Uued on kindlasti paremate näitajatega, näiteks AW tõstejõud on Mi-8 omast vaid veerandi võrra väiksem, samas kopter ise on väiksemast klassist.Aga arusaamatuks jääb mingi pidev teematamine, kuidas uued helikopterid on halvemad kui vanemad, kuidas uute asemel vanaraua ostmisega oluliselt raha kokku hoiab jne...
Küsimus on (ka) nähtuses nimega kättesaadavus.
10 vana kopterit tagavad suurema kättesaadavuse kui kaks uut (mis sama raha eest saab), ka siis kui vanad poole rohkem remondis istuvad.
Hakkab toimima kommunistlik aritmeetika, kus kvantiteet hakkab kvaliteeti looma.
Õhuväes kasutatavad Robinsonid ja metsavahid pole ka kaugeltki uued.
Nagu ma tankiteemas juba lihtsate rehkendustega tõestasin, ei ole meie probleem mingites müütilistes jooksvates kuludes, vaid justnimelt nn tehnikapaketi soetusmaksumuses, mis eelarvesse ei mahu. Ehk siis ostes odavamat/vanemat (ja kehvemate näitajatega) tehnikat, on võimalik tehnika parem kättesaadavus ja omandamine varem. Mis sõjalises mõttes on samuti üsna tähtis.
Mul tekib aegajalt küsimus, et millel põhineb see tarkus, et tuleb osta uusi asju. Olen omal ajal uurinud põhjalikult transpordiökonoomikat ja leidnud, et uute masinate kasutamine rahalist kokkuhoidu tegelikult ei anna, ühe 10a vana masina sõidutund või kilomeeter tuleb oluliselt odavam kui uue oma. Kahtlustan, et ametnikud ei arvuta tunni hinna sisse seda ülikõrget soetusmaksumust.