2. leht 2-st

Re: Efektiivsem rahakasutus riigikaitses

Postitatud: 26 Apr, 2016 20:05
Postitas nimetu
@Fucs - Tänud selle statistika eest. Üsna huvitav on asjaolu, et kui teenistuse jätkamisel on sotsiaalsed tagatised oma tähtsuse poolest üpris madalal, siis lahkumise puhul on see üsna tipus.

Re: Efektiivsem rahakasutus riigikaitses

Postitatud: 27 Apr, 2016 17:39
Postitas Kapten Trumm
Üks ammune hästi unustatud lugemine http://parnu.postimees.ee/233005/erik-r ... stimees.ee?
Teema on initsieeritud hiljuti (taas)alanud KV pensionisüsteemi muutmise arutelud.

Pöörake tähelepanu Sveitsi armeega seotud arvudele.

Hullem veel: niisuguse diskussiooni päevakorda kerkimine on tunnistus sellest, et aastate eest valitud armeemudel ja nüüdseks kinnistunud kaitseväe personalipoliitika ei ole jätkusuutlikud ja käivad meile üle jõu. Me ei ole näinud ette, et kaitsevägi osutub nii kulukaks. Väljajoonistunud piiridega kuludest osa, näiteks pensionikulude meelevaldne takkajärele mahakriipsutamine ei ole tark ega riigi väärikusega kooskõlas lahendus. Tuleb mõelda toimivale tervikule.

Kehtiva “Eesti sõjalise kaitse arengukava 2009-2018” alusel kavatsetakse meil üles ehitada kaitsevägi, mille sõjaaja täiskoosseisust moodustaksid kaadrikaitseväelased 16 protsenti.

Külma sõja lõppedes ja veel 1999. aastal kasutas Šveits oma 400 000mehelise reservarmee väljaõpetamiseks napilt 2000 kutselise ohvitseri ja allohvitseriga instruktorkorpust. Lisades siia õhuväe piloodid ja mäekindluste kaitseüksuste personali, püsis kutseliste sõjaväelaste osa armee täiskoosseisust Šveitsis kahe protsendi piires.

Kas keegi kahtles tollase Šveitsi sõjalises enesekaitsevõimes? Või kas tänapäeva Eesti on majanduslikult niivõrd võimekas, et lubada endale proportsionaalselt kaheksa korda suuremat kutselist armeekomponenti kui Šveits?