Aasta 2025

[Lemet]

Terrporism

Nagu Venemaal, nii ka lääneriikides on tänasel päeval võetud arvata, et nn. „rahvusvaheline terrorism“ on midagi hoopis uut ja tegu on viimase aja trendiga. Tegelikkuses on aga terror kui võitlusvahend tuntud maailmale juba varajasest ajast tuntud, meie päevade „rahvusvaheline terrorism“ aga vana ja tuntud sisu uuemas vormis esitamine. Kaasaegne „rahvusvaheline terrorism“- see on Euroopa ja islamitsivilisatsioonide paljusajandilise konflikti radikaalne ilming, jõuvahend islamimaailma ees seisvate ülesannete lahendamiseks. Sel kombel kaitseb islamimaailm end lääneriikide vahelesegamise eest moslemite traditsionaalsesse igapäeva, aga samuti avaldab toetust moslemite ekspansionistlikele püüdlustele vallutada valgetelt rahvastelt uut eluruumi. Sealjuures nihkuvad terroristlikud keskused pikkamisi idast Euroopasse, kus toetuvad religioos-etnilisel põhimõttel moodustunud immigrantide ühiskonnale.
Moslemimaailma teaduslik-tehniline potentsiaal on hetkel veel Euroopa omaga mittevõrreldav, kuid tema demograafiline ja vaimne potentsiaal on märksa kõrgem. Justnimelt sotsiaalsete väärtuste muutumine kutsub eurooplastel esile väljasuremise, samas kui traditsionaalseid väärtusi toetavad moslemid demonstreerivad kõrget sündivust, seda sõltumata oma asukohariigist. Soovimatud ja suutmatud assimileeruda tänapäevasesse lääne kultuuri, saavad immigrandid Euroopas radikaalsete islamiideede kandjateks ning osutuvad potentsiaalseteks ja reaalseteks terroristideks. Terrorismi vormis eraldub kõige radikaalsemalt etnokultuurne ja poliitiline konflikt Euroopa põlisrahvaste ja moslemite vahel. Kuna islam on paljude väljaspoolt Euroopat pärinevate rahvuste tähtsaimaks rahvuslik-kultuuriliseks identifikaatoriks, siis on „rahvusvahelise terrorismi“ näol tegemist tegu justnimelt religioossel alusel seisva etnilise terrorismiga.
Tänapäeva VF võib massilise etnilise terrorismi algust lugeda 1994. aastast, Tšetšeenias toimunud lahingutegevuse algusest. Erinevalt Euroopast leiab meil terrorism oma elektoriaalse baasi mitte immigrantide keskelt, vaid Venemaa nn. põlisrahvaste seast- islamit järgivate Põhja-Kaukaasia elanike seast. Siin on see moslemitest Kaukaasia rahvaste, kes soovivad saavutada sõltumatut rahvusriiki, mis põhineks islamiseadustel ja traditsioonilistel väärtustel, rahvusliku vabastusvõitluse vorm. Venelased on juba ajalooliselt mittemoslemid(uskumatud) ja seega mitteislamiriigi moodustajateks, suvaline riik aga, mis ei põhine šariaadiseadustel, loetakse moslemitraditsioonides saatanlikuks, peetakse radikaalsete islamistide poolt vaenulikuks ning Kaukaasia rahvustele sõltumatuse andmise vastasteks. Sestap loetakse mittemoslemite tapmist õilsaks ja Jumalale meelepäraseks tegevuseks.
Terrorismiilmingud Venemaal on tingitud moslemirahvaste püüdlusega rahvusriiklikuks iseseisvuseks. Samas on see ka globaalse etnokultuurse konfliktilt valgete inimeste, kes oma valdavas enamuses jagavad lääne väärtusi- tarbimiskultuuri ja teiselt poolt tõmmude moslemite vahel, kes hindavad traditsioonilisi väärtusi. Seniks, kuni Venemaa orienteerub globaalsele lääne süsteemile, ignoreerides sealjuures vene rahva kõlbelisi ja vaimseid ning demograafilisi probleeme , viies läbi põliselanikkonna islamiimmigrantidega segamise poliitikat ning näidates üles nõrkust võitluses radikaalse islami levikuga, leiab radikaalsete islamistide terror toetust vene moslemite hulgas. Kuniks ei kõrvaldata eeldusi terroriks, jätkuvad vene linnades terroristlikud aktid.

Sotsiaalsed konfliktid ja regionalism

Vene ühiskonna sotsiaalne kihistumine, pensioni-, tervishoiu- ja haridussüsteemide kriis, kõrge töötuse tase ja madal töötasu, adekvaatsete sotsiaaltoetuste puudumine vähekindlustatud elanikkonnakihtidele ja üleüldine vaesus loovad tingimused sügavateks ja radikaalseteks sotsiaalseteks konfliktideks. Täites globaalses mõistes tooraineripatsi, tuumajäätmete matmispaiga ja inimressursside ammutamiskoha rolli, pole koloniaal-Venemaa suuteline oma kodanikele kindlustama väärikat elatustaset ning sestap elab suurem osa Venemaa elanikest vaesuses ja viletsuses. Venemaal eksisteeriv väga kõrge sotsiaalne ebavõrdsus ning ükskõik miliste maailmamõõtude järgi äärmiselt ebaõiglane SKP jaotus elanikkonnas loovad kõrge protestipotentsiaali ja tingivad eksisteerivate sotsiaal-poliitiliste ja majanduslike tendentside säilumisel sotsiaalse rahulolematuse kasvuks, mis hakkab ilmnema valitseva ametnik-kodanluse vastu suunatud massirahutustes ja korrarikkumistes.
Sündmused, mis olid esile kutsutud rahaliste soodustuste tõttu, rahutused Mežduretšinskis, „Primorje partisanide“ lugu jmt. on ilmekad näited väljapääsu otsivast sotsiaalse protesti agressiivsest energiast.
Peale sotsiaalse kihistumise kutsub suurt rahutust esile ka regionaalne kihistumine, mille on esile kutsunud SKP erinevate regioonide vaheline jaotumine. Kaasaegses VF on ühtedes regioonides keskmine elatustase võrreldamatu teiste regioonide omaga ja selle põhjuseks on riikliku poliitika poolt paikapandud eelarvevahendite ebavõrdne jaotus. Taoline asjade seis soodustab regionaalsete(sealhulgas ka mitteetnilise iseloomuga) separatistlike meeleolude teket. Kaasaegne VF regioonide administratiivjuhtimise korporatiiv-feodaalne süsteem loob struktuursed eeldused kohaliku regionaalse eliidi seas separatismi arenguks. Ääremaade lihtsa elanikkonna faktiline isoleerimine keskoblastitest loob tingimused separatismi üleüldiseks populariseerumiseks


KOKKUVÕTE



Kokkuvõttes on selge, et tähtsaimad ühiskondliku arengu näitajad on tänapäeva Venemaal miinusmärgilised, ühiskondlik intellekt, mis oleks kujunenud olukorra muutmise jaoks vajalik, on madal ja jätkab samuti negatiivset tendentsi.
Kui hinnata kainelt andmeid, mis kõnelevad inimeste ja majanduse degratsioonist, ilmneb, et need on ilmselt kahjuks pöördumatud. Intellektuaalselt mittearenenud, kõrge kuritegevuse ja ebaefektiivse majandusega, liiatigi koormatud miljonite narkomaanide ja teiste ravimatult haigetega pole riik suuteline edukalt osalema rahvusvahelises riikide poliitilises ja majanduslikus konkurentsis ega pole ka suuteline kaitsma enda huve. Selline ühiskond ei pruugi riiklikku julgeolekut ähvardavate probleemidega toime tulla ning sellisel juhul ta hukkub ja laguneb.
Teisalt kasvab riigis rahvustevaheline pinge, valitseva rahvuse osakaal väheneb, etniline terrorism ja moslemiseparatism on saanud laialdase leviku, tõmmates oma mõjusfääri tohutu hulga inimesi. Riikliku juhtimise süsteemikriis teeb võimatuks aktuaalsete probleemide efektiivse lahendamise, sealhulgas ka kasvava Venemaal elavate eri rahvuste vahelised etnokultuursed konfliktid. Terrorism ja tehnogeensed katastroofid, massilised sotsiaalse rahulolematuse puhangud riigiteenistuse ja ühiskondlike institutsioonide madala efektiivsuse juures, regionaalse separatismiideede populaarsus loovad eelduse uue segase aja tekkeks, riigi sukeldumise segaduste ja lagunemise ajajärku.
Kolmandast küljest VF piirnemine tema territooriumitest ja ressurssidest huvitatud riikidega võib kriisiperioodil suure tõenäolsusega õhutada neid riike kasutama situatsiooni omaenda geopoliitilistel eesmärkidel. Kui Venemaa eksisteeriks omaette, siis võtaks tema järk-järguline kustumine ilmselt aega mitmeid sajandeid või isegi aastatuhandeid. Kuid Venemaa, omades naabriteks Hiinat ja Euroopat, ei saa oma totaalse degradeerumise ja destabiilsuse olukorras arvestada rahulike suhetega.
Võimalik, et keegi võtab mulle ette heita, nagu igatseksin ma ise Venemaale sellist saatust, kuigi tegelikuses on minu arvamus dikteeritud kujunenud olukorra kainest arutlusest ja hoolika analüüsi tulemusena. Number 2025 pole matemaatiline tulemus ja ma ei julge surmkindlalt väita, et VF kokkuvarisemine ei võiks toimuda mõnevõrra varem või hiljem. Sellele vaatamata on olemasolevate tendentside säilides lagunemine vältimatu. Annaks jumal, et minu arutluste loogikas oleks kuskil viga.


Autoriga saab ühendust : dima_piter@mail.ru

[ostius]

Suur tänu Lemetile huvitava artikli tõlkimise eest!

Ma ei jaga autori pessimismi Venemaa suhtes ega usu selle lagunemist.
Kõigepealt liialdab autor välisvaenlase ohuga. Olles ise imperialistid, eeldavad nad nähtavasti, et ka kõik teised on sellised. Koloniaalajastule iseloomulik demograafiline plahvatus ning messiaanlik usk oma vallutuste tsiviliseerivasse toimesse on Euroopas möödas. Lisaks on demokraatlikus ühiskonnas igasugust sõda väga raske valijatele põhjendada. Euroopa ei saanud oma rahumeelsuse tõttu isegi Jugoslaavia kodusõdade mahasurumisega hakkama, kuigi oli külmast sõjast hambuni relvis. Nüüdseks on desarmeerimine jõudnud nii kaugele, et isegi kui tahetaks sõdida, poleks see suures mastaabis enam võimalik. Seetõttu pole usutav rünnak Venemaa vastu eluruumi või maavarade tõttu.
Hiina võib tunduda esmapilgul tõepoolest ähvardav oma suure rahvaarvu, piiratud ressursside ning kiirelt kasvava majandusega. Samas saavad nad Venemaaga suurepäraselt läbi, mida tõestavad ühised sõjalised õppused ja piiri korrigeerimine Hiina kasuks. Pealegi arvestab Hiina poliitika hoopis pikemas ajaskaalas. Neil on selline vanasõna: kui sa piisavalt kaua jõe ääres ootad, näed vaenlase laipa mööd hulpimas. Miks nad peaksid riskima tuumasõjaga, kui on võimalik paar sajandit niisama oodata ja naabrid emigratsiooni ja assimileerimisega hiinastada? Ma ei luba küll mürki võtta selle peale, et mõne sajandi pärast juhib Venemaad kuberner Pu-Tin, kuid elame-näeme.
Mis puutub Venemaa halba demograafilist, kultuurilist, majanduslikku jne allakäiku, siis siinkohal töötab mastaap katastroofile vastu. Nii suure rahvaarvu ja pindalaga riik võib endale lubada inimeste raiskamist. No joob või süstib 10 mln venelast end surnuks, nu i što; üle 100 mln elab edasi. Lisaks kahtlen, kas Venemaa majanduslik olukord on ikka nii hull. Toorainete hinnad on ju tõusnud. Kõige rohkem aga hämmastab mind, et Venemaast on taas saanud suur teravilja eksportija (samas kui Nõukogude Liit ostis seda sisse).
Rahvastiku etnilise koostise muutumisega olen aga nõus. Bõliinadest tuntud heledapäiseid habemikke jääb üha vähemaks, pruunisilmseid sorgvurrudega ratsanikke tuleb aga juurde. Aga nad venestuvad. Nii nagu soomeugrilased sulandusid slaavalaste hulka, nii sulanduvad ka tänapäeva venelased aja jooksul venemaalaste sekka. Kuna venemaalased ei moodusta ühtset tervikut, pole karta autori apokalüptilist ennustust x-päevast, mil nad nagu üks mees etniliste venelaste vastu üles tõusevad ning ise valitsema hakkavad.

Seega ei ole autori antiutoopia usutav, kuid igal juhul on see artikkel väga huvitav, kuna annab ettekujutuse meeleoludest Venemaal. Veelkord: tänud Lemetile.

[allatah]

Tõesti huvitav artikkel, tänud!

Artikli jätkuks võiks pakkud mõtteid kuidas olukorda paremaks muuta. Ütleb ju hää vanasõnagi, et Eesti jaoks on parim variant nõrk Venemaa. Mitte tugev, mitte lagunenud vaid nõrk. Ja pealegi tahaks, et Venemaal reisimine muutuks ikka mugavamaks ja turvalisemaks kui mõnes lagunenud ja killustunud kunagises suurvõimus.

[Tux]

Siin on veel mõned asjaolud mida artikli autor pole maininud. Venemaal pole peale NL kokku kukkmist uuendatud tehnovõrke, s.t. naftajuhtmed ja elektriliinid koos alajaamadega ja raudteed on viimse piirini amortiseerunud, sest raha nende renoveerimiseks eriti pole. See on nagu autol õlivahetusega - pole raha et 10 000 km tagant vahetada ja sõidad edasi kallates vaid hädapärast peale, et mootor täiesti kuivale ei jääks. Sõidad nii veel vast teise 10 000 ja siis jookseb see mootor sul ühel hetkel lihtsalt kokku ja kogu lugu. Selle kohta võime pidevalt ajakirjandusest ka lugeda kus mingi roostes laev läheb põhja või vana rondist lennuk siseliinidel alla kukub. Kui aga tehnovõrgud ei tööta, siis jääb ka majandus seisma.
Teine ja veel olulisem asi on aga selles, et Kaug-Idal ja Siberil pole põhimõtteliselt Moskvat majanduslikult vaja. Kui te vaatate kaardile, siis Baikal-Amuuri raudtee on enam-vähem ainus ühendusliin. Hinnalised maavarad müüakse maha, raha läheb kuhugile mujale, reostus ja probleemid jäävad kohalikele. Ladasid pole mõtet Kaug-Itta vedada, sest kohalikud eelistavad parempoolse rooliga Jaapani masinaid mida saab odavalt naaberriigist tuua ja sama kehtib ka kogu muu tööstustoodangu kohta. Ainsaks siduvaks asjaoluks on vast kultuur, traditsioonid ja vene keel ja need on ka olulised venelastele, aga mitte kohalikele korealastele või hiinlastele. Seega on Siberi ära kukkumine vägagi võimalik, kui Moskva seda enam jõuga kinni hoida ei suuda.

[Lemet]

Lisaks veel separatismimeeleoludele- kel keel mingilgi määral käes, võib lugeda, kuidas elavad Hantõ-Mansiiski naftatootjad, kes annavad pea 10% riigi tuludest. Muljetavaldav kirjeldus. Ja meil siin kaevatakse, et elu on väljakannatamatult raske...

http://topwar.ru/6805-nischie-v-neftyanom-carstve.html

[Jaanus2]

Venemaa teravilja eksportimisest. Nüüd jääb lihtsalt see teravili üle, mis nõukaajal ebaefektiivselt ja dotatsioonide abil loomadele sisse söödeti (ja tuli puudugi). Vilja on üle (lihtne mehhaniseeritult toota, saagikus pole oluline, kui pinda palju), loomakasvatussaadusi puudu (tuuakse sisse). Hiinlased vaevalt tuumasõda või üldse sõda pidama hakkavad. Ootavad paar sajandit (nende riigi ajaskaalas lühike periood) ja siis teevad ettepaneku, millest Vene ei saa keelduda. Kannab umbes sama ilusat nime, kui Hiina ja Tiibeti vaheline leping, näit. "Põliste Hiina alade sõbralikule Hiina rahvale rahumeelse tagastamise leping".

[alax]

Mis paar sajandit peab Hiina ootama? Me ei oska paari kuudki enam ette näha.Euro, euroliit näiteks. Mõned negatiivsed arengud võivad vägagi kiiresti toimuda.Tänu nn. globaliseerumisele. Samas vajab Hiina meeletult ressursse oma arengu jätkamiseks. Ei ole nii, et peatage maakera- ma astuks maha. Kas areng või tagasi kiviaega.
Hea näide on vase näide

http://www.ap3.ee/article/2011/9/16/kul ... ele-moelda

Paljudest teistest stateegilistest metallidest parem ei räägigi.

Venemaa eelseisvad valimised ei tõota ka mingit positiivset muudatust. Hoopis välismaine kapital ja üldse kapital liigub riigist välja.

Ei kujutanud me ette NLiidu sellist lagunemist ette nagu oli. Praegune Venemaa on samuti majanduslikult nõrk, tuumarelvi on hulga vähem ja eliidil on hulgaliselt välismaiseid aktivaid. Mul on küll tunne, et näen veel oma elus mingeid suuri sündmusi Venemaal.

Või üritatakse Venemaal välja mõelda mingit uut "Vene ideed"

[alax]

Vene ideest

http://www.herkel.net/index.php?menu_id ... icle_id=41