadmiseks.



Pildi allosas on näha ridamisi seina raiutud riste.

Siin põhjalas on vanemates kirikutes ka suht palju paganlike sümboleid.
Ning need ristid võivad olla ka stiliseeritud ratasristid. Ratasriste tunti siin kandis ammu enne kristlust.



Aga kurat seda teab, äkki oli Mats mingi salajane templirüütel ...
Ja jälgede segamiseks maskeeris templarite risti ratasristiks.

Kristlus ei tekkinud tühja koha peale. Muidugi on seal palju paganlikke sümboleid, eriti selliseid, mis olid sarnased.

Aga see rootsikeelse tekstiga rist meenutab pigem keldi risti. Kuigi ega suurt vahet ei ole ja ratasrite on siin küll kasutatud.

Konkreetne risti kujund seal kabelis siiski kummitab mind. Miks ta ikkagi on selline? Miks mitte teistsugune? Ehk pole asi tähelepanu väärtki. Aga noh, tol ajal midagi juhuslikult vaevalt valiti. Selleks pidi olema põhjus, et just selline ristikujund välja valiti.

Arensburgi sümbol oli apostel Johannese kotka sümbol. Ei tea, kas ap. Johannesel oli oma rist ka? Vist mitte... Ja linnaõigus tuli ka palju hiljem, kui oletada, et need ristid pärinevad lossi algusaegadest.
Ehk leiab mingi muu seose. Eks aeg näitab.

krizz kirjutas:Aga see rootsikeelse tekstiga rist meenutab pigem keldi risti. Kuigi ega suurt vahet ei ole ja ratasrite on siin küll kasutatud.

Rist on eestikeelse tekstiga. Päikeserist on levinud sümbol väga paljude rahvaste hulgas, mitte ainult keltide. Meieni jõudis ta tõenäolisemalt skandinaavlastelt.

Aga ehk on need Kuressaare ristid hoopis crux signata-d - levinud katoliiklikud sümbolid.

http://de.wikipedia.org/wiki/Weihekreuz

corvus kirjutas:Usu mind, et peale laiali saatmist ei eksisteerinud mingit "salajast ordut". Unustati või vajus unustusehõlma kuni valgustus- ja romantismiaeg oma töö tegid..

Corvuselt informatiivne jutt.
Siiski, isegi ametlikult eksisteeris osaliselt templiordu edasi http://en.wikipedia.org/wiki/Order_of_C ... ortugal%29
(Me teame Kolumbuseja teiste portugali meresõitjate) laevade ritipurjeid. Kaudselt on needki Temliorduga seotud.

Mis puutub sellesse, et Saaremaa vanemad püstitasid ise kirikuid, siis seda on vist uurinud arheoloog Monika Mägi. Sinna teemasse lähevad ka need trapetsikujulised hauaplaadid, mida on hiljem kirikute ehituses ära kasutatud. Kristlus oli Eestis tervikuna juba enne ristisõdu levinud. Meenutame kasvõi kristlasest vanemat Tabelinusthttp://www.eelk.ee/~ktalkaarli/sulane/sulane9.html#ARTHUR Pole midagi imestada, et palju näinud ja laia silmaringiga vanemad uue usu eeliseid mõistsid. Saaremaa vallutamine läks suhteliselt veretult. See tundub mõistetamatu, ervestades saarlaste aktiivset osa vabadusvõitluses.

Mis puutub nüüd sellesse algsesse risti, siis kui uurida, ega see nii haruldane olegi. Muhu kirikus ja mujalgi võib sarnast näha. kuid miks just sellist risti kasutati, see on lahtine.

medal kirjutas:

krizz kirjutas:Aga see rootsikeelse tekstiga rist meenutab pigem keldi risti. Kuigi ega suurt vahet ei ole ja ratasrite on siin küll kasutatud.

Rist on eestikeelse tekstiga. Päikeserist on levinud sümbol väga paljude rahvaste hulgas, mitte ainult keltide. Meieni jõudis ta tõenäolisemalt skandinaavlastelt.

Siiski rootsikeelne.

krizz kirjutas:Siiski rootsikeelne.

Nojah, täie kindlusega ei või väita, et tegu eestikeelse kirjega aga samas ei saa kindlalt väita ka seda, et see on rootsi keeles.

On tõesti oletatud, et kiri ristil tähendab rootsi keeles, et "Siin on Jumalas Mats", aga näiteks ajaloolane Kalev Jaago on oletanud, et Sitakoti oli talu või küla nimi.

natukene infot
http://www.the-orb.net/encyclop/religio ... index.html

Mainitud rist ja kiri on pärit tegelt hilisemast ajast. Ja ei ole see rootsi keeles midagi. Puhas maa keel. Lihtsalt kirjaviis ja õigekiri veidi teised. Rist ise asub vigalas ning nimigi pärit seal elanud tegelaselt. OLi mees nimega Mats kes iga pabula mida nägi kokku korjas ja oma põllule viis. Hoolika väetamisega andsid põllud hea saagi nii et talu oli päris jõuaks see tõttu ka telliti kivirist talle. Talu nimi mul hetkel ei meenu aga olen seal ka ise käinud. ja kirja võib lugeda kas Sitakoti Mats või Mats sitakott. Ratas ristid olid siinmail levinud juba väga ammu

Entroopia kirjutas:Mainitud rist ja kiri on pärit tegelt hilisemast ajast. Ja ei ole see rootsi keeles midagi. Puhas maa keel. Lihtsalt kirjaviis ja õigekiri veidi teised. Rist ise asub vigalas ning nimigi pärit seal elanud tegelaselt. OLi mees nimega Mats kes iga pabula mida nägi kokku korjas ja oma põllule viis. Hoolika väetamisega andsid põllud hea saagi nii et talu oli päris jõuaks see tõttu ka telliti kivirist talle. Talu nimi mul hetkel ei meenu aga olen seal ka ise käinud. ja kirja võib lugeda kas Sitakoti Mats või Mats sitakott. Ratas ristid olid siinmail levinud juba väga ammu

See kõik on vaid oletuse tasemel.