Venemaa ootamatu rünnak

Tagantjärele tarkus on täppisteadus. Või kui tädil oleks rattad...
Vasta
Raubritter
Liige
Postitusi: 328
Liitunud: 03 Mai, 2014 21:01
Kontakt:

Re: Venemaa ootamatu rünnak

Postitus Postitas Raubritter »

HeiniR kirjutas: Ei saa ju väita,et meist lääne pool ainult mingid lollid ja aras kõik on?
See on küll õige. Isegi kui on lollid ja arad, seda kasutavad silmapilk täies mahus ära politiikud, kelle rusikad rohkem sügelevad. Nagu Ukraina Parem Sektor oli. Või (väga laia kaarega,) meie EKRE.
Tekib olukord kus kas valitsejad peavad oma munad kõhu alt üles leidma või troonid ja sauad üle andma tugevamatele/julgematele. Isegi riiklikul tasandil, kui Kreeka või Prantsusmaa või kesiganes valget lippu hakkab õmblema, teeb Brüssel neist lihtsalt uue föderatsiooni (sõda oleks suurepärane võimalus föderatsioon teha) kasarmumadratsi. Nõrkust ei saaks lubada sellises olukorras suht keegi.

Tõsi, venitada ja lolli mängida jõuab kaua. Ja "kaua" on midagi, mida meil ei ole, erinevalt - näiteks - Ukrainast.
Aga kui oleks Ivangorodist kaltsupoest ostetud BTR 90-nega tulnud ja 7-8 sõpra ka veel kaasa võtnud, igaühel BTR ja 7 sõpra. Kas siis Narva politsei oleks nad ikka Rakvere tänaval kinni pidanud, või alles Rakveres?
Mis tegelt vist oleks juhtunud, oleks, et kinni oleks peetud Kohtla-Järve ja Rakvere vahel. Aga seal oleks koos suurem ots kaitseväge ja -liitu. Ja kogu politsei. Ja kõik telefonid punased ja leedust hävitajad üleval ja kogu krempel. Ja oleks olnud mega lõbus kusagil Eesti teises otsas samal ajal dessanti teha. Või pangaröövi. Või pantvange võtta. Või lennujaama. Paari purjus "sõbra" ja BTRi eest hiiglama odav taktikaline käik.
Kriku kirjutas:Heakene küll, aga see probleem on ikka, et rünnak Baltikumile paratamatult kahjustab väljavaateid Ukraina tervenisti oma käpa alla saada.
Milleks? Ukraina partisanid metsas ja riisutud oligarhid Brüsselis põlvili oleks sama palju tüli aastakümneteks Venemaale kui DNRi vatipead on praegu Ukrainale. Jänkid tuletaks ka meelde mis 2018 veebruaris juhtus sotsiaal-anatoomilises eksperimendis "kahuriliha nimega Wagneri Grupp"... Nii et rohkem veel. Vast oleks targem olla selle võrduse pehmemal poolel? Kui vandid hirmsasti tahaks Ukrainat, nad oleks ta juba võtnud. Rämeda valu ja kisaga, aga ikkagi. 6 aastat on küllalt marineerida on-ei-ole kodusõjas. Ja Ukrainlased pole selle 6 aastaga suhteliselt essugi õppinud. Ei inglise keelt, ei Euroopaga suhtlemist, ei otsustavat taktikat, ei seda, keda siis ikkagi valida, ei seda, kuidas siis seda unelmate vabariiki üles ehitada pakazuha ja pistiseta. Pigem toetanud Eesti põllumajandust.
"Venemaa on tanklakett, mis mängib riiki." -John McCain
kaugeltuuriv
Liige
Postitusi: 7191
Liitunud: 13 Sept, 2011 17:35
Kontakt:

Re: Venemaa ootamatu rünnak

Postitus Postitas kaugeltuuriv »

Maailma tapatalgute ajalugu vaadates on ootamatuid rynnakuid aeg ajalt ikka tehtud.
Pole ju siin ka Venemaa patust puhas.
Minu jaoks on probleem selles.et ennast eluaegseks tsaariks tehes on Putleril ainult ainuke variant troonile istumiseks ja see on maade anastamise edasine eskaleerumine.
Mingil moel oli paraad poliitiliselt pettumine talle.Ei tulnud ju seda viie kange kohtumisest asja.Ning ka osalenud 6 riigipead,kes tulid ei tahtnud just palju "kallistusi" saada.
Aga troonil olemiseks tuleb midagi krahmata,muud see riigijuht ju teha ei oska.Elame ja vaatame.Gotlandiga sigadusi tehes ning Svalbardile mingil moel juppi sellest saagides tuleb muidugi selge ja terav vastus.Kui juba kellelegi lisaks Ukrainale kallale minna,siis see on Kasasthan.
Kui see juhtub,siis selgelt on valitunud Putler variandi.mis on segu Peeter I-sest riigi suurust silmas pidades,Stalinist ning Hitlerist,mis puudutab ideoloogiat ja majandust.
Ja see ei ole enam kysimus kas Putler valib meid ohvriks vaid millal.
hjl85
Liige
Postitusi: 6367
Liitunud: 16 Mär, 2018 11:29
Kontakt:

Solovei

Postitus Postitas hjl85 »

Roamless kirjutas:Kui vähegi loogilist mõtlemist on, siis sisaldab see Solovei jutt korralikke muinasjutupunkte, mida Kriku on ka lühidalt välja toonud
Esiteks puuduvad Eestis erinevalt NATO baasidest Vene sõjaväebaasid, kus "salaja sisse toodud eriväed" koonduda, ennast varustada ja rünnakuks valmistada saaks. Krimmis, Ukraina ei omanud kontrolli oma territooriumil liikuvate ja viibivate Vene sõjaväelaste üle.
Teiseks selline "salaja sissetoodud" väekoondis eeldaks suuremat hulka mehi, mingi 500 mehega riigi olulise strateegilise punkte ei hõiva ja hoia, neist sõidaks varsti neist üle juba kohalikud kaitseliitlased.
Kolmandaks 1000 mehest alates või suurema matsikarja "salaja sissevedamine" ei saaks Eesti suuruses riigis kuidagi pikalt saladuseks jääda, hoolimata sellest, kas ületavad nad salaja piiri või üritavad legaalselt tulla või tõenäoliselt mõlemat korraga.
Neljandaks on täiesti roosa hobuse unenägu, et selline sissetoodud soomuskatteta jõuk piirab sisse siin asuvad NATO soomusväega baasid ja surub nad maha ilma ühegi pauguta. Tundub, nagu seltsimees oleks mingit kangemat sorti uimasteid manustanud, kui ta neid avaldusi tegi.
Viiendaks kogu see "intervjuu" paistab olevat just see nn hübriidsõda, millest koguaeg räägitakse ehk kasutatakse erinevaid kanaleid, et saata laiale maailmale oma hoiatusi ja ähvardusi.
Kui maktsikarja saaks veel kudagi sisse vedada siis nendele vajalikku varustust mitte.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Solovei

Postitus Postitas Lemet »

Kui maktsikarja saaks veel kudagi sisse vedada siis nendele vajalikku varustust mitte.
Tea, kui suur see takistus nüüd siis ikka tõsise tahtmise korral oleks...konteinereid veetakse, laevad ja autod sõidavad. Päris tanke ja soomukeid vast ei too, kergema kraamiga poleks aga ilmselt väga probleemi.

Aga OTks kisub, rohkem nagu Venemaa ootamatu rünnaku teema
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
retti
Liige
Postitusi: 1268
Liitunud: 13 Dets, 2004 22:14
Kontakt:

Re: Solovei

Postitus Postitas retti »

Heameelega - kui keegi oponeeriks
väidan
Võtta oma kontrolli alla Jänese ja Reola raudteesild ja Ülenurme lennuväli - on venelastel 3 tunniga lahendatud.
Spitsinost Praagale on 36 km avavett (riigipiirist Praagale 16km) sügavusega üle 2 m ja Praagalt Tartusse 40.
Enne Kavastut ei ole maalt rünnakut võimalik tõrjuda.
Juhul kui Emajõgi Praagalt Luunja sillani ei ole juba mineeritud.
Fiktsioon?
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5192
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Solovei

Postitus Postitas Manurhin »

retti kirjutas:Heameelega - kui keegi oponeeriks
väidan
Võtta oma kontrolli alla Jänese ja Reola raudteesild ja Ülenurme lennuväli - on venelastel 3 tunniga lahendatud.
Spitsinost Praagale on 36 km avavett (riigipiirist Praagale 16km) sügavusega üle 2 m ja Praagalt Tartusse 40.
Enne Kavastut ei ole maalt rünnakut võimalik tõrjuda.
Juhul kui Emajõgi Praagalt Luunja sillani ei ole juba mineeritud.
Fiktsioon?
Mida see raudteesildade ja Ülenurme lennuvälja äravõtmine annaks? Lisaks, kuidas neid ilma soomuse ja raskemate relvadeta enda käes hoida? Üle Peipsi rünnates oleks ründajad juba ammu enne piirini jõudmist piirivalve radaritel nähtavad. Tulevahetus piirivalvelaevaga kusagil Emajõe suudme lähedal ei jätaks enam eriti mingeid võimalusi ajada soga mingitest "rahulolematutest kohalikest", vaid oleks juba igati ühemõtteliselt Vene Föderatsioonist lähtuv rünnak NATO riigi vastu. Märksa enam tuleks karta vaikselt riiki imbunud väikeseid diversantide gruppe, mis nt. enam-vähem üheaegselt paar tosinat suuremate ja tähtsamate kõrgepingeliinide masti õhku lasevad, nii et riigis tekib laiaulatuslik elektrikatkestus. Mobiilimastide akud, nagu eelmise aasta sügisel nägime, ei kesta ka kaua, nii et lisaks elektri puudumisele kaob varsti ka mobiilside (sh. mobiilne internet). Raadioringhääling on ka vait, keegi ei saa aru, mis õieti toimub. Lisame siia juurde veel näiteks mitmetes linnades korraga saboteeritud veevärgi ja samaaegselt sellise hulga tulekahjusid, mis Päästeameti võimekuse nii umbe jooksutavad, et tuleb nt. KL kiiremas korras appi saata ja vot sellises sogases vees saab juba igasuguseid huvitavaid kalu püüdma hakata.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Kasutaja avatar
T11ger
Liige
Postitusi: 196
Liitunud: 14 Apr, 2010 18:43
Kontakt:

Re: Venemaa ootamatu rünnak

Postitus Postitas T11ger »

Teemasse lugemist: "Kolmas vabadussõda", mis käsitleb neid asju üsna huvitavalt
https://www.apollo.ee/kolmas-vabadussoda.html
ElrikThunderson
Liige
Postitusi: 1688
Liitunud: 30 Dets, 2012 22:01
Kontakt:

Re: Venemaa ootamatu rünnak

Postitus Postitas ElrikThunderson »

Elektrigeneraatorite teemaarendus liitus juba olemasolevaga: http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 46#p628946
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Venemaa ootamatu rünnak

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Maailma tapatalgute ajalugu vaadates on ootamatuid rynnakuid aeg ajalt ikka tehtud.
Pole ju siin ka Venemaa patust puhas.
Viimati vist 2014 kevadel, operatsioon Krõm Nash. Lääs vahtis valdavalt üllatunud näoga, kuna vist elektroonilise jälgimisega suurt eelhoiatust ei tulnud.

Tänapäeval läheb see muidugi raskemaks, sest elektroonika on kõikjal ja selle kaudu saab jälgida. Samas muidugi oskuslik vastane oskab neid kanaleid ka ummistada valeinfoga ja Uazikutega virgatsid, ümbrik käskudega sinelitaskus, pole ka kuhugi kadunud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Drax
Liige
Postitusi: 1108
Liitunud: 22 Mai, 2009 13:42
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Venemaa ootamatu rünnak

Postitus Postitas Drax »

https://epl.delfi.ee/arvamus/intervjuu- ... d=91500197
Küsisime hiljuti riigieelarve arutelude käigus lahvatanud kaitse-eelarvetülile kõrvalpilku Venemaa juhtivalt sõjaliselt vaatlejalt Aleksandr Goltzilt, ikka mõistmaks, milline paistab Eesti kaitsevõime meie idanaabri poolt vaadatuna.
Ehk on kellelgil täispikkuses?
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Venemaa ootamatu rünnak

Postitus Postitas Kriku »

Venemaal on küllalt levinud arvamus, et nende armee on võimeline kolme-nelja tunniga blokeerima Balti riikide ja NATO väeüksused ning kõik strateegilised objektid enda kätte haarama. Kas seda räägitakse eestlaste, lätlaste ja leedulaste hirmutamiseks või on sellel tegelik alus?

Sellist seisukohta tõsiselt võetavate ekspertide puhul ei kohta.

Nii et selline stsenaarium on ebareaalne?

Jah, Venemaal tehakse palju rumalusi, nii et välistada ei saa midagi. Näiteks 1994 üritati lühikese ajaga Tšetšeeniat hõivata.

Keegi tõsiselt võetav pole sellest stsenaariumist rääkinud. Putin on küll kunagi öelnud, et Venemaa võib kiiresti Kiievi ja Thbilisi ära võtta, aga Balti riikide kohta pole keegi seda öelnud. Enam-vähem normaalsed inimesed Venemaal saavad pärast 2014. aastat aru, et pärast seda, kui Balti riikidesse paigutati NATO rahvusvahelised pataljonid, on NATO sunnitud Baltimaid kaitsma.

Enam-vähem normaalsed inimesed Venemaal saavad aru, et pärast seda, kui Balti riikidesse paigutati NATO rahvusvahelised pataljonid, on NATO sunnitud Baltimaid kaitsma.

Kuidas hindaksite Balti riikide sõjavägede ja siin paikneva NATO võitlusvõimet Moskvast vaadatuna?

Täiesti selge, et Baltimaade sõjaväed on väikesed. Üksinda nad Venemaa ohule vastu seista ei suuda. Ma mäletan väga hästi, kuidas 2014. aastal NATO Walesi tippkohtumisel kinnitati otsus paigutada Balti riikidesse NATO pataljon. Vene kindralid naersid selle üle, nad ütlesid, et mida annavad need pataljonid, kui Venemaal on Balti kandis terved diviisid.

Varsti nad enam ei naernud. Esiteks saadi aru, et nendel pataljonidel pole niivõrd sõjaline kui poliitiline tähendus. Sellele järgnesid ka teised algatused, näiteks NATO nelja kolmekümne plaan (NATO plaan lahinguvalmiduse suurendamiseks – toim), ameeriklaste roteeruva mehhaniseeritud brigaadi paigutamine Ida-Euroopasse jne. Praegu on Balti riigid sõjalisest seisukohast paremini kaitstud kui enne 2014. aastat.

Eesti sõjavägi on arvuliselt väike kooslus, millel raskerelvad praktiliselt puuduvad. Eestis vaieldakse juba 20 aastat selle üle, kas vajame tanke või ei. Selle relvaliigi hankimise vastased räägivad, et tankid on kallid ega sobi Eesti maastikule. Kas tankidel on tänapäevases sõjapidamises veel tähtsust või on täppisrelvad olulisemad?

Kui räägime suurte riikide sõjavägedest, mis kavatsevad sõdida avatud maastikul, on kindel hulk tanke loomulikult vajalik. See hulk ei pea olema mõistagi nii suur nagu teise maailmasõja ajal või Nõukogude Liidul külmas sõjas. Ent mingi kogus tanke on suurtele armeedele endiselt vajalik selleks, et vastase kaitsest läbi tungida. Kuid Eesti sõjaväe ees sellist ülesannet pole.

Tankid on relvaliik, kus nende arv on tähtis. No kui palju tanke suudaks Eesti endale lubada? Ühe pataljoni?

Jah, ütleme 40–50 tanki.

Selline arv tanke ei võimaldaks Eestil konfliktis Venemaaga lahendada mingeid ülesandeid. Ainus tähtsus, mis 40–50 Eesti tankil oleks, seisneks selles, et need oleksid lisa Ameerika brigaadi tankidele. Kuid minu arvates pole see Eesti-sugusele piiratud ressurssidega riigile kõige ratsionaalsem rahapaigutus.

Ainus tähtsus, mis Eesti 40–50 tankil oleks, seisneks selles, et need oleksid lisa Ameerika brigaadi tankidele.

Üks Eesti valitsuses olev erakond sooviks hankida laevatõrjerakette ja keskmaa õhutõrjerakette. Kas see oleks mõistlikum rahapaigutus?

See oleks kahtlemata mõistlikum. Tänapäevases sõjas alustab ükskõik milline agressor sõda sellest, et üritab kindlustada oma ülekaalu õhus. Esimene löök antakse alati õhutõrje pihta. Tegemist on väga olulise komponendiga.

Teine küsimus on, millistest süsteemidest käib jutt. Õhutõrje on Eesti liitlaste kõige nõrgem koht. Venemaal on seda võimet pidevalt arendatud, kuid ameeriklastel oli väga kaua aega potentsiaalsete vastaste üle õhus täielik ülekaal ja nad ei mõelnud eriti õhutõrjele.

Ameeriklased on oma Patrioti süsteeme küll moderniseerinud, kuid need on nüüdseks juba vanad. Ameeriklased on küll investeerinud raketitõrjesüsteemi THAAD arendusse, kuid need süsteemid on väga kallid ja lennukite vastu kasutud.

Ükskõik milline tänapäevane relvastus on väga kallis, eriti see, mille on teinud ameeriklased. Ma mõtleksin Eesti poliitikute asemel hoolega, kas Eestil tasub hankida raskerelvi, millel on mõtet ainult sellisel juhul, kui neid on palju. Kallis on ka nende üleval pidamine. Näiteks Patrioti rakettide divisjoni üleval pidamine on võrdlemisi kallis, kui sul on neid süsteeme mõned üksikud ühikud.

Venemaa eksperdid, nagu Valeri Solovei ja Andrei Piontkovski, on meid hirmutanud oma vaidlustega, kas NATO asub Balti riikide kaitsele või mitte. Mida teie arvate?

Jah, see, kes hakkab Narva nimel sõdima, on nende lemmikteema. Ma pole selliste stsenaariumite toetaja. See probleem eksisteeris 2014. aastani.

Ma mäletan, kuidas Briti parlamendi kaitsekomitee esitas selle kohta väga põhjaliku ülevaate ja nendest teemadest räägiti väga otsekoheselt. Muu hulgas leiti, et NATO riikide juhtidel ei pruugi jätkuda Balti riikide kaitsmiseks ja 5. artikli rakendamiseks tahet.

Kuid tänapäeval on nendele küsimustele juba vastatud. Kui Taani, Kanada, Prantsuse, Saksamaa jt sõdurid peaksid Balti riikides sattuma kriitilisse olukorda, on nende riikide juhid sunnitud sõjaliselt reageerima. Sellisel juhul ei käi jutt enam Balti riikide kaitsmisest, vaid nende riikide sõdurite elust ja tervisest. Loomulikult näeb seda ka Venemaa ja peab seda asjaolu arvesse võtma. Ma olen kindel, et Venemaal mõistetakse, mis selliste stsenaariumite korral juhtuks.
Jutt, et Eestil raskerelvad puuduvad, on vist vastase eksitamiseks :roll: :roll: :roll:
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Venemaa ootamatu rünnak

Postitus Postitas mart2 »

Kriku kirjutas:
Kriku kirjutas:... Eesti sõjavägi on arvuliselt väike kooslus, millel raskerelvad praktiliselt puuduvad. Eestis vaieldakse juba 20 aastat selle üle, kas vajame tanke või ei. Selle relvaliigi hankimise vastased räägivad, et tankid on kallid ega sobi Eesti maastikule. Kas tankidel on tänapäevases sõjapidamises veel tähtsust või on täppisrelvad olulisemad?...
Jutt, et Eestil raskerelvad puuduvad, on vist vastase eksitamiseks :roll: :roll: :roll:
Pigem on jutt ikka selles, et milline on arvuline suhe Eesti Kaitseäe ja võimaliku ründaja samaväärsete süsteemide vahel.
PS. Minu allakriipsutus.
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Venemaa ootamatu rünnak

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Selle "tõsiseltvõetava õhutõrje" teemal.
NSVL perioodil asus Eestis kokku 45 õhutõrjekompleksi (keskmaa ja kaugmaa).
Lisaks oli ka radareid tunduvalt rohkem kui täna.
Sellega moodustati perimeeter põhja- ja läänerannikul (põhjas lõppes see Ida-Virus), pluss õhuruum oli läbi tulistatav kaugmaaga mingist kõrgusest alates pluss mõned objektid sisemaal olid oma kaitsega (Tapa, Tartu-Võru jne).

Täna kasutatavate süsteemide laskekaugused on umbes analoogsed. Lahesõda näitas, et taolised perimeetrid tegelikult kontsentreeritud rünnaku korral ei pidanud.

45 raketisüsteemi (battery) Eestile ei ole võimetekohane mingil juhul, ka siis kui Hiiumadalalt naftat leiame. Eesti ÕT saab olema parimal juhul "area defence" kriitilistes piirkondades ja ülejäänus tuleb loota liitlaste lennuväele või lasta vastastel seal vabalt lennata.

Lisaks on see "tõsiseltvõetav ÕT" vähemalt 2 suurusjärku kallim kui tankipataljon, niiet taoline rumal võrdlus pole kuigi "eksperditase".
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: Venemaa ootamatu rünnak

Postitus Postitas Xender »

Kõige olulisem on Eesti jaoks see, et sundida Venemaad koondama tõsisemat rusikat. Seda aga pole tänapäeva luurevahendite juures võimalik aga teha märkamatult.

Selleks ongi vaja tanke, liikursuurtükke, MLRSe ja keskmaa ÕT vahendeid. Isegi siis kui kõiki varemnimetatut on meil pataljon - kaks. Tähendab see seda, et kergejalaväega BTRil sõites pealetung kukuks läbi. Lisaks idanaabri militaar mõtlemine sinna juurde.

On vaja hakkata tassima kohale raskemat rauda ... mille tegemise puhul aga on lootus, et see ei jää märkamata.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Venemaa ootamatu rünnak

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Neid tõsisemaid rusikaid koondub idapiiri taga üle aasta, õppuse Zapad käigus.
Aga arvestades, et meil on reservarmee, mille töölerakendamine sõltub sellest, kas ladudest on midagi võtta või mitte, on perspektiivikas rünnata ennetavalt sõjalisi võtmeobjekte, näiteks Iskander rakettidega, mille vastu meile jõukohased ÕT vahendid on kasutud. Tegelt oleks ilmselt ka see ÕT üksus strateegilise üllatuse saavutamisel reservis-laos.

Arvestades, et ScP isikkooseis läheb ka õhtul koju ja sugugi mitte Tapale/Paldiskisse, siis õigel ajastusel on ka see käsitletav reservaarmeena (kui öösel tabada kasarmuid ja ladusid, on üksus võitlusvõimetu. Ainuke, 24/7 oma relvastuse juures viibiv lahinguvõimeline üksus on EfP pataljon, sellega on nüüd üllatuse võimalus suurem.

Peale seda, kui need objektid on mõjutatud, on võimalik juba peale saata "kergejalavägi BTR-idel" (tegelt nt kopteritel ja transpordilennukitel), et võtta enda kontrolli alla see, mis järgi on jäänud ja puhastada mõjutatud objektid (et reservistid ja kaitseliitlased ei tuleks sinna varustust otsima).

Sellisel juhul muutub Eesti kaitsmise kaalukeeleks hoopis Kaitseliit ja KV desorganiseeritud üksuste jäänuste võime pidada efektiivset sissisõda. Selle edu määravad rahuaegsed ettevalmistused ning detsentraliseeritus (mida rohkem suuri raskuspunkte, seda lihtsam mõjutada)

Liikurhaubitsaid, soomukeid jne pole selleks vaja, tolleks hetkeks on need juba ära põlenud või viidud Moskvasse, et seal esitleda kui võidu trofeesid.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist