Trumm, selle varjendite puudumisega on sama teema nagu nende piirivalve rambodega ehk teisisõnu deklareerib VF oma nime all sõja kogu NATOle kui ta peaks Ämaris paiknevad liitlaste lennukid õnne korral kaugelt tuhastama.
Isiklikult loodan muidugi, et ameeriklaste poolt Ämarile välja reklaamitud 25mln dollariline investeering just lennukite/lennuvälja esmase õhutõrje ja/või varjendite ehituseks kulubki, aga seda teavad ilmselt asjaosalised ise, mida antud rahaga tehakse.
Ämaris on esmalt vaja ehitada kõvasti olmelist infrastruktuuri, sest algselt väljaehitatud infra neelab alla 4-se hävitajate lüli ja ühe suure transpordilennuki.
Kui seal täna istub eskadrill sees, siis vennad elavad soojakutes. Lennukid seisavad lageda taeva all. Lisaks täiendavad tankimis- ja teenindusmasinad (praegu toovad liitlased kaasa enda omad). Ega tegelikult see plekist angaar nimetamisväärt kaitse pole. Lisaks pandi sinna ju ajateenijad ka sisse.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
trs, see on nüüd mingi nali või on mingi viide ka Kiltsi lennuväljale?
Lennuväli pidi muidugi mingi aja pärast lukku minema võõrastele, seda kuulsin paar nädalat tagasi.
Ilmselt varulennujväljana muidugi oleks päris mõistlik, eriti kui seda kasvõi väikse raha eest korras hoida - piisab ka sellest, kui sinna igausugu tegelaste ligipääsu piirata.
Kahjuks muidugi on lastud kohalikel krossi/ATV-meestel angaarid pealt paljaks sõita, mis ilmselt olemasolevatele angaaridele hästi ei mõju. Lennukite hoidmiseks need ei päde, kuid mingi laosüsteemina võiksid ju töötada nagu Tapal/Ämaris jne.
Millest järeldad, et ei päde?
Ehitatud on need suhteliselt korralikult, enamikul pole 20+ aastaga laest läbijooksu tekkinud.
Pigem on probleem selles, et need on mõeldud suht väikse tiivaulatusega lennukitele.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Trumm, nagu ütlesin, siis on lastud kohalikel neid angaare korralikult äestada, krossikate ja ATV-dega on mitmed angaarid kuni betoonini paljaks sõidetud. Alles hiljuti sõitis mu enda sõber oma Defenderiga ühe angaari katusele. Sellised lollused oleks võinud KL juba ammu ära keelata, aga ilmselt kaua aega ei teatud, mis lennuväljast edasi saab. Nt on kunagine staabi osa juba lammutatud ja minu teada on Haapsalu linn või LOVL staabi asukohale planeerinud tööstuslinnakut.
Ma ei tea hinnata, kuidas lennuvälja betoon suudab kanda C17/C5 tüüpi lennukeid, kuid ilmselt jah, mõningase ülekäimisega oleks kergemate lennukite maandumine seal igati ok. Õhuväe AN2-le need igatahes probleeme ei valmista
Küll aga olen lennuvälja betoonis näinud kohati sügavaid (läbivajunud) auke, seega ei ole ma päris kindel, mis katte all toimub.
Alla tonni autole ju võibki olla, aga paarikümnetonnisele 200km/h allatulevale lennukile ei pruugi olla. Rääkimata paarisajatonnistest transporteritest.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Eks seal tegemist on omajagu, aga olukord pole lootusetu. Rohkem mõttearendus teemal, kuhu võiks kuluda tulevikus osa sellest 25-30millist suurema tõenäosusega, kui seda on keskmaa või kaugmaa õhutõrjesüsteemid.
E: sõidetakse seal ka muide lõppkiirust 350kmh ja rauast munadega mehed saavad hakkama. Mis plaatide all ja sees toimub, on muidugi omaette küsimus, sest ilmselt on arenenud riikidel siiski mingid standardid ka varulennuvälja osas.
trs kirjutas:Eks seal tegemist on omajagu, aga olukord pole lootusetu. Rohkem mõttearendus teemal, kuhu võiks kuluda tulevikus osa sellest 25-30millist suurema tõenäosusega, kui seda on keskmaa või kaugmaa õhutõrjesüsteemid.
E: sõidetakse seal ka muide lõppkiirust 350kmh ja rauast munadega mehed saavad hakkama. Mis plaatide all ja sees toimub, on muidugi omaette küsimus, sest ilmselt on arenenud riikidel siiski mingid standardid ka varulennuvälja osas.
Milline koormus saab rajale osaks, kui seda mööda sõidab alla tonnine sõiduk ja milline siis, kui sellele lajatab sama kiirelt paarkümmend tonni kümneid või sadu kordi suurema kilohinnaga tehnikat? Ilmselgelt eelistataks maanduda pigem maanteelõikudele kui aastakümneid hooldamata lennuväljale.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
PPA kiirreageerimisvõimest. See oleks naljakas, kui see ei oleks nii kurb. Meenutage või guugeldage, mis lubati siis, kui Kohver ära rööviti, kagupiiriga teha? Piirijoon võsast puhtaks raiuda, see ongi enamvähem tehtud. Lisaks taastada PV kiirreageerimisüksused, mis vahepeal olid inimeste ja raha puudusel vaikselt laiali vajunud, minister rääkis sellest silmade põledes ja suu vahus. Reaalselt on mõned õppused tehtud, kus harjutatakse peamiselt K-komando lennutamist piirivalvele toeks.
Kui tullakse peale rooduga või pataljoniga ja soomustatud autodega, siis ei ole sõjalises mõtte erilist vahet, kas piiri ületamisel lastakse vastu pauk püstolist või valang automaadist, sest järgneb ikkagi eemaldumine või surmasaamine. Tähelepanek piirikordonite isikkoosseisude kohta on õige. Kui sinna viimati asja oli, siis olid relvaruumis automaatide kõrval ka MG 3 olemas, sinna CG juurde ja oleks selline kergejalaväe relvastus olemas, NLAWsid ja Stingereid meil ei ole ja ei paista ka. 1 jao teenistuses hoidmises tänases palgalises PPAs on vaja 5 jagu palgal hoida ehk 8 inimest väljas ja 40 tööl. Vähemaga ei saa hakkama, sest inimesed peavad saama vabasid päevi ja puhkusel ning täiendkoolitusel käia ja jäävad vahel haigeks ka, 4 vahetuse ehk 32 inimese puhul oleks keegi kogua aeg ületööl ehk vaja lisatasu maksta. Häire korral saaks vabavahetuse kiiresti kohale, kui nad elaksid samas vallas või maakonnas, kuid reaalsus on see, et paljud piirivalvurid käivad tööl kümnete või isegi üle saja km kauguselt. Kagupiirile üks rühm, kirdesse teine jä Läti piirile ka midagi ning põhjarannikule ja Lääne-Eesti saartele sellised rühmad, kellel on ka vee peal tegutsemise riistad ja oskused. Ei jaksa lihtsalt täpsemalt arvestada, kuid praktiliselt tähendaks see suurusjärgus paarisaja uue piirivalvuri palkamist olukorras, kus piiriäärses kaitseliitlased käivad suuremate Vene õppuste ajal vahetustega koos piirivalvuritega metsas passimas, sest piirivalvureid lihtsalt ei ole piisavalt. Ehk siis traumajärgse shoki tingimustes tehti igasugu plaane ja lubadusi, kuid peale seda, kui normaalne hingamine on taastunud, on ka enamikest plaanidest õhk välja lastud. Poliitikud rääkisid sõjaväestatud PVA taastamise vajadusest, kas on midagi tehtud?
Aia ehitamine piirile muidugi aitab kontrollida metsloomade ja juhuslike uitajate või salakaubavedajate tööd, kuid roodu see ei peata, sõidetakse läbi või lõhatakse auk sisse.
Piirivalvurid kannavad nagu politseinikudki reeglina IIIA klassi kaitseveste, mis kaitsevad püstoli kuuli ja killuhaava eest. Lahingülesannete korral oleks mõtekas hankida plate carrierid, mille sees III või isegi IV klassi plaadid ja vesti külge saab riputada lahingrelva laskemoona jne varustuse, mida tavaliselt patrullis kaasas ei kanta. Need saab siis kerge vesti peal kanda või eraldi kanda, kui suvel on väga palav. Samuti kiiver. Kuna uusi inimesi aasta jooksul Eesti piirile oluliselt juurde värvata ei ole õnnestunud, pigem lähevad tänasedki minema, sest olukord on pingelisem kui enne, siis oleks mõtekas taastada ajateenistus piirivalvurina vähemalt 1 kompanii piires. SBK järel sissikoolitus ja eesmärk aidata riigipiiri valvata seal, kus see parasjagu kõige õhem on. Teenistusaeg näiteks SBK piirivalvekoolis + 1 a piiril ja selle piiril teenitud aja eest PPA ametniku miinimumpalk. Selle plaani korral saaksid poliitikud endale rusikaga rindu taguda ja öelda, et tehti kõik mis võimalik. Äkki mõnele meeldib nii palju, et läheb peale aastat piirile või politseisse tööle, PV sissikompaniidest said alguse nii mõnegi piirivalvuri karjäärid.
EW aegseid katterügemente vaevalt suudetakse tänapäeval taastada, siis olid aastakäigud ikka oluliselt suuremad, kuid see oleks tore, et Skaudi üks kompanii istuks jätkuvalt Võrus ja teine Jõhvis ning kolmas Tallinna all, see onmgi ju põhimõtteliselt nende ülesanne, olla EKJ kiirreageeriv üksus
Võibolla sain midagi valesti aru, aga justkui olen TV vahendusel näinud seda, kuidas Piirivalves on mehitatud kiirreageerimisüksus, mis omas ka moodsamat relvastust ja kuulikaitset. Või eksin?
Leo, ma ei ole küll kõrgemat sõjalist haridust omandanud, kuid kas tõesti peaks lisama meie vähese Scoutpati 1/3 Võrru ja 1/3 Jõhvi, kus on olemas korralikult mehitatud väeosad, keda juhivad kompetentsed Eesti ohivtserid/allohvitserid.
Scout peaks olema lihtsalt valmis neid koheselt toetama üle Eesti.
Ise eelistaksin varianti, kus Scout on seal, kus ta on - kas praeguse asukohaga Paldiskis või Tapal, kus asuvad ka suurimad reservi varud/tehnika, kuid Võrus võiks vabalt asuda mingi liitlaste üksus (nt vahepeal ju ameeriklaste kompanii sealkandis ka asus).
Heinir rääkis piirivalve eriüksusest, mitte tavalisest piirivalvest, millel on taara kirjeldatud varustus. Ei tea küll eriüksuse varustust, kuid siis sel küll eriti mõtet pole, kui nad seal tavavarustuses on. Kuid nende puhul on tegu ikka rohkem nn counter-terror üksusega ja suurus ei tohiks ka suurem, kui K-komandol.
