Venemaa ootamatu rünnak

[Troll]

Kuid tagasi selle pideva hajutatuse juurde - kas 50 Stingerit mööda Eestit laiali, ei anna võimalust minu poolt kirjeldatud tegevuseks?

Kui te pidasite silmas seda:

Kui siin juba räägitakse väga võimekatest erioperaatoritest, siis ei ole eriti keeruline näiteks (ma rõhutan näiteks )kauri ja Leo kätte antud relvi suvalisel päeval ära võtta ja nendega 1h jooksul üks Aeroflot alla võtta ...

...siis see mõttekäik on (IMHO) küll vähe kõver. Kui provokatsiooniks on vaja Stingeriga üks Aerofloti lennuk alla kõmmutada, siis pole venelastel selleks küll vaja kaitseliitlaste tagant Stingereid pihta panema hakata, selleks leitakse omadest varudest anonüümseid Stingereid küllalt ning meil tuleb igal juhul tõestama hakata, et me pole kaamelid. Idapoolne propagandakisa on igal juhul samasugune - fašistliku Omakaitse järeltulijad fašistlikust Kaitseliidust tulistasid alla süütu vene reisilennuki.

[Fucs]

Nüüd, kui asi natukene maha rahunes siin, siis ma julgen ka profaanina natukene arvata
(Edit: vahepeal jõudis juba jälle mölluks minna )

Jättes kõrvale igasugused teooriad, et VF lihtsalt põrutab kogu Baltikumi pihta oma strateegiliste rakettrelvadega (või lausa strateegilise tuumarelvaga) ja lööb platsi tundide jooksul emotsioonideta puhtaks ning lagedaks enne hetke X ....

...Ma arvan, et kui VF tõesti tahaks siia sõjaga tulla, siis nad ei saa endale mitte mingil tingimusel lubada, et see üritus neil suure häbiga läbi kukuks. Sellega ma tahan öelda, et kui meie suunal midagi suuremat sõjaliselt planeeritaks, siis seda tehtaks ülima hoolega ja kõik mis vähegi võimalik, võetaks eelnevalt arvesse, elik suur naaber siia n.ö. "mütsiga lööma" ei tuleks. Mina arvan, et ei tuleks. Lisaks ma arvan, et meie suunas rakendataks eranditult olemasolevaid n.ö. "eliitüksuseid" koos parima/kaasaegsema relvastusega, mida venel välja panna on. See mõte viib edasi mind sinnamaani, et....

...Edasi ma arvan, et selline (suur)operatsioon hõlmaks vähemalt kogu Baltikumi, mitte Eestit, või Lätit, või Leedut üksikuna eraldi. Sellepärast, et VF kindralstaap ei saa eeldada ja uskuda, et tungides kallale ühele Balti riigile, selle sõjateatri piirid siis ka jäävad selle Balti riigi füüsilistesse piiridesse (isegi juhul, kui meie NATO liitlased ei sekku) ja mitte sammugi ei edasi ega tagasi.
Isegi kui teoretiseerime, et nt. VF otsustab n.ö. "vahelt võtta" tinglikult sõjaliselt kõige nõrgema Balti riigi, ehk Läti ja VF ise ka usub, et kui ta kõiki teisi riike pädevalt suudab ära hirmutada nii, et need istuvad nagu halvatud ja närivad küüsi.... et siis sellise operatsiooni planeerimisel peavad nad arvestama ikkagi jõududega, mis suudaksid kiirelt edu saavutada vajadusel kogu Baltikumis. Siin ei piisaks ootamatute arengute puhul ainult mingist operatiivreservist, mis mõeldud nt. Läti, või Eesti hõivamise operatsiooni tagama......
...mis viib minu mõtted edasi selles suunas, et....

....Siis ma arvan veel, et sellise operatsiooni õnnestumise eelduseks oleks VF poolne võime eelnevalt (või operatsiooni käigus) kiiremas korras tagada Baltikumi blokaad merelt, õhust ja maalt. No merega vbl on kõige lihtsam neil. Lisaks pole välistatud, et vene suudaks nt. Soome ja Rootsi piisavalt "ära hirmutada" selliselt, et need istuksid vaikselt nagu kuldid rukkis. Pigem istuksid ma arvan. Seega Soome laht ja mingi osa Läänemerest (ütleme siis Kaliningradini) oleks suht reaalne neil ka lukku panna või vähemalt kontrolli alla saada.

Ma ei tea ja ei oska isegi arvata, et kui reaalne oleks venel ka õhuteed kinni panna, sest kui ma n.ö. militaarnetis olen lihtsalt profaan, siis selles valdkonnas olen ma profaan kuubis.

Aga maismaaühenduse kinni panemine saab olema neil kõige keerulisem. See tähendab, et mina ainult arvan, et saaks olema.
Selleks oleks vaja venel eelnevalt kärutada Kaliningradi oblastisse juurde märkimisväärne kogus elavjõudu ja tehnikat ja/või saada Valgevene endaga ühte paati sellise operatsiooni läbiviimiseks. Valgevenega asjad tundub ei suju vist päris nii, nagu VF tahaks ja sellele ilmselt nad loota ei saaks praeguses seisus. Keegi pädev proff äkki oskaks ütelda, et kui palju venel Kaliningradis militaariat kohal on ja palju seda sinna juurde oleks vaja, et mööda Leedu territooriumit raiuda läbi koridor Valgeveneni, kui lai see koridor peaks olema ja palju selle hoidmiseks jõude oleks vaja? + siis palju oleks vaja vahendeid sinna Kaliningradi ka nt. õhublokaadiks VS palju neil seal neid vahendeid praegu olla võiks?

Ma arvan, et esialgu üritataks Poolat mitte torkida ja neist võimalikult kaua eemale hoida. S.t. et koridor tuleks sisse võtta mööda Leedu territooriumit.
Kuid kuna Poola puhul on tegu siiski meie NATO liitlasega, siis vene peab kohe planeerimisel arvestama võimalusega (isegi siis, kui osade kaasfoorumlaste siinsed teooriad ja kartused tõeks peaksid osutuma, et liitlased meile appi ei tule, kui VF piisavalt neid hirmutada suudab, või tulevad alles mitme nädala/kuu/vms pärast jne), et Poola saab kohe algstaadiumis üheks konflikti osapooleks ja selle ohu vastu on vaja venel planeerida sinna ikka mingi suurem väekontingent juhuks kui...

Tähendab mina siin täisprofaanina arvan, et VF Kindralstaap peab operatsiooniks "Baltikumi hõivamine" planeerima ja tagama üpris suure väekontingendi + juhtimise + varustamise (Kaliningrad eeskätt), millest vähemalt osa tuleks juba eelnevalt liigutama hakata, et mitte lootusetult hiljaks jääda. Ja siis mina arvan, et sellise koguse mammona liigutamine kasvõi jupi kaupa võiks olla küll piisav selle samase nn. "eelhoiatussüsteemi" rakendumiseks. "Eelhoiatuseks" oleks ka vene vägede ja mammona selline paigutamine Valgevenesse (ja eelnevad vastavad kokkuleped), mida saaks otsese ohuna Leedule (ja Suwalki-Kaunas maismaakoridorile) käsitleda.

Et siis teooria "eelhoiatussüsteemist" ja selle pädevast toimimisest (juhul kui me ise ja NATO midagi maha ei maga ja näppu ei ime) võib olla reaalne küll.

Kui oli väga loll jutt, siis võimalusel mööduge vaikides

[Martin Peeter]

Et siis teooria "eelhoiatussüsteemist" ja selle pädevast toimimisest (juhul kui me ise ja NATO midagi maha ei maga ja näppu ei ime) võib olla reaalne küll.

Eks me siin ikkagi arutagi neid stsenaariume, mille puhul "eelhoiatussüsteem" ehk luure võib suurema tõenäosusega läbikukkuda. Kahtlemata on see vaid tõenäosuslik ja me ei tea ega tohigi teada selle süsteemi tegelikku võimekust.

Aga laias laastus jagunevad need olukorrad kaheks:

1) Vale hinnang mingile Venemaa suurõppusele, mis tegelikult on vägede koondamine pealetungiks

Siinkohal olgu meile lohutuseks, et Eesti ja liitlased tõstavad valmisolekut isegi siis, kui ei arvata, et nüüd tuleb pealetung. Iseasi, kas see on piisav.

2) Mingi piiratud jõududega rünnak, millele ei eelne olulist vägede koondamist.

Piiratud jõududega rünnakud võivad olla ka piiratud eesmärkidega. Näiteks "rohemehikesed Narvas" või "Eesti eriüksuse vormis jagu avab tule venemeelsete rahuliku demonstratsiooni pihta". Aga siis on see operatsioon meie jaoks siiski ka ise eelhoiatus.

Olukord, mille tõenäosuse üle me võime muidugi jäädagi vaidlema, on stsenaarium, et piiratud jõudude ootamatu löögiga viiakse meie kaitsevõime võimalikult madalaks ja alustatakse invasiooni ning siis tuuakse järk-järgult jõudusid juurde vastavalt nende lahinguvõime saavutamisele. No võib-olla on võimalik. Aga ma arvan, et selline asi algaks õhulöökidega (tiibraketid ja pommitamine) meie staapidele, väeosadele ja ladudele, võib-olla ka väga varjatud diversiooniaktidega ning tubli kaitseliitlane vähemalt algstaadiumis seda takistada ei suudaks. Küll aga peaks KL saavutama lahinguvõime järgnevaks.
Suur vaidlus oli siin selle üle, kas aitaks relvastuse hajutamine juba väga madalate ohutasemete puhul: siin ma kaldun tõesti nõustuma austet ksf Martin Heremiga, et kui selle asjaga vinti üle keerata, võib tulemuseks olla veel suurem oht. Vene propaganda on üks asi, aga kui asjade uurimisel selgub näiteks, et mingi meile kuuluv MANPADS sattus lontruste kätte või keeras juba mingi suure jama kokku, siis see ongi ka meile väga suur jama. Kõike ikka mõistlikkuse piires.

Ning lõpuks, mis saab Venemaast, kui NATO ikkagi sama mõõduga vastu mõõdab? Varianti võita siis ei ole.

[hummel]

Mul ei ole aega Martin Heremi varasematele küsimustele nii detailsete vastuste kriblamiseks ja osadele ka ei taha vastata siin selliselt, aga mõned mõtteterad.

Kirdepiiril ja kagupiiril mõlemal võiks sõjaväestatud piirivalvel olla vähemalt LuKo sarnane sõjaline võimekus relvastuse, varustuse ja transpordi näol. Operatiivne sõjalise valmiduse tõstmine on võimalik ilma olulise kärata ja oluliselt kiiremini ning valutumalt, kui KV-s/KL-is.

Kui me ei loe seda meie igapäevasest nö sopa-meediast, siis see veel ei tähenda, et näiteks Eesti-Vene piiril ei toimuks Vene poolel ka täna üsna sageli mingeid erineva taseme ja ulatusega suunatud provokatiivseid tegevusi näiteks 2. spetsnazi brigaadi või dessantvägede ootamatute harjutuste (mida saaks ka piirijoonest kaugemal teha, kui tahetaks) näol. Samuti pole olnud teada, et KV/KL valmidust oleks suudetud või soovitud selle peale vastuseks kohe tõsta.
Viimati tehti meil sellist ootamatut nö vastusammuna näivat asja vist Krimmi kriisi järel, kuid see tundus rohkem niisama.

Kui vastane planeerib Eesti ala (ka ajutist või osalist) hõivamist mingil eesmärgil, siis kindel on see, et ta arvestab endale absoluutselt efektiivseima ja kiireima variandiga, mitte ei asu "napoleoni või peetri aegses stiilis" kuhugi suurele aasale oma vägesid koos lippudega üles rivistama ja ootama, et me lahingu vastu võtaks. Elu on edasi läinud.

Kui naabrimehed plaanivad mingit aktsiooni, siis nende esmane huvi oleks kindlasti võimalikult vältida pädevat sõjalist eelhoiatust ja võimalust, et me siis hakkaksime vastukäiguna mingit suuremat formeerimist tegema. Rünnak peaks olema ootamatu, kiire, terav ja hästi koordineeritud. Seejuures esimeses ešelonis mitte eriti suurte ja raskete, kuid väga mobiilsete jõududega. Seega unustame esialgu kohmakad lahingumasinad, tankid, suurtükid ning mõtleme pigem soomustatud autodele stiilis Tigr, Võstrel, Taifun, vb max mõni BTR. Neid peatada poleks ka väheke tummisemate käsirelvadega (TT, KP) väga raske, kuid raskem oleks leida ja kinni püüda.
Sellise rünnaku vastu on meie 80% ulatuses lohisevatele formeerimistele, pikkadele veenvatele eelhoiatustele ja ka poliitilistele otsustele üles ehitatud RA riigikaitse süsteem suht abitu. Raske uskuda, et nad ei mõista seda olukorda hästi. Samuti on raske uskuda, et kuskil ülevalpool puudub neil täna vastav valmis tegevusplaan.

Väidan, et meil on võimalik tänases olukorras oma rahvaarmeed üldse formeerida ja rakendada strateegiliseks kaitsetegevuseks vaid eeldusel, et on olemas ka piisav operatiivne ja alalises valmiduses paindlikum taktikaline katte-element ootamatu ründe- ja provokatsioonidele reageerimise puhuks.
Sõjaväestatud piirivalve aitaks viimast oluliselt parandada. Samuti oleks suureks abiks, kui ajateenijad teeniksid kompaktsete üksustena, aastas käiks 2 11-kuulist tsüklit (jul-mai/jan-nov), mis oleksid teise poole (jan-mai/aug-nov) oma teenistusajast samuti alalises valmiduses.

[trafomees]

Kaitseplaneerijad peavad kukutusrünnaku stsenaariumi nullimiseks ära täitma järgmised lüngad:

1) Kaitseliitlastele lihtsustatud korras käsirelvad koju ja riik võiks neile soodustingimustel müüa vananenud relvi, mis ei kõlba reservi. Saatsime hunniku kalasnikove Iraaki ehkki oleks võinud soodsalt kaitseliitlastele maha müüa. Kaitseliitlaste kodus olev varustus ja relvastus on piisav heidutus eriüksustele ja pataljoni tasemel dessantvägedele. Samuti paneks relvastatud naabrimehest kaitseliitlane mõtlema ka separatistlike vaadetega kodaniku ning teatud määral oleks tugev argument ka sisekaitse suurendamisel nendes piirkondades, kus politseid näeb korra aastas. Kaitseliitlastele relvad koju ütleks ,et lausa annaks kõigile baaskursuse läbinutele teenistusrelvad koju.

2) Sõidukite ja muu varustuse jaotamine maleva seest välja kohalikele malevkondadele ja üksikkompaniidele.

3) Võitlusgrupid on loonud oma vastutusalas kolm peidikut, mis saavad kriisi tekkides just VG-sse kuuluvate isikute kogunemispaikadeks. Võimaliku kriisi korral koguneks malevasse ainult lahingkompaniid ja sisekaitseüksused. Veel parem, kui needki üksused liiguks ka ainult oma malevkonna/üksikkompanii kodu juurde.

4) Kaitseliidus tuleb luua rannakaitseüksused, et välistada ootamatut dessanti merelt. Peamine eesmärk selle tegevusel on dessandi aeglustamine ja avastamine, kui muud üksused koonduvad või liiguvad oma kogunemiskohtadesse.

5) KV-l tuleb järgnevalt tähtsuse järjekorras viia lõpule keskmaa ÕT, rannikukaitse raketisüsteemi ja tankide hange.

6) Sõjaväestatud piirivalve tuleb taastada.

7) Samuti tuleks taastada vähemalt üks päästekompanii.

Politsei peaks omama ka võimekust luua lahingut nö jalaväe relvadega ehk patrullidele on olemas autos korralikud kaitsekiivrid, kuulivestid ja kuulikindel kilp koos automaatrelvadega.

[hummel]

Kaitseliitlastele relvade koju andmine on mitme otsaga asi. Lahinguliselt ei mõjuta see oluliselt kaitsevõimet, sest KP ja TT relvi koos moonaga, millest oleks lahingus juba abi, ilmselt lähitulevikus keegi eraisikute kodudesse ei luba. Üksik sõjamees võib oma aeruga ainult kuskil metsavenda või partisani mängida, kui sõjategevus on juba mööda kandunud. Lahingu löömiseks tuleb kokku panna allüksus, millel on tuletoetus-käsirelvad ja allüksusevarustus. Ehk siis võimeka üksuse moodustamiseks tuleb see ikkagi kuskil formeerida. Vb piisaks, kui KL liikmetest oleksid automaadid kodus vaid VGR liikmeil. Kes on relva- või laskehuviline, võib alati mingi isikliku relva muretseda KL registrisse. Samas kui varustus on kodus, siis see kiirendab oluliselt formeerimist.

Kaitseliidus on operatiivse lahinguvalmiduse mõistes arvestavad vaid VGR-id, kuhu on malevate ülejäänud allüksustest üldiselt koor kokku riisutud. Siiski läheb ka nende kokkukorjamiseks teatud tunnid ja kuna tegemist ei ole kutselise seltskonnaga, tuleks nad peagi tagasi koju või palgatööle saata. Oluline piirang.

Rannakaitse allüksusel on mõte siis, kui ta evib mingit spetsiifilist võimet võrreldes ülejäänud allüksustega. Näiteks suurtükke või raketikomplekse (näit kaugmaa MAPATS). Muidu võib ju igat jalaväeüksust kasutada samahästi ka rannakaitseks, kui see peaks olema vajalik. KL peab küll suutma esmalt kõik tavalised jalaväeallüksused pädevasti komplekteerida ja lisaks 1,5 x ülekatet.

[Kapten Trumm]

Väidan, et meil on võimalik tänases olukorras oma rahvaarmeed üldse formeerida ja rakendada strateegiliseks kaitsetegevuseks vaid eeldusel, et on olemas ka piisav operatiivne ja alalises valmiduses paindlikum taktikaline katte-element ootamatu ründe- ja provokatsioonidele reageerimise puhuks.

Enam täpsemalt ei anna asja kokku võtta. Jääb vaid kõige keerukam - kuidas seda kattetegevust rakendada nii, et kattetegevus ise vastase (tehnoloogilise) äkkrünnaku ohvriks ei lange. Meediast võis tähele panna, et pead tõstsid kohe palgaarmee ideed. Tegelikult muutuvad need 2-4 objekti ise kohe kiirrünnaku objektiks (nt lennuvägi, tiibraketid).

Teiseks - eelhoiatus on kindlasti vajalik ja asendamatu. Ainult arvesse tuleb võtta seda, et meie kallis idanaaber omab aastakümnete pikkusi traditsioone lääne eelhoiatuse probleemi ületamiseks või selle lollitamiseks (kaasa arvatud tegevus, mis väljub sõjaõiguse piiridest).

Suurim üllatusrünnak moodsas sõja-ajaloos on vast Yom Kippuri sõda 1973 oktoobris, võib arvata, et see toimus tõenäoliselt nõukogude sõjaliste nõuandjate dirigeerimisel, keda tollal Süürias ja Egiptuses arvukalt oli. Põhimõtteliselt suudeti saavutada maailma kõvema luurega riigi vastu strateegiline üllatus. Kuna venelased said kindlasti aru, et taolisi väehulki Iisraeli luurevõime juures märkamatult ei liiguta, siis rakendati lihtsalt "konna keetmist", kus piiri taga käis pidevalt mingi sebimine, aeg-ajalt oli paar väiksemat lahingut, st loodi teadlikult vastasele (Iisraelile) mulje, et selline väike podin on business as usual. Samuti oli Araabia-nõuka poolele hästi teada Iisraeli ressursside piiratus, mis ei lubanud neil oma SA armeed kaua püssi all hoida.

[Madis22]

Kaitseplaneerijad peavad kukutusrünnaku stsenaariumi nullimiseks ära täitma järgmised lüngad:

1) Kaitseliitlastele lihtsustatud korras käsirelvad koju ...

Siinkohal tuleb märkida, et kaitseliitlasele on automaadi koja saamine lausa häbematult lihtne. Lühidalt protseduur:

1) sooritada relvaeksam, täita relvaloataotlus, võtta sellele vahetu pealiku ja malevkonna pealiku allkirjad
2) osta med-tõendid psühhiaatrilt, perearstilt ja mõned dokumendipildid
3) täita relva, laskemoona ja relvakapi kojusaamise ning arstitõendite ostmiseks kulunud raha tagasisaamise taotlused ninga anda kogu kama maleva korrapidajale.
4) oodata maleva relvuri kõnet, et relvakapp koju vedada.
5) lasta relvuri määratud isikul veenduda kapi korrektses paigaldamises
6) oodata käsku relv ja moon koju viia.

Eeldused: oled olnud kaisteliidus aasta, oled registreeritud oma elukohta, sul on seal koht, kuhu relvakapp panna, on veel aega.

Üllatusrünnaku või rohemehikeste puhuks oleks hea, kui võimalikult paljudel meestel oleks relvad kodus just sellepärast, et meie relvalaod võivad hetkel X olla suhteliselt väikese vaenuliku jõu poolt hõivatud. Selle võiks suhteliselt kergesti uuesti tagasi saada, kuid selleks on vaja relvi. Ilus oleks, kui koju antaks ka kuulipildujad, granaadid ja miinipildujad, kuid põhimõtteliselt pärast automaate jääb meil esmalt puudu soomuse vastasest võimekusest. Selleks oleks hea, kui lisaks automaadile antaks koju ka kergeid ühekordseid tt-laske nagu C90, M72LAW või RPG22. Siis ei osutuks iga suvaline BMP meile võitmatuks takistuseks.

[HeiniR]

Siinkohal tuleb märkida, et kaitseliitlasele on automaadi koja saamine lausa häbematult lihtne.

Vaata, Madis, see võib kõik olla väga lihtne, kuid kui malevas viiakse relvaeksamit läbi üks kord aastas (SBK lõpetamisel) ja kui selle aja maha magad, siis jääd ootama järgmist aastat. Selle ajaga võib aga juhtuda see tuntud episood: "Kui Ärni isaga kooli jõudis, olid tunnid juba alanud...". Ma ei räägi siin mingist umbmäärasest juhtumist, vaid enda kogemusest.
Lisaks on KL puhul siiani kummaline, et PPA relvaeksam/luba mingitki volitust ei anna.

[Madis22]

Siinkohal tuleb märkida, et kaitseliitlasele on automaadi koja saamine lausa häbematult lihtne.

Vaata, Madis, see võib kõik olla väga lihtne, kuid kui malevas viiakse relvaeksamit läbi üks kord aastas (SBK lõpetamisel) ja kui selle aja maha magad, siis jääd ootama järgmist aastat. Selle ajaga võib aga juhtuda see tuntud episood: "Kui Ärni isaga kooli jõudis, olid tunnid juba alanud...". Ma ei räägi siin mingist umbmäärasest juhtumist, vaid enda kogemusest.
Lisaks on KL puhul siiani kummaline, et PPA relvaeksam/luba mingitki volitust ei anna.

See näikse juba rohkem maleva sisene viitsimatus olema. Et süsteemi ei rakendata, ei tähenda veel, et see oleks keeruline ja seda peaks lihtsustama. Kui ei taheta teha, siis ei tehta ka lihtsamalt.

[Kapten Trumm]

Kindral Kiilil on ülim aeg hakata relvade kodustamisel nõudma TULEMUSI.
Praegu on see värk üks asi, millega kaader ei taha, ei suuda, ei viitsi tegeleda.
Kindlasti leiaks veel sada kiiremat asja - aastainventuur, maleva aastapäev, SBK relvaeksam jne.

See on ka päris selge, et kui maleva peale tegeleb sellega üksainus relvurallohvitser muude asjade kõrvalt, ei hakkagi sajad relvad kodus olema, see pole lihtsalt füüsiliselt võimalik.

[trafomees]

Kaitseliidu ülem ise käis selle plaani välja ,et relvad võiks kodudesse anda maksimaalselt ning kuhu see tema hõigatud tegu on nüüd jõudnud?

[a11]

Lahinguliselt ei mõjuta see oluliselt kaitsevõimet, sest KP ja TT relvi koos moonaga, millest oleks lahingus juba abi, ilmselt lähitulevikus keegi eraisikute kodudesse ei luba.

Šveitsis olid vist kodudes ka KP ja TT, teab keegi?

[hummel]

Kaitseliitlastele võib "aerusid" koju sundida, kuid minu meelest see riigi operatiivsele alalisele konventsionaalsele kaitsevalmidusele tänapäeval väga suurt mõju ei avalda. TT (koos moonaga), käsigranaatide ja KP koju jagamine on ilmselt lähiaastail absoluutne ulme, millest keegi kõrgemal otsustamise tasandil isegi kuulda ei taha. Piisab juba täiesti, kui käes on sõdurivarustus, mida ei pea hakkama enam formeerimisel väljastama ja enne suurtes ladudes valmis hoidma.

Kaitseliitlased võivad olla, kui kõvad mehed tahes, aga konventsionaalses sõjas ei sõdi arvestavalt mitte üksikmees püssiga, vaid korralikult relvastatud allüksus toetatuna vajaliku allüksusevarustuse ja tehnikaga. Nende asjade kättesaamiseks on aga vajalik ikkagi esmalt kuhugi lao väravasse koguneda ja asi sealt siis see automaatki koos muu stuffiga kaasa haarata ei ole.
Malevates püsside koju jagamistele ja pidamistele kuluvat ressurssi (raha, tööaeg) võiks minu arvates kulutada pigem KL eri allüksuste väga ebaühtlase väljaõppetaseme ühtlustamisele-parandamisele. Nagu juba enne mainisin, siis koorekiht on enamasti riisutud malevkondades komplekteeritavatest allüksustest VGR-i, mille operatiivne võimekus peaks olema erinevatel põhjustel teadlikult natuke suurem ja varustus ka vast pisut parem.

Aga kokkuvõttes on KL liikmed laias laastus ikkagi pühapäeva-sõjamehed (mitte paha pärast!), kes on sunnitud enda elatumiseks paratamatult tsiviil-palgatööl käima. Neid ei saa lampi iga naabrimeeste piiriäärse või piirilähedase ootamatu huvitava aktsiooni peale (millest me ajakirjandusest ei loe!) vastuseks kokku ajada ja siis asja eest teist taga veel üle mõne päeva koos ka hoida. Inimestel on ka oma elu. Seega peab alalise lahinguvalmiduse, reageerimise ja katte koosseis koosnema stabiilsemast "kutselisemast" elemendist. Selleks saaks rakendada vaid tegevväelasi, ajateenijaid või siis ka... sõjaväestatud piirivalvureid.

[trafomees]

Ärevatel aegadel saaks KLi liikmed oma varustuse autosse valmis panna ning iga allüksus saab kokku leppida mingi kogunemiskoha X tunni jaoks ,et sealt alustada, siis organiseeritud sõjategevust nt rühma tasandil. Mõned saavad ka relvakoti töö juurde kaasa võtta, et pärast ei peaks veel eraldi kodust läbi põristama.