Helikopterid

[Kapten Trumm]

Aga arusaamatuks jääb mingi pidev teematamine, kuidas uued helikopterid on halvemad kui vanemad, kuidas uute asemel vanaraua ostmisega oluliselt raha kokku hoiab jne...

Uued on kindlasti paremate näitajatega, näiteks AW tõstejõud on Mi-8 omast vaid veerandi võrra väiksem, samas kopter ise on väiksemast klassist.
Küsimus on (ka) nähtuses nimega kättesaadavus.
10 vana kopterit tagavad suurema kättesaadavuse kui kaks uut (mis sama raha eest saab), ka siis kui vanad poole rohkem remondis istuvad.
Hakkab toimima kommunistlik aritmeetika, kus kvantiteet hakkab kvaliteeti looma.
Õhuväes kasutatavad Robinsonid ja metsavahid pole ka kaugeltki uued.

Nagu ma tankiteemas juba lihtsate rehkendustega tõestasin, ei ole meie probleem mingites müütilistes jooksvates kuludes, vaid justnimelt nn tehnikapaketi soetusmaksumuses, mis eelarvesse ei mahu. Ehk siis ostes odavamat/vanemat (ja kehvemate näitajatega) tehnikat, on võimalik tehnika parem kättesaadavus ja omandamine varem. Mis sõjalises mõttes on samuti üsna tähtis.

Mul tekib aegajalt küsimus, et millel põhineb see tarkus, et tuleb osta uusi asju. Olen omal ajal uurinud põhjalikult transpordiökonoomikat ja leidnud, et uute masinate kasutamine rahalist kokkuhoidu tegelikult ei anna, ühe 10a vana masina sõidutund või kilomeeter tuleb oluliselt odavam kui uue oma. Kahtlustan, et ametnikud ei arvuta tunni hinna sisse seda ülikõrget soetusmaksumust.

[Lemet]

Ehk siis 300 lennutunni kohta tuleb jämedalt poolteist kuud-kuus nädalat-30 tööpäeva-240 tunnine hooldus. Mis on siiski pisut muud kui "tootja poolt nõutav hooldus kestvusega poolteist kuud".

[davidsoniharald]

Nii et hakka oma sõnu sööma.

Ok, ma vabandan (paljusõnaliselt) ja võtan oma sõnad tagasi.
Kui tegemist on asjatundjaga, kes endalt loori heitnud, siis küsime, et kuidas kommenteerid seda hooldusvahemike teemat, vähemalt Mi-17 juhendi järgi on justkui "poole hõredam".
Kas see võib olla sellest, et lihtsalt masin on primitiivsem-lihtsam ja pole nii palju seadmeid, mida hooldada?
Lennusalga ülema jutust sain aru, et AW kõige väiksem hooldus on 25 tundi, Mi-17 oma aga 50 tundi.
Seejuures tuleb möönda, et võibolla on Mi-17 konstruktsiooni täiustatud ja seepärast on Mi-8-st hooldust vähem?
Või on see hoolduse hõredus vaikimisi asendatud sellega, et vene masinat tuleb pidevalt putitada?

Seep see ongi, et "justkui poole hõredam". Ma ei ole pöördtiivalisi lennumasinaid hooldanud, seega mul puudub kokkupuude antud tüüpidega aga kommentaariks ütlen, et mis on lennutunni ja hooldustundide arvu suhe? See on see, mis paneb päeva lõpuks paika tegeliku maksumuse, mitte paljas fakt, et ühel on poole hõredam hooldusgraafik. Oletame, et MIl tehakse 50 lennutunni järel 100 töötundi hooldust, AWl aga 25 lennutunni järel ainult 20 töötundi. See tähendab, et AWl on vaja 100 lennutnni kohta teha 80 tundi hooldust samas kui MIl on see number 200. Seega vajab AW hoopis 2,5 korda vähem hooldust ju? Lihtne, eksole? Võimalik on ka fakt, et asjad mis AWl on 25 tunni hoolduses vaja teha, tehakse MIl iga kord "lennueelses", seega ligi 25 korda tihedamalt.

Seega selleks, et tekitada mingitki tõsiseltvõetavat võrdlust, peaksid hankima mõlema lennuvahendi hooldusjuhendid või veel parem töökaardid, kus on kirjas ka igaks hoolduseks kuluv eeldatav aeg, varuosad ja nende hinnad, lõppude lõpuks võtma ka mõlemale tüübile hinnapakkumise ja panema selle kõik paberile või Exceli tabelisse ja kui sa ükskord oled selle mammuttööga hakkama saanud, alles siis saab võrrelda, kumb neist helikopteritest tegelikult vähem või rohkem hoolt nõuab ja mis see kõik päeva lõpuks maksab. Muidu on kõik võrdlused tasemel "5. seeria BMW on parem auto kui Toyota Corolla, sest tal on suuremad veljed".

PS. Mingit kokkuhoidu peab see uute transpordi vahendite kasutamine ikka andma, miks muidu transpordi firmad uuendavad oma transpordi parki pidevalt. Eraettevõtted juba osakvad raha lugeda ja ei osta teps mitte 10 aastat vanu lennukeid või autosid endale. Kõik peab toimima ja näiteks 737 üks ära jäänud lennupäev võib toota miinust oioi kui palju ja parim viis seda vältida on kasutada võimalikult uut lennukiparki, sest see vähendab vanadusest põhjustatud vigade tõenäosust ja seeläbi tuulde lennanud raha. Tavaliselt teevad seda tüüpi lennukid vähemalt kaks edasi-tagasi reisi päevas, Ryanairil kolm, seega jääks ära kuus lendu ja Ryri konfiguratsioonis 189 kohta lennukis tähendab see üle tuhande inimese, kes saavad firmalt kopensatsiooni, lisaks piletiraha tagasimaksmisele tuleb ju ka reisjate majutus ja transport kinni maksta. Kuskil Pariisis võib see päris kalliks ostuda. Igal juhul ei ole jutt paarist tuhandest eurost, pigem sinna poolesaja tuhande kanti. Kas härra Trumm ka selliste asjadega transpordiökomoonikat tehes arvestas?

[Lemet]

miks muidu transpordi firmad uuendavad oma transpordi parki pidevalt.

Kurat seda nüüd nii täpselt teab...maksad sa ju tegelikuses teatud maani ühepalju, kas siis liisingut või hooldust. Ja sõidavad päris edukalt ka 10 aastat vanad autod. Nagu jätavad tee veerde seisma ka tutikad. Mingist ajast toimub muidugi pööre hoolduskulude suurenemisele, aga sellevõrra saad ju asja enda odavamalt kätte. Eks ta üks rehkendamise värk ole...öeldakse, et müüja väravast välja sõites kukub masina väärtus hoobilt 25%, olgugi läbisõit alles paarsada/paartuhat kilomeetrit. Ja paljud soetavad uusi mitte kokkuhoiu tõttu, vaid lihtsalt seepärast, et omavad hetkel võimalust- mine tea, mida elu toob.

[Kapten Trumm]

Eraettevõtted juba osakvad raha lugeda ja ei osta teps mitte 10 aastat vanu lennukeid või autosid endale

Siin on küsimus vähe erinev - eraettevõtja jaoks on oluline tulu maksimeerimine, riigiasutuse jaoks kulu minimeerimine.
Eesti Õhu reisilennukist võetakse välja niipalju lennutunde kui vähegi annab - sest iga tund tiksub teatud summa kasumit.
Mida rohkem, seda uhkem. PV lennusalga masinatel ei ole taolist kasutuse intensiivsust - kui oli vahepeal üksainus Mi-8 järel (Augustad polnud tulnud), siis oli nädal aega remont ja midagi sellest ei juhtunudki.

Meie ettevõttes on kasutusel näiteks veoauto Scania aastast 1984, siiamaani sõidab ja remondikulud aastas on viimastel aastatel mõnisada eurot aastas olnud. Aeg-ajalt on suuri remonte ka olnud.
Tempo pole lihtsalt suur ja aasta remondikuludega ei saaks isegi uue samaväärse veoki ühte liisingu kuumakset. Lisaks oskavad kasutajad sellel masinal 80% hooldustöödest ise teha, sest nagu aastagi ütleb, tehnika on suht primitiivne, elektroonika piirdub autoraadioga.

Eesti riigieelarve süsteemis ei arvestada aasta eelarvekulu sisse amortisatsiooni, investeeringud ja jooksvad kulud on eri asjad. Sellest muidu tulenebki riigiasutuse suur vaimustus uutest asjadest, sest õnnestub valitsusest see uue asja raha välja kangutada, on aastaid muretu, sest uuel ja kallil asjal on jooksvad kulud madalamad ning hiigelamort ei kajastu sinu eelarve kuludes. Selline kulude jaotamine tekitabki ametnike peas väärkontseptsioone, justkui uus asi on imeodav - sest enamik uue asja kuludest ehk kulum nende eelarves ei kajastu, küll aga kajastuvad seal jooksvad kulud- mis vanal asjal ongi suuremad, seepärast ongi ametnikul kasulikum osta uus asi. Samas maksumaksja või eelarve summa kontekstis on asjad teistmoodi, eelarvest suur osa koormatakse ära uute asjade ostmisega, mis piirab jällegi nende arvu (ehk kättesaadavust). Võib arvata, et tänased politsei uute autode täisteenusliisingud maksavad kokkuvõttes raha, mille kõrval Tallinna taksohinnad kahvatuvad.

[888]

Rumalus? Ebakompetentsus?? Lihtsalt ülbus??? Sellisel ametipostil pole ükski neist (ja veel vähem selle taoline väljanäitamine) minu arust aktsepteeritav. Nagu ka sellele pimesi takkakiitmine.

Milles see rumalus, ebakompetentsus või ülbus tollase politseijuhi jutus siis väljendub..??
On need üldse tema sõnad.??
Või kordas ta seda, mida oma alluvatelt kuulis.??
Äkki hoopis teletorni sündroom.??

tuhande kahesaja lennutunni järgne hooldus võtab aega mitmeid kuid.

Lennusalga juht Allan Oksmann...2011

Kuna kopteril pole tootja juhendi tõttu lubatud enne uute sabarootori labade paigaldamist rohkem lennata, kasutame praegust aega, et sellele ära teha hooldus, mis kopteril iga 300 lennutunni tagant tuleb läbida. Antud hooldus võtab ligi poolteist kuud ja seda tehakse Eestis.

Teine salgajuht Kalmer Sütt..2012

Neist esimesele teostatakse Tallinnas korralist 300-tunni/5 aasta hooldust ning prognoosi kohaselt saab kopteri tagasi teenistusse järgmisel nädalal. Piirivalvekopter pardatähisega ES-PWB viibib plaanilises 1200-tunni/4 aasta hoolduses Norras ning esialgse prognoosi kohaselt naaseb kopter tagasi Eestisse järgmise aasta jaanuaris.

«Erineva pikkusega hooldused Agusta Westland-139 tüüpi kopteritele on tootjafirma poolt ette nähtud iga 25, 50, 100, 300, 600 ja 1200 lennutunni tagant,» selgitas Sütt. «Iga 25 lennutunni järel tehtav hooldus kestab vaid mõne tunni, samas kui 1200 lennutunni hooldus võtab aega mitmeid kuid.»

Nagu selgub, seisis kümneid miljoneid maksev helikopter tänavu märtsist alates Belgias kaks ja pool kuud niisama, sest Eesti pool ei suutnud ette valmistada kopteri ülipõhjalikuks - 1200 lennutunni järel kohutuslikuks muutuva hoolduse lepingut.
http://www.postimees.ee/589528/kopter-o ... -dokumente

[toomas tyrk]

Nagu selgub, seisis kümneid miljoneid maksev helikopter tänavu märtsist alates Belgias kaks ja pool kuud niisama, sest Eesti pool ei suutnud ette valmistada kopteri ülipõhjalikuks - 1200 lennutunni järel kohutuslikuks muutuva hoolduse lepingut.
http://www.postimees.ee/589528/kopter-o ... -dokumente

1. vaata enne linkimist ikka uudise aastaarvu ka.
2. loe samas teemas olevaid eelnevaid postitusi.

Sinu lingitud uudis on aastast 2011 ning juttu sellest samast esimese Agusta esimesest tehasehooldusest, millest eespool korduvalt juttu on olnud.. mitte tänavusest aastast.

[davidsoniharald]

Eraettevõtted juba osakvad raha lugeda ja ei osta teps mitte 10 aastat vanu lennukeid või autosid endale

Siin on küsimus vähe erinev - eraettevõtja jaoks on oluline tulu maksimeerimine, riigiasutuse jaoks kulu minimeerimine.
Eesti Õhu reisilennukist võetakse välja niipalju lennutunde kui vähegi annab - sest iga tund tiksub teatud summa kasumit.
Mida rohkem, seda uhkem. PV lennusalga masinatel ei ole taolist kasutuse intensiivsust - kui oli vahepeal üksainus Mi-8 järel (Augustad polnud tulnud), siis oli nädal aega remont ja midagi sellest ei juhtunudki.

Kui su vana auto kuskil teeäärde jääb, siis sellest ei juhtu midagi, tood kauba teise autoga järgi ja viid kliendile vabanduseks pudeli konni aga kui kuskil väikesaarel keegi ootamatult sünnitama või surema hakkab, ning jääolud ei võimalda üle mere minna, siis nad kindlasti nädalat aega ei oota. Selles mõttes mina ei julge küll inimelule hinnasilti panna ja olen kahe käega poolt, et kõiksugu pääste ja abiteenistused peavad kasutama ainult parimat/uusimat saadaolevat tehnikat. Maksku ta siis mis maksab. Paberil võivad vanad kopterid palju odavamad paista aga kui valemisse lisada tundmatu suurus nimega "kaotatud inimelu" hakkab asi veidi teisiti paistma. Või kujutab keegi ikka veel ette, et Kiirabi sõidab kohale Uazikuga, sest paberil on nad ikka kordades odavamad praegu kasutusel olevatest?

Ja üldiselt on see teema MI versus AW ikka täiesti tühi tähe närimine, sest puuduvad faktid, palju maksaks kümme samas varustuses MId versus kolm AWd.

OVER and OUT.

[Kapten Trumm]

Värk on vist keerukam, kui "vanad lagunevad ja uued mitte".
Varsti saab 10a Copterline õnnetusest, kus päris uus kopter sadas tehase praagi tõttu alla.
http://et.wikipedia.org/wiki/Copterline ... 3%B5nnetus
Samas lennusalgas lennanud neljast Mi-8-st ei tekitanud ükski suuremad intsidente.
Üks tõde on ka selles, et uued masinad võivad sisaldada vigu, mis vanadel on aeg ammu ära lihvinud.
Arvan, et korrasolev Mi-8/17 või UH-1 on tegelikult töökindlad ja järgiproovitud masinad.
Aga mis ütleja mina olen.

Või kujutab keegi ikka veel ette, et Kiirabi sõidab kohale Uazikuga, sest paberil on nad ikka kordades odavamad praegu kasutusel olevatest?

Aga mis korras Uazikul viga? Läbivuselt teeb see igal juhul silmad ette suvalisele täna esinduses saadaolevale 4x4 mikrobussile (4x4 Gazell, mis on vene toode, välja arvatud.
Praegu kasutusel olevatest moodsatest, tavaliselt 4x2 (ja veel tagaveoga) kiirabi mikrobussidest pole suuremat kasu, kui teel on juba põlvini lumi.
Siis sõltub abi kohale jõudmine meeskonna füüsilisest vormist joosta oma varustusega 1-2 km abivajajani.
Samal põhjusel on maapiirkondade päästekomandodes tänini kasutusel masinad Gaz-66, Ural ja Zil, sest supertehnoloogilised Scaniad jäävad lihtsalt kinni ning taolise läbivusega 4x4 või 6x6 tuletõrjeauto maksab ikka päris ulmekaid summasid, mistõttu on neid väike näputäis.
See on täna üks "ostame päästele parimaid uusi masinaid" üks vähe tuntud varjukülgi.
Tänasest pääste masinapargist 90+% on tegutsemisvõimetu väljaspool hooldatud teid.

[Viiskümmend]

Piirivalve AW-de ostu vahendajaks oli Stroomi hotellis paiknev Instigo OÜ. Tundub, et elutsüklimuredega on lõppkasutaja aga üksi jäetud, kurb lugu.

[rbl]

Piirivalve AW-de ostu vahendajaks oli Stroomi hotellis paiknev Instigo OÜ. Tundub, et elutsüklimuredega on lõppkasutaja aga üksi jäetud, kurb lugu.

Miks mingi vahendaja Instigo OÜ näol peab seal kusagil vahel olema? Kas siis otse ei saa asju ajada?

[toomas tyrk]

Piirivalve AW-de ostu vahendajaks oli Stroomi hotellis paiknev Instigo OÜ. Tundub, et elutsüklimuredega on lõppkasutaja aga üksi jäetud, kurb lugu.

Hm, räägi sellest lähemalt, kuidas see vahendamine toimus. Mis struktuurifondidesse Instigo OÜ oma avaldused saatis ja rahad sai?

Samuti huvitaks, mis muredega see lõppkasutaja nüüd üksi on?

[Viiskümmend]

http://www.instigo.ee/portfolio/

Kirjutasin, et tundub kuna meedias ei ole see ettevõte enam mainimist leidnud (Agustade hooldus). Samas saan ma aru, et tegemist on AW Eesti esindajaga?!

[toomas tyrk]

Miks peaks mainima, kui firmal mingit rolli ei ole?

ja kui tegemist on (firma puhul) AW esindajaga, siis kes ikkagi keda vahendas ja kuidas rahad liikusid?

[Kapten Trumm]

Voilaa...

http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudi ... d=43867541

Siinkohal lõpeb mu mõistus, miks on vaja AW "vahendada", kas ametnikud ise ei oska telefoniaparaati käsitseda?
Või on tegemist mingi defitsiidiga, mida tuleb nõuka kaubanduse kombel "õigete inimeste" kaudu ajada?