Kui Stalin alustanuks?

[Kapten Trumm]

Küsin siis uuesti rumala küsimuse, et kas sakslastel polnud informatsiooni, et vahetult piiri taga ja strateegilistel eenditel istus üsna arvukas Punaarmee seltskond?
Kui PA oleks kaitseks valmistunud, siis nt Belostoki eendi, Bresti kindluse ja muud taolised "eelpostid) oleks nad kibekiiresti inimtühjaks teinud ja piiril istunuks ainult piirivalve ja sapööriüksused piirisildade kiireks likvideerimiseks. Muidu selline massi koondumine vahetult piirile on peatse rünnaku tundemärk, sest kauaks ei saa sinna jääda (vastase rünnaku oht).

[kanakukk]

Küsin siis uuesti rumala küsimuse, et kas sakslastel polnud informatsiooni, et vahetult piiri taga ja strateegilistel eenditel istus üsna arvukas Punaarmee seltskond?
Kui PA oleks kaitseks valmistunud, siis nt Belostoki eendi, Bresti kindluse ja muud taolised "eelpostid) oleks nad kibekiiresti inimtühjaks teinud ja piiril istunuks ainult piirivalve ja sapööriüksused piirisildade kiireks likvideerimiseks. Muidu selline massi koondumine vahetult piirile on peatse rünnaku tundemärk, sest kauaks ei saa sinna jääda (vastase rünnaku oht).

Juhi proklamatsioon 22. juunist 1941 ei anna küll täit tõde selle kohta, kas sakslased teadsid vastaspoole plaanidest, aga minu meelest päris kõrvale jätta seda ka ei saa:

/---/
Consistent with the so-called friendship treaty, Germany removed its troops far from its eastern border in spring 1940. Russian forces were already moving in, and in numbers that could only be seen as a clear threat to Germany.

According to a statement by Molotov, there were already 22 Russian divisions in the Baltic states in spring 1940.

Although the Russian government always claimed that the troops were there at the request of the people who lived there, their purpose could only be seen as a demonstration aimed at Germany.

As our soldiers attacked French-British forces in the west, the extent of the Russian advance on our eastern front grew ever more threatening.

/---/

Today, about 160 Russian divisions stand at our border. There have been steady border violations for weeks, and not only on our border, but in the far north, and also in Rumania. Russian pilots make a habit of ignoring the border, perhaps to show us that they already feel as if they are in control.

During the night of 17-18 June, Russian patrols again crossed the German border and could only be repelled after a long battle. /---/

http://www.calvin.edu/academic/cas/gpa/hitler4.htm, "The Führer to the German People: 22 June 1941" (originaalis "Der Führer an das deutsche Volk 22. Juni 1941).

Vägede kontsentreerimisest läänepiirile kõneleb ka välisminister Ribbentrop NSV Liidule üleantud noodis: http://www.ibiblio.org/pha/policy/1941/410622b.html

[teddybbeer]

well... kirjutasin suuurepikalaia jutu ja langes IE ohvriks see tekst.

uuesti ei hakka, jook ka otsas. Ühesõnaga kui Stalin oleks esimesena rünnanud siis mina isiklikult ei usu, et Punaarmee osad oleksid jõudnud 1939. aasta Saksamaa piirini. Kõige lihtsam põhjus: järelvedu, voor, tross jne. Pühapäevaajaloolane nagu ma olen, ei suuda ma ette kujutada Punaarmee järelvedu kui ntx 1941. aastal oleksid nad 300km edasi läände liikunud (Poolas oli vist isegi teine rööpalaius?). Ma arvan, et kõik siinsed foorumlased on lugenud kirjeldusi mehhaniseeritud korpuse rännakutest 1941. aasta juunis ja juulis.

Ning teine ketserlik mõte mis tekkis siis kui ma härraste vaidlusi siin lugesin. Halderi päevikud avaldati 1968. aastal. Siin foorumis lingitud OKW sõjapäevikud kuskil 1970 aastatel. Kas teile pole pähe karanud mõte, et mõlemaid on mõnevõrra "toimetatud", et nad vastaksid "õigele" ajalookäsitsusele? Sest niipalju kui mina olen nii lääne kui ka nõukaaegseid enne 1990 aastate ajaloo raamatuid kohanud siis üks asi mis on kõigis olnud ühine, on olnud see, et Saksamaa tungis reeturlikult, alatult, ootamatult kallale rahuarmastavale NLiidule. Aadu vajas lebensraumi, peeruruumi jne... kordagi pole püstitatud küsimust, et miks seesama rahuarmastav sotsiaalseid külluseid lubav riik tõstis oma 1939. aasta 1 miljonise armee 1941. aastaks 5 milli peale. Ja miks olid paljud väeosad peaaegu sõjaaegse koosseisuga.. ja miks rahuarmastav Nõukogude Liit valmistus üleüldse 1942. aasta sõjaks (kusjuures imo see on läbiv joon nõukaaegsetes mälestusraamatustes "me polnud valmis sõjaks kuid aasta pärast oleksime valmis olnud!").

[Kapten Trumm]

Millise "võitja" käes see OKW arhiiv WWII lõppedes hoiul oli?
Kui venelaste käes, siis ei imestaks millegi üle - ja "avalikustatud" dokumentide põhjal tehtud järeldused, et Punaarmee ei kogune piiril sobib ka üllatavalt hästi seniste õigeusuliste ajalookirjeldustega rahuarmastava NSVL ootamatust ründamisest või "rahulikult magavatest lennuväljadest" (mis oli sovjet kroonuajaloo järgmine "kaitseliin").

Kui aga lääneliitlaste käes, siis loodetavasti nead ei võltsinud.

[teddybbeer]

Re: logistika.
On loomulikult võimlik, et NSVL logistiline võimekus oleks sundinud väed peatuma peale Vislat järgmise suurema tõkke, ehk Oderi juures. Samas, mitte miski ei ütle täna, et juhul kui kogu see arvukas mehaniseeritud transpordivahendite armee oleks jäänud alles (mitte jäettud maha, hävitatud või kasutatud põgenemiseks nagu see toimus sakslaste rünnaku puhul), siis oleks seda kasutatud ebapädevalt. 1939.aastal Kaug-Idas, ilma teede ja raudteevõrguta pärapõrgus, ei vedanud NSVLi logistika teda alt. Poolast toimetati välja kümneid tuhandeid sõjavange. Ennem seda oli muidugi vaja transport äraspidiselt äraveoks (vähemalt piiri äärde) kohale toimetada. Ma näen küll siin pigem hästi korraldatud logistilist ettevõtmist.

Žukovil oli 100000 meest ja 500 tanki. Varustust veeti neile kaks kuud 500 kilomeetri kauguselt, et anda löö mille sügavus oli 20 kilomeetrit? Mulle ei jõua päris hästi kohale, mida sa oma Kaug-Ida jutu ja poolakatega öelda proovid.

Ning miks peaksime me eeldama, et 1944.aastal Bagrationi puhul (vaata kui kaugelt Vislast, kus just logistilistel põhjustel tehti strateegiline paus, alustati pealetungi) venelased korraga õppisid varustust kaasas ja järgi vedama? Minu arust näitab näiteks 1945.aasta Mandžuuria kampaania oma pretsedentitus keerukuses pigem seda, et juhul kui NSVL oli ründavam pool, siis suudeti improviseerida ning kasutati täiesti ära oma vägede inimkoosesisu vähenõdulikkust.

Võrdled võrreldamatut, harjutamine teeb teadupärast meistriks. 1944. aasta Punaarmee ohvitserikorpus oli hoopis teisest puust võrreldes 1941. aastaga. Ka oli ameeriklaste Studebaker hulga töökindlam masin kui venelaste enda Zilid ja Gazid.
Glantzi teostest on näiteks minule jäänud mulje, et tankibrigaadide ülematele valmistas enne operatsiooni Uranus rohkem muret lagunev tehnika kui rumeenlaste eeldatav tankitõrje võime. Lõunapoolne rünnakukiil istus üldse põhimõtteliselt näljas, sest varustust ei jõudnud kohale.

Jään oma arvamuse juurde, et Oderini poleks 1941. aastal ennetava rünnaku korral Punaarmee jõudnud. Piiril olevad Saksa jalaväediviisid oleksid küll sodiks pekstud, midagi siin või seal sissegi piiratud aga sellist massilist allaandmist nagu Punaarmee 1941. aastal korraldas, minu arvates poleks juhtunud.

[tuuba]

Olen siinset teemat lugenud ja on olemas selle kohta ka oma arvamus mis ei toetu ainult Solonini tekstidele.

algusest.
Kui Stalin oleks alustanud esimesena.
Ta tahtiski seda teha. Vaadake Kiievi erisõjaväe ringkonna ( edaspidi kasutan vene tähistusi ladina tähtedega elik KOBO-aka kiievski osoboje vojennoje okrug,edaspidi edelarinne loodan ,et te ei pahanda)
Sinna olid koondunud suurimad ründeväekoondised .
Läänesuunast elik ZOBO(Zapadnoe osoboje vojennoje okrug, edasi Läänerinne) olid planeeritud löögid läände ehk siis otse poola südamesse kuid ainult n-ö siduvate löökidena.
Loodest ( Severo-zapadnoje osobo) olid planeeritud löögid Soomele ja Läänemerel domineeriva positsiooni saavutamiseks.

1.KOBO eesmärk oli hõivata rumeenia (nafta) ja löögid Lodzi ja Krakowi suunas elimineerimaks Sakasamaad naftast ja Sileesia toorainetest. Siit tulenevad ka 22.06.41 käsklused asuda täitma plaani Groza mehkorpuste löökidega antud suundades.
2.Läänerindel koondatud üksused pidid segama /vältima saksa vägede liikumist lõunasse ,sidudes neid lahingutega.
3.looderindel oli ülesanne peale Soome vallutamist halvata laevaliiklus Läänemerel.

minu ühene järeldus--- Aadul ei olnud muud väljapääsu kui rünnata.
Samas kirjutan 2 käe ja 2 jalaga alla väitele, et Saksamaal ei olnud piisavalt varusid sõdimaks venemaaga. kas Halder ei kirjutanud et neil oli Poola kampaania ajal laskemoona varu kaheks nädalaks?
PS.peale Speeri ametisse astumist paranesid Saksa tootmisvõimsused,logistika,relvastus jne /majandus kokkuvõttes/ kardinaalselt paremuse poole.

[Pärtel]

Üks huvipakkuv pakt, millest oli teadlik Mannerheim. kas see ka tõele vastab, on iseasi.

N. Liidu ja lääneriikide salajane koostööpakt



Juba Julius Cesari ajast, aga võibolla isegi varem, kirjutasid võitjad endale ise ajalugu, millest sobimatud tõed olid välja jäetud ja ajaloost sai sobilike valede kogumik, millega ühiskonnal polnud hiljem midagi peale hakata. Meie aja võltsingute allikaks on saanud Teine maailmasõda, mille mõningaid sündmusi ikka veel kiivalt varjatakse.

Moskva kahepalgeline poliitika ühelt poolt lääneriikide ja teiselt poolt Saksamaa suhtes on üldiselt tuntud. Vene ajaloolased on väitnud, et vaatamata Kremlist kostnud Hitleri-vastasest retoorikast, polnud Nõukogude juhtkond tegelikult Saksamaa tugevnemise vastu. Moskva eesmärgiks oli Saksamaa toetamine, kelles nähti vastukaalu nii lääneriikidele kui Poolale. Kaugema eesmärgina pidas Moskva aga silmas territoriaalseid võite Euroopas.

Nagu nüüd on selgunud, astus Stalin juba kolmekümnendate keskel kontakti Berliiniga ja taotles juba siis põhimõtteliselt samu eesmärke, nagu need oli kirjas 1939. aastal sõlmitud Molotov-Ribbentropi paktis. 21. märtsil kohtusid kindralid W. Von Blomberg, W. Fritsch ja W. Keitel Novgorodi lähedal erirongis marssal Tuhhatševski ning N. Buhharini ja A. Rõkoviga. Järgmine läbirääkimine toimus Prahas ja 1936. algul jõuti Moskvas kokkuleppele, kus põhimõtteliselt lepiti kokku samades küsimustes, mis hiljem olid ära toodud MRPs. Peale selle sai Saksamaa Moskvalt nõusoleku, et 1919. aasta Versailles’ rahuleping on Saksamaa suhtes meelevaldne ja seda ei pea Saksamaa täitma. Ka toetas Moskva, et Saksamaa peab saama naaberriikidelt tagasi sakslastega asustatud alad. Hitler kinnitas, et kui Saksamaa kõne all olevad alad ja endised asumaad Aafrikas tagasi saab, siis rohkem territoriaalseid pretensioone tal ei ole.

1939. aastal, kui Suurbritannia ja Prantsusmaa garanteerisid Poolat, sõlmisid Moskva ja Berliin 23. augustil Molotov-Ribbentropi pakti.



Nõukogude Liidu ja lääneriikide salapakt
Mannerheim
Marssal Mannerheim

Nagu Soome marssal Mannerheimi arhiivi- materjalide põhjal nüüd on selgunud, sõlmiti 1939. aastal peale Molotov-Ribbentropi pakti veel üks salapakt Nõukogude Liidu, Inglismaa ja Prant- susmaa vahel, mille olemasolust polnud avalikkus palju aastaid teadlik.

Nagu nüüd on selgunud, sõlmisid need kolm suurriiki 15. oktoobril 1939 - s.o. kolm nädalat peale MRPd, salajase koostööpakti, mille eesmärgiks oli Saksamaa vallutamine. Nimetatud koostööpaktiga andsid Inglismaa ja Prantsusmaa N Liidule õiguse okupeerida Soome ja Baltimaad ning samuti Põhja-Rootsi ja Põhja-Norra.

See Moskvas sõlmitud ja rangelt salastatud pakt oli kahe lääneriigi ja Moskva poolt sõlmitud sõjaline sobing, mis kuni 2017-aastani on Inglismaa arhiividesse suletud. Nimetatud salapakt tuli ilmsiks Soome marssal Carl Gustav Emil von Mannerheimi poolt koostatud salajaste luurema- terjalide kausta S-32 põhjal, mida Soome haridusnõunik reservmajor Erkki Hautamäki kasutas oma hiljuti ilmunud raamatu “Suomi myrskyn silmässä” (Soome tormi keerises) koosta- misel. Raamat on 342-leheküljeline ja pühendatud marssal Mannerheimi usaldusmehele Vilho Tahva- naisele. Raamat ilmus 2004. aastal ka rootsi keeles.

Kui Mannerheim 1917. aastal lahkus Tsaari-Venemaa armeest, leppis ta oma sinna jäänud sõpradest-ohvitseridega kokku nende kaudu salajase info saamises Venemaalt. Ohvitseride varjunimedeks olid Gregori, Irina ja Luci. Neilt saadud saladokumentidest sai alguse Mannerheimi salajane toimik S-32.

1930. aastal õnnestus metsatöölisel ja parvepoisil Vilho Tahvanainenil oma valdusse saada Ilomantsin Koitajõel Soome - N. Liidu piiri ületanud nõukogude agendil kaasas olnud salajased luureandmed ja toimetas need Joensuu sõjaväeringkonna ülema kätte.

1932. aastal õnnestus Tahvanainenil järjekordselt illegaalselt N. Liidu - Soome piiri ületanud vene agendilt salajasi luuredokumente hankida ja viis need 9. augustil 1932 isiklikult presidendi Svinhufvudi koju. Samal ajal tuli sinna tollane kaitsenõukogu esimees (siis veel kindral) Mannerheim, kes värbas Tahvenaineni oma usaldusmeheks.

Ohvitser Vilhau Tahvanainen valdas mitut keelt, oli Soome luureagent ja erikuller, kes täitis marssal Mannerheimi eriülesandeid.

1939. a. novembris kohtus Tahvanainen marssal Mannerheimi käsul Eestis, Narva lähistel agent Gregoriga, kes väidetavalt oli eesti päritoluga Vene polkovnik. Sellel kohtumisel andis agent Tahvanainenile üle kaks ümbrikku dokumentidega ja kaks filmirulli.

12. novembril hommikul tutvus Mannerheim saadud luureandmetega ja sattus nende dokumentidega tutvudes suurde hämmingusse. Dokumentidest selgus, et 15. oktoobril 1939 sõlmisid N. Liit, Inglismaa ja Prantsusmaa Moskvas salajase koostööpakti.

Poolteist kuud hiljem, 30. novembril 1939 alustas N. Liit Soome vastu sõda. Lääneriikidega sõlmitud kolmikpaktist tulenevalt polnud sõja alustamise eesmärgiks hoopiski mitte N. Liidu riigipiiride nihutamine Leningradist kaugemale, vaid kogu Soome okupeerimine, et seejärel tungida Põhja-Norrasse ja Põhja-Rootsi.

Marssal Mannerheimi poolt kogutud luureandmete põhjal oli N. Liidul 1940. aastal olemas järgmine tegevuskava:
Raamat
Erkki Hautamäki raamatu kaas

Lääneriikide vaikival nõusolekul pidi Punaarmee 1940. aasta märtsiks okupeerima ja annekteerima Soome. Balti riigid pidi Nõukogude Liit okupeerima ja annekteerima hiljemalt 1940. aasta maikuu lõpuks. Nimelt teatas Stalini 28. jaanuaril 1940 Briti mereväeministrile Winston Churchillile saadetud kirjas, et kogu Soome, kaasa arvatud saared, on 15. maiks 1940 Punaarmee poolt vallutatud. Stalini kirjale vastates esitas Churcill konkreetse kava Suurbritannia, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu ühisrinde loomiseks, mis nägi ette Saksamaa ründamist kolmest suunast korraga.

1940 kevadel pidid Suurbritannia ja Prantsusmaa koos Hollandi ja Belgia vägedega alustama sõjategevust Saksamaa vastu. Põhjarinde loomiseks pidid Briti väed maabuma Norras ööl vastu 15. maid. Brittidega liitunud prantslased pidid võtma oma kontrolli alla Taani ja Lõuna-Rootsi, kus oli ette nähtud luua Saksamaa vastu alustatava sõja lõunarinne.

Jugoslaavia pidi ründama Saksamaad "Böömi hobuseraua" kaudu, mida tõendasid 1940. aastal La Charités Prantsuse kindralstaabis sakslaste kätte saagiks langenud dokumendid.



Hitler jõudis ette

Neist rünnakuplaanidest sai aga Hitler teada. Nimelt saatis üks saksa luureagent 8. veebruaril 1940. aastal Londonist Berliini järgmise sisuga salajase kiirteate:

“Londoni lennuväljale maandus kahemootoriline ilma riigi tundemärkideta, tõenäoliselt N Liidule kuuluv lennuk. Lennukit saabus vastu võtma mereminister Winston Churchill isiklikult. Lennuväljal olid kehtestatud äärmiselt ranged turvanõuded. Kedagi lähedale ei lubatud. Lennuki meeskond jäi paigale. Külaline ja kõrges auastmes ohvitser lahkusid koos Churc-hilliga autos.”

Otsekohe tõusid Saksamaal õhku häireseisundis Luftwaffe hävituslennukid. Agendi poolt mainitud kahemootoriline tundmatu lennuk tabati tagasiteel mere kohal ja sunniti maanduma ühel Põhja-Saksamaa lennuväljal. Põhjenduseks toodi lennukil riiklike tunnuste puudumine. Järgneva 3–4 tunni jooksul kontrolliti äärmise põhjalikkusega nii lennukit, selle meeskonda, kui reisijat. Nende juurest leitud dokumendid fotografeeriti ja seejärel lubati lennukil lendu jätkata.

9. märtsil 1940 võttis marssal Mannerheim vastu Saksa kulleri, Hitleri usaldusmehe, kolonelleitnant Josep Veltjensi, kes edastas Mannerheimile Saksamaa juhtkonnalt poolt saadetud kirja. Selle Mannerheimi arhiivi säiliku K/8/24 kirja tekst oli järgmine:



Soome marssalile C. G. E. Mannerheimile

Saksa Riigi valitsus annab 07.03.40 saadud informatsiooni kohta teada, et eksisteerib Saksamaa vastu suunatud Inglise - Vene rünnakuplaan, mis näeb ette invasiooni Balti riikides ja Skandinaavias. Saksa valitsus ei või oodata, kuni see plaan realiseerub. Ta ei ole mingil juhul nõus sellega, et sõjalised operatsioonid kanduksid Saksa Riigi territooriumile.

Inglise-Prantsuse invasiooni ennetamiseks ja Norra ning Taani okupeerimise takistamiseks rakendab Saksamaa preventiivseid abinõusid. Kui Vene sõjaväed peaksid Botnia lahest (Põhjalahest) alustama rünnakut Soomele ja Rootsi rannikule, okupeerivad Saksa relvajõud Norra ja Taani. Saksa õhujõud alustavad niisugusel juhul ka otsemaid õhurünnakuid nende Soome territooriumi osadele, kust Vene vägede pealetung lähtub.

Kui Soome soovib Vene vägedele vastupanu osutamisel Saksa vägedelt abi, peab ta Saksa valitsusele esitama järelpärimise, kas viimane on oma õhujõududega toetamisega nõus. Saksa valitsus palub õhujõudude toetuse soovist teatada otse Riigi välisasjade ministrile.

Berlin, 02. 04. 1940 J. von Ribbentrop Hermann Göring

Saksa Riigi välisasjade minister riigimarssal



Kirjale olid lisatud: fotokoopia 15. oktoobril 1939 sõlmitud, Stalini ja Churchilli allkirjadega sõjalisest salalepingust ning sinna juurde kuuluvad lepingu realiseerimise plaanid; Skandinaavia aerofotod strateegilist ja taktikalist laadi märkmetega Inglise ja Prantsuse vägede põhja poolt Saksa Riigi piiride poole plaanitavate sõjalis-operatiivsete liikumiste kohta; Lääne ja Ida ühise Saksamaa vastu kavatsetava sõja organiseerimise ning teostamise selgitus, millele olid juurde lisatud aerofotode koopiad liitlaste operatiivplaanide kohta Norras ning Saksamaa neljal rindel sõjalisse haardesse võtmise kava ja rünnakuskeemid.

Pärast Soome okupeerimist Nõukogude Liidu poolt ja peale seda, kui Briti-Prantsuse ekspeditsiooniväed olid hõivanud Norra, Taani ja Lõuna-Rootsi, pidi lepinguosaliste ühine kindralstaap koostama ühise ofensiivpealetungi ajakava, kus nähti ette, et Inglise ekspeditsiooniarmee üksused Põhja-Prantsusmaal marsivad koos Prantsuse armeega Belgiast läbi ja asuvad Reini rindel rünnakule. Samal ajal Nõukogude Liidu, Inglismaa ja Prantsusmaa merejõud isoleerivad Saksa sõjalaevastiku, tõkestades põhjapoolse Põhjamere ja Doveri ning Calais' harukanali kuni Saksa armee kahjutuks tegemiseni.

Rünnakuplaani järgi pidi peamine löök Saksamaale antama põhjast Skandinaavia ja Taani ning idast Baltikumi kaudu. Operatsioonide kindralstaap pidi jääma Pariisi.

Prantsuse ja Inglise õhujõudude ühine kindralstaap pidi moodustama otsekohe koos Nõukogude Vene õhujõudude kindralstaabiga töörühma, mille operatiivseks eesmärgiks oli Saksa õhujõududele hävitava löögi andmine, et seejärel ühiselt alustada maismaaoperatsioone.

Sõjalisele salaleppele oli Nõukogude vene kindralstaabi nõudmisel lisatud merekaardid, kus olid märgitud Norra vetes asuvad miiniväljad. Inglismaa Royal Navi pidi alustama Norra vete mineerimist 5.-6. aprillil 1940. Lisatud kaardil olid tähistatud oma merejõudude jaoks miinidest vabaks jäetud veeteed.

Mannerheimi salateenistuse andmetel oli Briti admiraliteet kinnitanud oma valmisolekut NSV Liiduga 15. okt. 1939 sõlmitud kokkulepete täitmiseks ning andnud nõusoleku Soome annekteerimiseks N. Liidu poolt, mis pidi olema lõpule viidud mais 1940. Norra ja Taani okupeerimise tähtajaks oli määratud 15. mai 1940. Sündmuste edasise arengu käigus otsustati aga tähtajad tuua 1940. aasta märtsi keskele.

Briti-Prantsuse invasioonikavad nägid veel ette Lõuna-Rootsi okupeerimise koos Göteborgi linnaga. Vastavalt Briti admiraliteedi kavale pidi kuninglik laevastik sulgema Saksa sõjalaevadele teed Põhjamerre, Skagerraki ja Kattegati.



Rahusobitaja Rudolf Hess
Hess
Rudolf Hess

Teatavasti lendas 10. mail 1941 ootamatult Inglismaale Hitleri lähedal seisnud Rudolf Hess. Mannerheimi materjalide põhjal saab selgemaks tema lennu eesmärk, milleks oli soov, alustada läbirääkimisi rahu sõlmimiseks Saksamaa ning Inglismaa vahel, et ära hoida sõda Euroopas. Arvatavasti oli Hessil kaasas 15. oktoobril 1939. aastal Moskvas sõlmitud N. Liidu, Inglismaa ja Prantsusmaa sõjalise salapakti koopia. Nagu teada, arreteeriti Hess Inglismaal ja määrati hiljem Nürnbergi sõjatribunali poolt eluks ajaks vangi. Ka Hessi materjalid on kuni 2017. aastani salastatud.

Kuid Hitler nurjas need lääneriikide ja N. Liidu rünnakuplaanid, andes käsu välksõjakäikude alustamiseks, et päästa Saksamaa ja Euroopa punase teerulliga lömastamisest. 9. aprillil andis Hitler käsu operatsiooniks "Weserübung" (Taani ja Norra sõjakäiguks) ja alustas 8. mail 1940 läänes ohtlikku sõda kahel rindel. Samal ajal kui Wehrmacht võitles Norras, alustas Hitler 10. mail 1940 sõda Prantsusmaa vastu.

Mõlemad Saksamaa poolt alustatud välksõjad ajasid nurja N. Liidu ja lääneliitlaste Saksamaa ründamise plaanid ja N. Liidu ning liitlaste sõjaline alians oli sunnitud muutma oma Saksamaa alistamise strateegilist kava.

Pärast Prantsusmaa alistumist ning Norras ja Taanis maabunud Briti-Prantsuse ekspeditsioonikorpuse tagasilöömist ning nende maade hõivamist sakslaste poolt, pidi punaarmee, mis vahepeal oli oma relvajõude oluliselt suurendanud, andma Stalini kavandatud rünnakuplaani järgi 1941. aasta juuli algul Saksamaale sõjalise pealöögi. Kuid ka seekord ennetas Hitler Stalini grandioosse rünnakuplaani „Groza” ja alustas 21. juunil sõda N. Liidu vastu.



Marssal Mannerheimi arhiiv jäi aastakümneteks suletuks

1945. aastal vaatasid Mannerheim ja Tahvanainen kogutud saladokumendid üle. Osa neist hävitati, osa anti riigiarhiivi. Tähtsamatest dokumentidest tehti koopiad, mis hiljem Tahvanaineni valdusse jäid.

Soome president Paasikivi, kes 1945. aastal jättis Soome edasise saatuse Nõukogude Liidu otsustada, nõudis Vilho Tahvanaiselt surmaähvardusel, et see neid N. Liitu ja lääneliitlasi rängalt süüdistavaid materjale ei publitseeriks, ega reedaks nende olemasolu mitte kellelegi. Nii ei saanud Tahvananinen neid materjale avalikustada ja andis need edasi autoriteetsele ning usaldusväärsele ohvitserile V. O. Oramale, soovitades, et see need esimesel võimalusel avaldaks.

Kuid ka Oramal ei õnnestunud tollal Soomes valitsenud poliitilistes tingimustes Mannerheimi sõjalisi luurematerjale publitseerida, kuna Paasikivi järglane Urho Kaleva Kekkoneni poliitiliseks jooneks olid soojad ja sõbralikud suhted Nõukogude Liiduga. Nii oli ka Orama sunnitud oma kõrge ea ja halva tervise tõttu need materjalid omakorda edasi andma erumajor Hautamäkile, kes nende publitseerimisega tegeles ja alles hiljaaegu need raamatuna avaldas.

Peale liitlastega sõlmitud pakti läbikukkumist muutis Stalin oma seisukohta. Nüüd püüdis ta igati õigustada oma liitu hitlerliku Saksamaaga, kiites Saksamaa vallutusi Euroopas ja manas lääneliitlasi Saksamaa ründamise kavatsuste pärast.

29. märtsil 1940 toimunud NSV Liidu Ülemnõukogu istungil ütles välisasjade rahvakomissar V. Molotov oma ettekandes muuhulgas:

“/…/ Kuna Nõukogude Liit ei tahtnud saada Inglismaa ja Prantsusmaa käsilaseks selle imperialistliku poliitika elluviimisel Saksamaa vastu, on nüüd nende seisukohad Nõukogude Liidu vastu muutunud veelgi vaenulikumaks, tõendades ilmekalt, kui sügavad klassijuured on imperialistide vaenulikul poliitikal sotsialistliku riigi vastu.”

Võib arvata, et Moskva sellise kahepalgelise käitumise tagamõtteks oli Stalini soov, et Hitler alustaks sõjategevust lääneliitlaste vastu, mis võimaldaks tal käivitada oma rünnakuplaan „Äike” (Groža) ja anda Saksmaale hoop selja tagant?



Vaino Kallas



Materjali allikad: - „Die Kameradschaft. Unabhängiges Mittellungsblatt für soldaten” – 1994;

- Hautamäki raamatu kohta ilmunud artiklid;



Artikli autor ei vastuta artiklis toodud faktide õigsuses.

[teddybbeer]

Eksole ju. Kohta ja ruumi, kus praktiliselt teid ja suuremaid asulaid polnud. Vesi oli Khalka jõest kaugemal aladel pigem õnnistus kui igapäevane suurus. Ja mis sa arvad, kui kaugelt veel need "ainult 500" tanki tuli kohale ennist vedida? Tehes kogu oma ettevlmistuse nii, et kui 20.augustil alustati, siis vastast ka üllatati.
Aga jumal temaga, ei olnud see sõda NSVL relvajõudude triumf. Küll oli vastane vilets, küll oli teda vähe või siis polnud see sõda oluline... Vingu, vingu, vingu, vingu...

2 kuud veeti... 2 kuud. Miks seesama võidukas Punaarmee siis Suomussalmis niimoodi hävis? Ka seda kohta võis "praktiliselt suuremate teede ja asulateta piirkonnaks" nimetada. Veeprobleemi ilmselt ei olnud... Tegelikult parem ära vasta sellele.

Jälle vana hea plaat, et ennem 1944.aastat ei osanud venelased sittagi, siis korraga õppisid sõdima? Tegelikult ei olnud see ohvitseride korpus midagi teisest puust 1941.aastal, kui me võrdleme 1944.aastaga. Enesekindlamad kindlasti oldi, sest ainult lollile ei olnud selge, et kurnamissõja võidab igal juhul liitlaste blokk.
Aga eks ta ole juba usuküsimus, sest loomulikult ei oska vene sõdur ju sõdida ja on üldse üks tuim loom.
T...a ühesõnaga.

Ahah.. Bagrationist hakkasid sina muideks rääkima, ilmselt NLiidu eelnevad õnnestunud suuroperatsioonid ei olnud piisavalt grandioosed. Mina isiklikult oleks võrrelnud 1941. aasta fiktiivseid (sellest me ju siin räägime, me võrdleme oletatavat Punaarmee ennetusrünnakut tegelikult toimunud operatsioonidega ) rünnakuid Voroneži ja Edelarinde tegevusega 1943. aasta jaanuaris-veebruaris. Ja muideks, augustis Visla all möllanud 47. armee ja 2. tankiarmee ei läinud mitte 1944. aasta juuni lõpus Valgevenes pealetungile...

[Pärtel]

vaata kulla corvus, ma võtan endale õiguse siiski sellist "pahna" ka edaspidi Oleksoloogia teema alla postitada. sest eeldan et see teema ongi selleks, et siin välja öelda oma arvamusi ning oletusi teatud ajalooliste sündmuste osas. ma ei võta (ega julgegi võtta) endale kohtupidaja ametit selle suhtes, milline nägi välja Euroopa geopoliitiline olukord möödunud sajandi 30.-40.ndatel aastatel, sest tegelikkuses me teame sellest nii vähe. on ju selge, et ühelt poolt on avatud arhiivid, mis käsitlevad II Maailmasõda, kuid ühel "võitja"riigil on arhiivid siiamaani suletud või saavad neid külastada vaid väljavalitud. seega ei saa me praegu võtta ühest seisukohta neis küsimustes, mis võivad ühel või teisel moel tuua valgust teatud lepingute sõlmimise osas. ilmselt soovivad mitmed praegusedki (ja ka tookordsed) "õitsvad demokraatiad" mitte eriti aldilt tutvustada materjale, mis neid ennastki kompromiteeriks. seega olen vastupidisel seisukohal, et kui ilmub kuskiltki mingi infokild teatud teema kohta, tuleks see ka avalikkuse ette tuua, olgu ta kui tahes pseudolik osade lugejate arvates. ma ei soovigi selle postitusega kedagi korrale kutsuda või veel vähem maha teha ega solvata. kaugel sellest. tahan vaid tuua välja asjaolu, et me kõik ei pea ühtemoodi mõtlema. sest mine sa tea, ehk ei olegi valge enam nii valge, nagu ta 60 aastat tagasi paistis olevat...

[Kapten Trumm]

Jälle vana hea plaat, et ennem 1944.aastat ei osanud venelased sittagi, siis korraga õppisid sõdima? Tegelikult ei olnud see ohvitseride korpus midagi teisest puust 1941.aastal, kui me võrdleme 1944.aastaga

Vaata toimivale sõjaväe juhtimisele iseloomulik tunnus on see, et tehakse reaalne plaan ja viiakse see üldjuhul ka edukalt ellu.
Hea juhtimine on ka see, et juhtkond taipab, et vastasele vastu ei saa ja ainus reaalne võimalus on taganeda. Ja taganebki organiseeritult, säilitades väed-tehnika ja viivitades vastast igas vähegi sobivas kohas. 1941 õnnestus normaalne taganemine ainult armeegrupi Süd vastutusalal ja seda mitte geniaalsele juhtimisele, vaid sellele, et sakslased ei suutnud seal viia läbi selliseid tohutuid manöövreid nagu Mitte tegi.

Juba lause "Iga hinna eest" (vene k "ljuboi tsenoi) näitab, et mingit reaalsusel tuginevat sõjategevuse juhtimist ei olnud ja vastast üritati peatada juba vahendeid valimata (kasutades selleks näiteks sõjaliselt väljaõpetamata "rahvakaitsepolke" ja "hävituspataljone" - mis tegelikult on nullkasuteguriga inimeste surma saatmine). Nende väeosade tase vastaks parimal juhul "sissisõjale", mitte konventsionaalse armee manöövritele ajas ja ruumis.

Sõja alguperiood kubiseb episoodidest, kus asi just vastupidiselt välja kukkus - tehti vägev operatsiooniplaan, kuid elluviimise faasis selgus, et asi on ülejõukäiv (nt puudusid luureandmed, hinnati üle iseenda lahinguvõimet, hinnati vastast alla, pandi niisama huupi). Probleemi vast tasub otsida nii poliitjuhtimisest (sõjanõukogud, Kremli sekkumine - kes "ljuboi tsenoi" midagi üritas) kui ka ülemate enda võimes võimetekohast lahingutegevust arendada.

Ülejõu käiva sõjapidamise suurepärane näide on Talvesõja I faas kuni operatiivpausini, samuti see tankidega saamatu vehkimine läänepiiril juuni lõpus, mille tagajärjel kaotas Punaarmee nullilähedase kasuga enamiku oma soomusmanööverüksustest. Muide ka Talvesõjas hindas Meretskov tugevalt Soomet alla - mille eest Saposnikov teda ka hoiatas (erinevalt Meretskovist oli Saposnikov näinud soomlaste võitlemist oma silmaga).

Vene kirjanduses ilgutakse siiani lääneliitlaste purustamise teemal Prantsusmaal. Tegelikult Dunkerque oligi täiesti realistlik üritus, kui vastu ei saa, pole mõtet Matrossovit teha, vaid tuleb päästa, mis päästa saab ja teispool kanalit edasi sõdida (mida ka edukalt tehti) ja sõdida seal, kus tugevamad ollakse (nt õhus). Sellised suured kangelaslikud kotid ja blokaadid on kõige labasem enda võimete ülehindamine ja vastase alahindamine. Mis ei ole realistlik, võimalustest lähtuv juhtimine.

[teddybbeer]

Võin vaid vastu küsida, et miks küll Saksamaa ei suutnud oma staape panna tööle ühise eesmärgi nimel ja nii leiame me korraga "maailma parimad sõdurid ja kesktaseme juhid" täiesti diletantliku ja armeed rebestava(te) juhtimisstruktuuri(de) alt, mille puhul maa kõrgem sõjaväeline juhtorgan ei jaganud käske talle alluvatele juhrorganitele ning ei omanud sisuliselt mingit sõnaõigust idakampaanias. Ebaefektiivsus ruudus ühesõnaga.
Iga sõjaväeakadeemia õpilane, lugenud läbi Saksamaa sõjaväelise juhtstruktuuri tegeliku elukorralduse kohta käiva, jõuab vast järeldusele, et nii segast süsteemi on isegi raske ette kujutada.
Ometigi suudeti mingilgi ajal jaburale ja ebaefektiivsele süsteemile vaatamata olla edukad. Järelikult ei saa alati ühe ebaefektiivse aspekti (isegi kui see on nii oluline kui sõjavägede operatiivne juhtimine ja strateegiline planeerimine) rõhutamine tähendada seda, et kõik on ebapädevad. Sakslastest kõrgemad ohvitserid nimelt. Sama kehtib ka NSVL kõrgemate ja vähem kõrgemate ohvitseride kohta 1941.aastal.

See kuulub nüüd vist juba viktoriini teema alla aga ma küsiks nii huvi pärast mitu strateegilist pealetungi korraldasid NSVLi relvajõud enne Moskvat? (Kas Rostovi lahing ja Tihvin üldse kvalifitseeruvad strateegiliste vastupealetungide alla?)

[Kapten Trumm]

Selleks, et sõita edukalt vormel-1's on vaja enne sõita edukalt esiteks kartautoga ja seejärel mingi väiksema vormeliga.
Kui sõitja ei oska kartautoga ringrajal sõita, siis vormel-1 rooli istumine ei lahenda sõiduoskuse probleemi ja sõit lõpeb hunnikus.
NSVL ei saanud hakkama Blitzkriegi vastase kaitsetegevusega, põhjusel et tema luure, mobiilsus, juhtimine jne ei vastanud Blitzkriegi esitatud väljakutsele.
Sellelt tasemelt väita, et Punaarmee oleks Wehrmachti ületanud tema enda lahingus ehk ründavas schwerpunkte-lahingus - selge fantaasia.

[Kapten Trumm]

Talvesõda ei viitsi kommenteerida, sest nagu tavaliselt jääd sa pidama 1939.aastasse.

Seepärast jään, et Talvesõda kuni operatiivpausini oli ehe näide, kuidas suur, kohmakas, paindumatu ja kehvalt juhitud vene sõjamasin sõjaliselt alaväärtusliku armee vastu seisma jäi. Ja kui kaua kulus NSVL-s aega, et olukorraga elementaarselt kohaneda. Ja ei saa ju väita, et nad taktikas oleks niiväga arenenud, lihtsalt kuhjati rohkem inimesi ja relvi kohale ning tänu sellele lõpuks andis soomlaste rinne järgi. Mannerheim isegi meenutab, et üksused olid piltlikult öeldes vastase ülekaaluka tulejõu poolt läbi hekseldatud.

Kui võrrelda Mannerheimi ründamist nt Kaliningradi kindlustatud piirkondade ründamisega sõja lõpus - no pole midagi võrrelda mehed. Mingid spetsiaalsed ründeüksused, asjakohased vahendid jne jne. Mitte nüri pressimine. Polnud see asi ka ainult Mannerheimi liinis, põhja pool ei olnud venelased kah kuskil märkimisväärselt edukamad, mitmed kotid jäidki likvideerimata, kuna venelaste ülekaal oli nii tohutu lihtsalt.

Kui omavahel võrrelda 1939-1940 ning 1944 pealetunge, siis mis oli neil vahet?
Peamine vahe oli tohutult kasvanud operatiiv-taktikaline meisterlikkus, tuhanded suurtükid ja hulk mehi oli ka 1939 olemas.
Kuid ka siis eksisteeris suurem eri väekoondiste tegevuste koordineerimisprobleem, mida ära kasutades suutsid soomlased paisata Laadoga Karjalast jõude Kannasele ja lõpuks venelaste pealetungi peatada (analoogselt oli ka 1944 suvel Eestis näha teatud kihku "ljuboi tsenoi" läbi raskesti läbipääsetavate Sinimägede pressida.

[Sho]

Rahvusvaheliusest juutide salavandenõust, mis ise natsid võimule upitas ja hiljem holokausti välja mõtles ma parem kohe ei räägigi...

Ära parem räägi jah! Konspiratsiooniteooria seisukohtades pole sa eriti tugev. Muidu teaksid, et juudid mitte ainult ei mõelnud holokausti välja vaid viisid selle ise ka ellu..
Rääkimata sellest, et II ilmasõda algas rahvusvaheliste juutide sõjakuulutusega Kolmandale Riigile..

[andrus]

Pärtel, ootan sinu isikupärast ja kahtlemata ka huvitavat seisukohta roheliste mehikeste seostest Teise Maailmasõja vallapäästmisega.
Palun ära nüüd ometi väida, et oled üks hallist massist ja mõtled massimeedia dirigendikepi juhatuse järgi.